Esileht Koolilaps Mitmetel koolikatsetel teie gümnaasiumi minevad lapsed osalevad?

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 165 )

Teema: Mitmetel koolikatsetel teie gümnaasiumi minevad lapsed osalevad?

Postitas:
Kägu

TPL puhul siiski kordaks üle, et keskmine hinne 4,2 kehtib oma õpilastele. Eks kool ise teab, kui kerge või raske sellist keskmist seal koolis saada on.

Kui 4,2 on aktsepteeritud hinne, siis on konkurss sinna kooli ilmselgelt väike. Prantsuse keele õppijaid Eestis palju ei olegi, ilmselt seetõttu on keskmine hinne nii madal.

Teine suur probleem on selle kooli sisekliima. Viimasel ajal on üha rohkem tulnud signaale, et prantsuse lütseumis esineb probleeme õpetajatega. Mitte küll kõigiga, kuid siiski keskmisest rohkematega kui ühes koolis harilikult. Kaebuste puhul apelleeritakse alati sellele, et ju siis on õpilasel kõva pea, mis ei võimaldavat tal “meie koolis” õppida, st õpilane tembeldatakse lihtsalt rumalaks. Tegelikult aga on probleemid hoopis mujal. Ei, ma ei soovi sugugi vähendada lugupeetud pedagoogide autoriteeti, kuid see, kuidas nii mõnedki lütseumi pedagoogid õpilastesse suhtuvad ja endale mingil suvalisel põhjusel mittemeeldivaid õpilasi kohtlevad, ei ole okei.

Asi ei ole õpilase kõvas peas, vaid teatud pedagoogid (pedagoog on sõimusõna!) lihtsalt ei õpeta, sest nad on niiiiiiii staarid. Enda arvates parimad, aga tegelikult õpetavad tavakoolide õpetajad tunduvalt paremini.

 

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

TPL puhul siiski kordaks üle, et keskmine hinne 4,2 kehtib oma õpilastele. Eks kool ise teab, kui kerge või raske sellist keskmist seal koolis saada on.

Kui 4,2 on aktsepteeritud hinne, siis on konkurss sinna kooli ilmselgelt väike. Prantsuse keele õppijaid Eestis palju ei olegi, ilmselt seetõttu on keskmine hinne nii madal.

Teine suur probleem on selle kooli sisekliima. Viimasel ajal on üha rohkem tulnud signaale, et prantsuse lütseumis esineb probleeme õpetajatega. Mitte küll kõigiga, kuid siiski keskmisest rohkematega kui ühes koolis harilikult. Kaebuste puhul apelleeritakse alati sellele, et ju siis on õpilasel kõva pea, mis ei võimaldavat tal “meie koolis” õppida, st õpilane tembeldatakse lihtsalt rumalaks. Tegelikult aga on probleemid hoopis mujal. Ei, ma ei soovi sugugi vähendada lugupeetud pedagoogide autoriteeti, kuid see, kuidas nii mõnedki lütseumi pedagoogid õpilastesse suhtuvad ja endale mingil suvalisel põhjusel mittemeeldivaid õpilasi kohtlevad, ei ole okei.

Juhin tähelepanu – vaata teemat koolikius õpetaja poolt. Kahjuks on nii. Imelik, kuidas küll kooli juhtkond laseb sellel veel endiselt toimuda.

Koolikiusu teema pole ju PL teema, vaid 1 teine, lausa riigi esikool on teemaks, kus üks meesõpetaja tegeleb süstemaatilise kiusamisega.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oi, kuidas see teema mulle meeldib.
Nagu “lõbus telefon” räägitakse kõigest, mis ette tuleb.
Aga, et enda jutt ka “edasi sosistada”, miks vanemad midagi kiusavate õpetajatega ette ei võta?
Meie oma hoolekoguga oleme kahest õpetajast lahti saanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tavakoolis vist pole probleemi, hoolekogu saab mistahes õpetajast lahti ja uut õpetajat … polegi,  või annab füüsikat nt matemaatika või emakeeleõpetaja. Eliitkoolides on õpetamisele väga kõrged nõudmised ja enne antakse järgi iseloomus kui õppekvaliteedis.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Et eliitkool on siis nagu rohkem kui eliit või….kuidas seda mõista?
Eliitkoolis ei peaks ju selliseid inimesi üldse olema. Ok, saan aru, et iseloomus tehakse järeleandmisi, aga õppekvaliteedis??
Et erakordselt kehv inimene, a et õpetab hästi..a mõlemad pooled kehvad. Vat sellest ei saa ma aru.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oi, kuidas see teema mulle meeldib.

Nagu “lõbus telefon” räägitakse kõigest, mis ette tuleb.

Aga, et enda jutt ka “edasi sosistada”, miks vanemad midagi kiusavate õpetajatega ette ei võta?

Meie oma hoolekoguga oleme kahest õpetajast lahti saanud.

Oled Sa kursis antud juhtumiga? Miks sa arvad, et hoolekogu poole pole pöördutud?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei, ei ole ma kursis selle looga.
Lihtsalt hoolekogul on ka omad võimalused seda asjade käiku jälgida ja sekkuda.
Kui paljud teavad, et õpetaja kiusab ja on seda aastaid teinud, tuleb see lõpetada.

Jah, minul oli ka kartus, et hakatakse meie lapsi kiusama, aga õnneks keegi ei julgenud????

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tallinna prantsuse lütseumis kähvas õpetaja diabeetikust lapsele, kes oma veresuhkrut mõõtis: “Ära kogu lauda ka verd täis aja!” See laps murdus. Nüüd on ta koduõppel. See õpetaja väga valib, kes on tema soosikud ja kes põlualused ning kõnealuse lapse peal oli too pedagoog oma tunge maha laadinud juba aastaid. Kui ema kooli juhtkonda õpetaja säherdusest suhtumisest lapse diabeeti teavitas, oli juhtkonna liige kommenteerinud vaid heldinult: “Oi, see meie X (õpetaja nimi) on ju nii emotsionaalne!”

Teine sama kooli õpetaja, kui üks teine laps ütles talle, et tal on jalg haige, käskis tollel minna ära erikooli.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eliitkoolides käib tõsine õppimine ja paljudele lumehelbekestele ongi see liig tänapäeval. Lapsed toovad vabanduseks jalavalu ja kõhuvalu ja ei tea mis sügelusi, kõikidesse laste kaebustesse ei saa suhtuda kui üliohtlikku terviserikkesse, ei pea linnalegendide pealt tegema ennatlikke järeldusi.

+2
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul lapsed on n “eliitkoolis” ja nemad näiteks viimane gümnaasiumi aasta puuduvad palju, sest tunnid on igavad ja midagi uut ei omandata. Käib lõputu kordamine.

 

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eliitkoolides käib tõsine õppimine ja paljudele lumehelbekestele ongi see liig tänapäeval. Lapsed toovad vabanduseks jalavalu ja kõhuvalu ja ei tea mis sügelusi, kõikidesse laste kaebustesse ei saa suhtuda kui üliohtlikku terviserikkesse, ei pea linnalegendide pealt tegema ennatlikke järeldusi.

Kunagi, kui ma ise põhikoolis olin, siis ka kõht valutas. Mulle kutsusti kiirabi ja mind viidi haiglasse, kus mulle koheselt ka pimesoole opp tehti. Tegelikult mul ei olnud asi veel nii kriitiline, kuid just samal päeval varem oli üks noor toodud haiglasse liiga hilja ja tal oli pimesool lõhkenud ja oli ilmselge, et arstid sel päeval ei tahtnud rohkem riskida.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Tead, need olümpiaadivõitjad ja lõppvoorudesse pääsejad näevad selle nimel ka vaeva. Täpselt samamoodi nagu muusikakonkursi võitjad või tublid sportlased. Nii nagu muusikas ja spordis ei jõua kuhugi ainult koolitundide baasil nii ei ole ka olümpiaadidel edukalt esinemiseks kooliprogramm piisav. See, et mõni laps eelistab lahendada matemaatikaülesandeid kõrgushüppe või ujumise asemel, ei anna mingit põhjust tema halvustamiseks. Ja koolidel on täielik õigus kehtestada oma valikukriteeriumid. Täpselt nii nagu mõni kool võtab lihtsalt hea tunnistuse alusel õpilased vastu võib teine kool lasta olümpiaadidel hästi esinenud lapsed ilma katseteta vestlusele. See ei ole mingi ebavõrdsete võimaluste loomine ning osade noorte tuleviku ära võtmine.

Ja selle asemel, et oma kibestumist teiste laste vastu suunata, tegele parem oma lapse toetamisega.

Olen selle postitusega nõus, ei ole olümpiaadidel osalemine jalutuskäik pargis. enamasti õpivad olümpiaadide lapsed vaba ajal, sageli ainetundidesse ei jõuta aga järele tuleb ikkagi õppida ja töid teha. Minu laps sai informaatika ja keemia vabariiklikule, ettevalmistus toimus ka koolivaheajal, lisaks on vabariiklikud võistlused tihti reedel ja laupäeval, lapsed on nädalavahetustel kodust ära või vanemad sõidavad mitusada kilomeetrit edasi-tagasi, lisaks varajased või hilised toomised-viimised. Kui laps läks rahvusvahelisele, siis ka lennujaamades oodatud aeg kulus konsultatsiooniks, kohe kui maanduti, tehti praktilised tööd läbi. Kuigi minu lapsele meeldib käia olümpiaadidel, sest neil on samad sõbrad ja klassikaaslased võistlustel koos, ühised huvid millest rääkida, siis kõrvalt näen, et see võtab suure osa tema ajast ja vahel on koolipäevad 16-18-tunnised.

Sisseastumisel on olümpiaadi tulemus eeliseks kuid mitte lõplikult, sest paljud põruvad vestlustel ja tunnistusel olevaid hindeid siiski jälgitakse. Kui kool saadab last erinevatele olümpiaadidele, siis võib tunnistus kannatada ja seegi võtab sissesaamise võimalusi vähemaks. Määrav ei ole ainult olümpiaadi tulemus, vaid lai silmaring, keeleoskus (50% vestlusest on võõrkeeles) ja sobivus valitud suunale. Ühes aines tugevus erilist eelist ei anna.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eliitkoolides käib tõsine õppimine ja paljudele lumehelbekestele ongi see liig tänapäeval. Lapsed toovad vabanduseks jalavalu ja kõhuvalu ja ei tea mis sügelusi, kõikidesse laste kaebustesse ei saa suhtuda kui üliohtlikku terviserikkesse, ei pea linnalegendide pealt tegema ennatlikke järeldusi.

Miks eliitkoolide õpilased ei tohi olla lumehelbekesed, aga õpetajad võivad küll?

Ja diabeet ei ole mingi “sügelus”, vaid krooniline haigus, mis eeldab veresuhkru mõõtmist täpselt siis, kui vaja, mitte aga siis, kui õpetajale meeldib.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ega siis tugeva oma kooli 4,2 ei ole võrreldav mingi suvalise nt Liivalaia kooli 4,2 või ka 4,8’ga. Eliitkoolide kolmelised muutuvad tavakoolis enamasti lihtsalt viielisteks.

Täpselt nii ongi. Minu laps sunniti TPL-st põhikoolis kehvade hinnete (enamik kolmed, ka paar kahte) tõttu lahkuma, aga uues “tavakoolis” on viied-neljad, paar üksikut kolme.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kaebuste puhul apelleeritakse alati sellele, et ju siis on õpilasel kõva pea, mis ei võimaldavat tal “meie koolis” õppida, st õpilane tembeldatakse lihtsalt rumalaks. Tegelikult aga on probleemid hoopis mujal. Ei, ma ei soovi sugugi vähendada lugupeetud pedagoogide autoriteeti, kuid see, kuidas nii mõnedki lütseumi pedagoogid õpilastesse suhtuvad ja endale mingil suvalisel põhjusel mittemeeldivaid õpilasi kohtlevad, ei ole okei.

Jap, täpselt nii ongi. Minu laps kannatas ka mitme õpetaja kiusamise all ja tembeldati lolliks ja keerati õpetajate poolt isegi klassikaaslased tema vastu üles. Läksimegi teise kooli. Nüüd laps käib koolis hea meelega, hinded on head ja pole probleemi ühegi õpetaja ega klassikaaslasega. TPL on kohutav kool.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ega siis tugeva oma kooli 4,2 ei ole võrreldav mingi suvalise nt Liivalaia kooli 4,2 või ka 4,8’ga. Eliitkoolide kolmelised muutuvad tavakoolis enamasti lihtsalt viielisteks.

Täpselt nii ongi. Minu laps sunniti TPL-st põhikoolis kehvade hinnete (enamik kolmed, ka paar kahte) tõttu lahkuma, aga uues “tavakoolis” on viied-neljad, paar üksikut kolme.

Üldse ei taha öelda, et kooli halb sisekliima on ok, kui on, siis on küll halvasti. Aga äkki ikka hinded paljudel muutuvad mujal paremaks, sest koolide tasemevahe on nii suur. Siin ühes teemas avaldati arvamust et eks põhikoolid Eestis on üsna sarnase tasemega ja ma mõtleisin et millest see inimene räägib-ei ole ju. Ise võtaks lapse juba omal soovil eliitkoolist ära, kui tal kahed ja kolmed, kas pole siis piisavalt võimekas või pole tahtmist õppida. Kõik ju teavad kui erinevad nõudmised noortele erinevates koolides on. Ja kui näed et osad lapsed saavad eliitkoolis oma neljad ja viied kätte väikse pingutusega, siis ei saa aru mis hirmsast pingutusest teised räägivad. Igale lapsele võimetele vastav kool ja kõik on rahul ja vaimne tervisega ka hästi.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ega siis tugeva oma kooli 4,2 ei ole võrreldav mingi suvalise nt Liivalaia kooli 4,2 või ka 4,8’ga. Eliitkoolide kolmelised muutuvad tavakoolis enamasti lihtsalt viielisteks.

Täpselt nii ongi. Minu laps sunniti TPL-st põhikoolis kehvade hinnete (enamik kolmed, ka paar kahte) tõttu lahkuma, aga uues “tavakoolis” on viied-neljad, paar üksikut kolme.

Päris nii see ei ole, tihti peavad tavakoolide parimad õpilased surve all hoopis rohkem pingutama ja töötama, sest neilt oodatakse märksa enam kui lihtsalt viis ja kuna nad torkavad tavakoolis silma, siis hinde alandust neile ei tehta. Ei ole nii, et eliitkooli kolmeline on tavakoolis viieline. Tean seda oma perest, meie pere lapsed õpivad ja õppisid mõlemal pool, hea tasemega piirkonnakooli õpetajad tahavad, et head õpilased teeksid viie jaoks rohkem. Samas eliitkoolis pannakse mõnikord viis kui jõuad olümpiaadile edasi, aga tavakoolis seda enamasti ei tehta. Kuna mul on lähisugulane ühes eelpool mainitud koolis, siis võin ka öelda, et mõne eliitkooli kolm on vahel puhas laiskus või õpetaja vastutulek, isegi kahelise töö eest pannakse kolm välja, sest ei taheta, et seda kahte parandama tullakse, sest see on õpetajale lisatöö.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Päris nii see ei ole, tihti peavad tavakoolide parimad õpilased surve all hoopis rohkem pingutama ja töötama, sest neilt oodatakse märksa enam kui lihtsalt viis ja kuna nad torkavad tavakoolis silma, siis hinde alandust neile ei tehta.

Minu eliitkoolis käiv laps sai töö eest kolme, tema klassikaaslasest sõbranna sama töö eest viie miinuse. Küsimise peale teatas õpetaja, et minu laps on võimekas ja seetõttu hindab ta teda rangemalt.

Niisugune avaldus tekitas hämmeldust, sest esiteks pole tegemist eriliselt “võimekama” lapsega, vähemalt mitte ta oma klassi lõikes, ja teiseks võiksid ju ikkagi olla ühtsed hindamiskriteeriumid (sh õigete vastuste protsent) vähemalt klassisiseselt? Sedasi muutub ju kõik ikka väga subjektiivseks – pinguta palju tahad, sina – erinevalt teistest – saad ikka halva hinde!

Endale on siiani mällu sööbinud keskkooli lõpetamiseks vajaliku uurimistöö kaitsmine. Meil oli tüdrukute klass, ühe noormehega. Selle noormehe töö polnud midagi erilist, aga õpetaja pani talle ikkagi viie ja kiitis ohtralt. Samas tüdrukuid hindas palju rangemalt ja nokkis kogu aeg. Kui me selle küsimuse tõstatasime, teatas õpetaja, et poisi kohta olevat see ikka väga suur asi, selline töö üldse ära teha! Meie, tüdrukute, töö, ei maksnud justkui midagi – kuna me olime ju tüdrukud. Väga ebameeldiv tunne oli.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

Kohe mitu olümpiaadivõitjat jäi välja- no ei usu. Neid on ikka väga vähe, nimed korduvad ja põhimõtteliselt tagab reaalainete olümpiaadi võit juba koha ülikooliski (eritingimustel kandideerimine), miks gümnaasiumid neist noortest peaks loobuma? Samas saavutustega spordis saab Eestis eelise ainult kehakultuuri erialadele kandideerides, no kui võrrelda. Aga pole vaja üldse vastandada, kes teeb midagi süvitsi ja hästi, on üldjuhul heasse gümnaasiumisse oodatud. Kehva enesekiitmise oskusega võib olla nii sportlane kui olümpiaadilaps ja vestlusel põruda.

Seda et uued riigigümnaasiumid olümpiaadidel käijaid ei soovi on tõsi, nõuavad kõigilt ülilihtsatel testidel osalemist, no äkki soovivad ühtlasemat taset.

 

 

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

Seda et uued riigigümnaasiumid olümpiaadidel käijaid ei soovi on tõsi, nõuavad kõigilt ülilihtsatel testidel osalemist, no äkki soovivad ühtlasemat taset.

Üsna vale info, eelmise aasta riigigümnaasiumite testid olid raskemad kui eliitkoolide testid, seda kinnitasid mitmed minu üheksandiku klassikaaslased kes kandideerisid mõlemale poole, seda kinnitas ka minu üheksandik. Testid olid nii keerulised, et üks komisjoni liige pöördus minu poole, et saada adekvaatset infot mida õpilased testidest arvasid. Kuna mina olin lapsevanem kes tundis sobilikke koolilapsi kes avameelselt tagasisidet andsid, siis minu üheksandik ja tema sõbrad rääkisid mulle ausalt mida tuleks teisiti teha ja mis osutus raskeks. Tundus, et mõni kool tahtis ausat tagasisidet millised muudatused sisse viia, aga ma ei usu, et testid tehti lihtsamaks vaid süsteemi parandati ja tehti sujuvamaks. Riigigümnaasiumisse ei ole lihtne sisse saada, see on vale ettekujutus, isegi kui sel aastal on neid koole juurde tulnud, siis teatav tase on nõutav ja sellest lihtsalt alla anda ei taheta. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, kes ei soovi peale üheksandat veel vähemalt 6 aastat õppida, peaks valima kutseõppe ja tegelikult on kutsekoolid üha paremaks läinud.

+4
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohe mitu olümpiaadivõitjat jäi välja- no ei usu. Neid on ikka väga vähe, nimed korduvad ja põhimõtteliselt tagab reaalainete olümpiaadi võit juba koha ülikooliski (eritingimustel kandideerimine), miks gümnaasiumid neist noortest peaks loobuma?

Seda massilist väljajäämist ma ka ei usu. Eriti riikliku vooru võitjate puhul. Aga eritingimustel saab ülikooli ikkagi gümnaasiumi olümpiaaditulemuste eest. Põhikooli omad arvesse veel ei lähe.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu eliitkoolis käiv laps sai töö eest kolme, tema klassikaaslasest sõbranna sama töö eest viie miinuse. Küsimise peale teatas õpetaja, et minu laps on võimekas ja seetõttu hindab ta teda rangemalt.

Siis peab laps õppima enda eest seisma ja hinde vaidlustama. Koolide kodulehtedel on hindmiskriteeriumid väga tüpselt kirjas. Minu lapse koolis peetakse küll neist kinni ja kui keegi märkab et on ebaõiglaselt hinde saanud, minnakse kõigepealt õpetajaga rääkima. Siis ssab pöörduda klassijuihataja ja siis õppealajuhataja poole. Lisaks on hindel tihti kommentaar ja täpselt ka % kirjas, nii et ei saa olla et õpetaja “mõtles ja arvas et äkki paneks hoopis muu hinde”.

Lapsel oli hiljuti hoopis juhus et sai peaaegu maksimumhinde, 93% ja siis oli õpetajalt pikk jutt mis oleks saanud paremini olla No nähtavasti ta arvas , et laps oleks võinud 100% töö teha. Aga hinne oli õiglane.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohe mitu olümpiaadivõitjat jäi välja- no ei usu. Neid on ikka väga vähe, nimed korduvad ja põhimõtteliselt tagab reaalainete olümpiaadi võit juba koha ülikooliski (eritingimustel kandideerimine), miks gümnaasiumid neist noortest peaks loobuma?

Seda massilist väljajäämist ma ka ei usu. Eriti riikliku vooru võitjate puhul. Aga eritingimustel saab ülikooli ikkagi gümnaasiumi olümpiaaditulemuste eest. Põhikooli omad arvesse veel ei lähe.

See oli lihtsalt võrdluseks toodud, ülikoolid vaatavad jah 11. ja 12.klassi saavutusi. Aga kummaline oleks kui ülikool hindab, aga gümnaasium ei peaks oluliseks sarnaseid tulemusi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

Seda et uued riigigümnaasiumid olümpiaadidel käijaid ei soovi on tõsi, nõuavad kõigilt ülilihtsatel testidel osalemist, no äkki soovivad ühtlasemat taset.

Üsna vale info, eelmise aasta riigigümnaasiumite testid olid raskemad kui eliitkoolide testid, seda kinnitasid mitmed minu üheksandiku klassikaaslased kes kandideerisid mõlemale poole, seda kinnitas ka minu üheksandik. Testid olid nii keerulised, et üks komisjoni liige pöördus minu poole, et saada adekvaatset infot mida õpilased testidest arvasid. Kuna mina olin lapsevanem kes tundis sobilikke koolilapsi kes avameelselt tagasisidet andsid, siis minu üheksandik ja tema sõbrad rääkisid mulle ausalt mida tuleks teisiti teha ja mis osutus raskeks. Tundus, et mõni kool tahtis ausat tagasisidet millised muudatused sisse viia, aga ma ei usu, et testid tehti lihtsamaks vaid süsteemi parandati ja tehti sujuvamaks. Riigigümnaasiumisse ei ole lihtne sisse saada, see on vale ettekujutus, isegi kui sel aastal on neid koole juurde tulnud, siis teatav tase on nõutav ja sellest lihtsalt alla anda ei taheta. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, kes ei soovi peale üheksandat veel vähemalt 6 aastat õppida, peaks valima kutseõppe ja tegelikult on kutsekoolid üha paremaks läinud.

Raskemad?  Siis on nad muudatusi ikkagi teinud, nüüd ju 6 kooli koos ka. Sest just koos lapsega võrdlesime sel aastal nelikkatsetel olnud ja riigümnaasiumite näidisülesandeid, mis MURG lehel väljas. Kui nelikkatsetel olid matemaatikas tekstülesanded, siis riigiümnaasiumitel pigem palju väga lihtsalt tehteid, võrrandeid.

Näiteks selline ülesanne, kui see on raske, siis kergem saaks olla vaid et kõrvuti on ruut ja ring, ja märgi ära ring.

Ringjoone diameeter on 6 cm. Arvutage ringjoone täpne pikkus ja ringi täpne pindala.

 

Eesti keeles sama , riigigümnaasiumite katsetel oli väga palju lihtsaid valikvastuseid. No näiteks see ülesanne, kuidas saaks sellele üldse valesti vastata?

Rasmus: “Liisa oli mulle rühmatöös väga suureks abiks.”

Õpetaja: “___ tunned hädas.”

  1. sõbrad

  2. sõpra

  3. sõber

  4. sõppra

Aga reaalselt saavad need siin hiljem kommenteerida, kes mõlematel katsetel ka osalevad ja siis võrrelda näiteks ka tulemusi. Esmamulje aga oli selline, ja arvan et paljud kes nelikkatsetel hätta jäid, saavad riigiümnaasiumites kohad.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimane kirjutaja vist pidas riigikoole mitte riigieksameid silmas.

Aga jah, mulle ka meeldis see ankeet, kus laps saab oma tugevused välja tuua ja ei nõuta mingisse kindlasse olümpiaadivooru pääsemist, enne, kui see üldse mainimistvääriv oleks (G4). Seal saavad sportlased välja tuua oma saavutused ja võibolla mõni on kuskil muusikakonkursil üldse võitnud vmt. Väga nooresõbralik ja mulle väga meeldib, et seal ei saa need olümpaadivõitjad enne sisseastumisteste juba eelist ja ei pane tervet hulka koolikohti juba ette kinni. Kõikide noorte tulevik on oluline ja kõigile tuleb võrdne võimalus anda, ma täiega seda meelt! Normaalne, et on koole, kus on teised väärtused kui olümpiaadivõidud ja riigieksamite tulemuste nimel veri ninast väljas eksamiainete tampimine.

Väga valel arvamusel oled G4 koolidest. Räägin ühest ihaldatumaist neist.

Jäi neid olümpiaadivõitjaid välja küll ja sees on tipptasemel sportlased, kel ka mõni 3 põhikooli tunnistusel:) Isiksus loeb, silmaring loeb, küpsus loeb.

Seda et uued riigigümnaasiumid olümpiaadidel käijaid ei soovi on tõsi, nõuavad kõigilt ülilihtsatel testidel osalemist, no äkki soovivad ühtlasemat taset.

Üsna vale info, eelmise aasta riigigümnaasiumite testid olid raskemad kui eliitkoolide testid, seda kinnitasid mitmed minu üheksandiku klassikaaslased kes kandideerisid mõlemale poole, seda kinnitas ka minu üheksandik. Testid olid nii keerulised, et üks komisjoni liige pöördus minu poole, et saada adekvaatset infot mida õpilased testidest arvasid. Kuna mina olin lapsevanem kes tundis sobilikke koolilapsi kes avameelselt tagasisidet andsid, siis minu üheksandik ja tema sõbrad rääkisid mulle ausalt mida tuleks teisiti teha ja mis osutus raskeks. Tundus, et mõni kool tahtis ausat tagasisidet millised muudatused sisse viia, aga ma ei usu, et testid tehti lihtsamaks vaid süsteemi parandati ja tehti sujuvamaks. Riigigümnaasiumisse ei ole lihtne sisse saada, see on vale ettekujutus, isegi kui sel aastal on neid koole juurde tulnud, siis teatav tase on nõutav ja sellest lihtsalt alla anda ei taheta. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, kes ei soovi peale üheksandat veel vähemalt 6 aastat õppida, peaks valima kutseõppe ja tegelikult on kutsekoolid üha paremaks läinud.

Raskemad? Siis on nad muudatusi ikkagi teinud, nüüd ju 6 kooli koos ka. Sest just koos lapsega võrdlesime sel aastal nelikkatsetel olnud ja riigümnaasiumite näidisülesandeid, mis MURG lehel väljas. Kui nelikkatsetel olid matemaatikas tekstülesanded, siis riigiümnaasiumitel pigem palju väga lihtsalt tehteid, võrrandeid.

Näiteks selline ülesanne, kui see on raske, siis kergem saaks olla vaid et kõrvuti on ruut ja ring, ja märgi ära ring.

Ringjoone diameeter on 6 cm. Arvutage ringjoone täpne pikkus ja ringi täpne pindala.

Eesti keeles sama , riigigümnaasiumite katsetel oli väga palju lihtsaid valikvastuseid. No näiteks see ülesanne, kuidas saaks sellele üldse valesti vastata?

Rasmus: “Liisa oli mulle rühmatöös väga suureks abiks.”

Õpetaja: “___ tunned hädas.”

  1. sõbrad
  2. sõpra
  3. sõber
  4. sõppra

Aga reaalselt saavad need siin hiljem kommenteerida, kes mõlematel katsetel ka osalevad ja siis võrrelda näiteks ka tulemusi. Esmamulje aga oli selline, ja arvan et paljud kes nelikkatsetel hätta jäid, saavad riigiümnaasiumites kohad.

No kui ma õigesti aru saan, siis nelik- ja kolmikkatsetel on matemaatikas kalkulaatori kasutamine lubatud (kuigi enda laps muidugi unustas maha ja tema sõnul ühe tehte pidi paberil tegema ja ülejäänu peast tehtav oli ka seal), 32kk ja RG katsel peaks ilma kalkulaatorita hakkama saama. Kunagi ammu kui tudengina mate koduõpetajana sai toimetatud, siis nägin mitmeid noori, kes põhikooli lõpus kippusid isegi 10×10 piires kalkulaatori poole vaatama, aga loodetavasti olukord paranenud. Samas mingil määral see ikkagi mõjutab ülesannete tegemise kiirust.

RG kindlasti saab sisse palju neid noori, kes G4 välja jäävad – 450 vs 1300 kohta on ikka üsna erinevad suurusjärgud. Pigem on huvitav küsimus, et kui palju noori, kes mõlemasse sisse saavad, otsustavad RG kasuks. Seda statistikat me suure tõenäosusega päris täpselt teada ei saagi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohe mitu olümpiaadivõitjat jäi välja- no ei usu. Neid on ikka väga vähe, nimed korduvad ja põhimõtteliselt tagab reaalainete olümpiaadi võit juba koha ülikooliski (eritingimustel kandideerimine), miks gümnaasiumid neist noortest peaks loobuma?

Seda massilist väljajäämist ma ka ei usu. Eriti riikliku vooru võitjate puhul. Aga eritingimustel saab ülikooli ikkagi gümnaasiumi olümpiaaditulemuste eest. Põhikooli omad arvesse veel ei lähe.

Tean õpilast kes sai ülikoolilt kutse juba üheksandas klassis, see ei olnud kirjalikult, aga öeldi, et ta on väga nende ülikooli oodatud. Esimese 20 – 25 nimed korduvad üheksandast gümnaasiumi lõpuni, nemad saavad Eesti ülikoolidesse üsna lihtsalt. Midagi ei ole teha, osadele lastele on loodus andnud tarkust keskmisest rohkem, aga see ei tähenda, et nad kõiges on tugevad.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tean õpilast kes sai ülikoolilt kutse juba üheksandas klassis, see ei olnud kirjalikult, aga öeldi, et ta on väga nende ülikooli oodatud. Esimese 20 – 25 nimed korduvad üheksandast gümnaasiumi lõpuni, nemad saavad Eesti ülikoolidesse üsna lihtsalt.

Jutukesi sellest, kuidas mõnda last kuhugi ülikooli oodatakse räägitakse mitte ainult olümpiaadivõitjatele. Ja kas sa arvad, et on mingi erinevus ülikooli saamise lihtsuses nende 20-25 ning suurema osa tugevate gümnaasiumide lõpetajate vahel? Saavad ka need viimased sisse pea igale poole, kuhu soovivad, kui me muidugi ei räägi maailma tippülikoolidest, aga see on juba omaette jutt.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tean õpilast kes sai ülikoolilt kutse juba üheksandas klassis, see ei olnud kirjalikult, aga öeldi, et ta on väga nende ülikooli oodatud. Esimese 20 – 25 nimed korduvad üheksandast gümnaasiumi lõpuni, nemad saavad Eesti ülikoolidesse üsna lihtsalt.

Jutukesi sellest, kuidas mõnda last kuhugi ülikooli oodatakse räägitakse mitte ainult olümpiaadivõitjatele. Ja kas sa arvad, et on mingi erinevus ülikooli saamise lihtsuses nende 20-25 ning suurema osa tugevate gümnaasiumide lõpetajate vahel? Saavad ka need viimased sisse pea igale poole, kuhu soovivad, kui me muidugi ei räägi maailma tippülikoolidest, aga see on juba omaette jutt.

Kui nad tõesti tahavad Eesti kõrgkoolidesse… Arstiteaduskonda on suurem konkurss, muudele erialadele eriti mitte. Seetõttu neid meelitataksegi, et on teada, et neil on võimalusi mujale minna ja Eesti kõrghariduse tase on languses. Lävendid on allapoole toodud, eks seegi näita, et on aina lihtsam sisse saada.

+1
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu eliitkoolis käiv laps sai töö eest kolme, tema klassikaaslasest sõbranna sama töö eest viie miinuse. Küsimise peale teatas õpetaja, et minu laps on võimekas ja seetõttu hindab ta teda rangemalt.

Siis peab laps õppima enda eest seisma ja hinde vaidlustama. Koolide kodulehtedel on hindmiskriteeriumid väga tüpselt kirjas. Minu lapse koolis peetakse küll neist kinni ja kui keegi märkab et on ebaõiglaselt hinde saanud, minnakse kõigepealt õpetajaga rääkima. Siis ssab pöörduda klassijuihataja ja siis õppealajuhataja poole. Lisaks on hindel tihti kommentaar ja täpselt ka % kirjas, nii et ei saa olla et õpetaja “mõtles ja arvas et äkki paneks hoopis muu hinde”.

Just selliste enda eest seismiste tagajärjel need õpetajapoolsed aastatepikkused kiusamised tekivadki! Õpetajale jääb meelde, et keegi julges tema autoriteeti kuidagi kahtluse alla seada (seda ju hinde vaidlustamine nende jaoks on), jätab tolle lapse meelde ja alustabki. Kui nüüd see laps ei taipa kiiresti koolist mujale kaduda, siis on temast aastate möödudes järel vaid antidepressante sööv ahervare. Oleneb muidugi ka koolist, võimalik, et piirkonnakoolis läheb niisugune asi läbi, aga eliitkoolis enamasti mitte, ja tagajärjed on rängad.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 165 )


Esileht Koolilaps Mitmetel koolikatsetel teie gümnaasiumi minevad lapsed osalevad?