Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mitte-edukad lapsed

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 64 )

Teema: Mitte-edukad lapsed

Postitas:
Kägu

Seoses oma suurtes raskustes noorega jäin mõtlema, et minu tutvusringkonnas vaid üks sarnane juhtum. Kuidas käituvad teiste mittetublide, depressiivsete ja ühiskonnast eralduvate laste vanemad? Kas te räägite tuttavatele helgetest momentidest ja varjate iga hinnaga oma lapse/nooruki raskusi. Või pigem teavad teie sõbrad asjade tõelist palet? Tunnen, et olen muutumas ka ise koduseks pussakaks ja vandumas alla saatusele. Mida ma tegema peaks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oleneb tuttavast. Parimad sõbrad teavad reaalset olukorda, nendega olen 100% aus. Ülejäänutega väldin lapse teemat või räägin nii vähe kui võimalik ja siis ka pigem positiivsetest asjadest. Iga hinna ees ma oma lapse ja pere probleeme ei varja, aga ilma otsese vajaduseta neist ei räägi ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Huvitatutele räägin. On juhtunud et isegi liiga palju. Võõrastele ütlen kohe ära, kui nad suhtlemiskaugusel on ja passivad, et meid ei pea kartma, laps ei aja parmugi nina otsast ära.
Sõpru on üks, talle ikka räägin, tal endal veidi parem seis lapsega aga ka ei midagi roosilist. Sünnitraumaga teismelise ema olen.

Please wait...
Postitas:
Kägu

emana ja inimesena on mõistlik mitte koguda kõike muret endasse. oleks hea kui saaks muret jagada, probleeme arutada sõbrannaga nt.
lapse poole pealt tundub see aga reetmine või klatšimine. see tekitab temas kindlasti viha kui temaga seotut muresid räägid. nii et mis oleks õigem. vedada üksi oma murekoormat või olla lapse silmis reetur.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab minna terapeudile, selle asemel, et lapse depressioonist suvalistele tuttavtele rääkima hakata, mis on ehk rääkimise mõttes ainult korraks leevendus sulle endale.

Depressioon on haigus, seda saab leevendada.

Kõik ei pea olema edukad. Depressiooni puhul võib olla edukaks olemine ka see, et inimene suudab elus püsida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei räägi peaaegu keelelegi.
Pere(enda vanemad ja õed-vennad) teab ka üsna vähe.

Katsume ise hakkama saada, teistel omad probleemid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul ei ole veel nii vanu lapsi, aga ise räägiksin. Nii mul endal kui ka lähimas tutvusringkonnas on depressiooni jm taoliste probleemidega palju kokkupuuteid, nii et tean, et ollakse aktsepteerivad ja parem oleks ausalt jagada. Kõigile kindlasti ei kuulutaks. Mul on ka mõni ammu täiskasvanud sõber, kes vastab ka teemaalgatuse kirjeldusele. Ka neist räägin teistega, sest tegemist väga lähedaste sõpradega, kuid ettevaatlikult, et kogemata ei räägiks liiga privaatset infot, tänitaks vms. Tunnen üsna hästi ära, kui palju korraga rääkida.

Siin soovitati terapeuti. Ilmselt on laps psühhiaatri juures regulaarselt käinud? Kui seni pole abi saanud, tasub tõesti veel erinevaid ravimeid, meetodeid jne proovida, aga see on hästi öeldud, et depressiooniga ei ole eesmärk kohe terve ja rõõmus inimene, vaid lagi võibki olla see, et inimene saab oma depressiooniga hakkama, saab igapäevaeluga hakkama, ei soovi end enam pidevalt ära tappa, vaid ainult mõnel hetkel on sellised mõtted.

Igatahes soovin edu ja on aru saada, et oled lapsele toetav vanem. Seda on väga vaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mittetublide laste vanemad? Depressioon on karm haigus ja ei teki tühjast kohast. Tihtipeale tekibki sellest, kui peres on asjad korrast ära. Eelkõige peaks vanemad peeglisse vaatama. Mina näen teemaalgatuses sellist rumalust ja hävingut lapsele, et lapsevanemat huvitab vaid, et mis teised arvavad, kuidas nende pere ja lapsi näevad, et kas ikka on lapsed piisavalt tublid teiste silmis, et ühiskonnas vabalt olla. Äkki peaks hoopis ütlema, et mittetublide vanemate lapsed. Ema vajaks ise teraapiat endale küll eelkõige.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida ma tegema peaks?

mina arvan, et sa peaksid olema avatum ja rääkima sellest. muidu kistakse sind ennast samasse auku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mittetubli saab olla küll. nt huvipuudus mingi arendava tegevuse vastu. laps kes ei käi trennis, ei viitsi lugeda ja koolis ka läheb halvasti. midagi kodus ka teha ei viitsi. on tubli?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mittetubli saab olla küll. nt huvipuudus mingi arendava tegevuse vastu. laps kes ei käi trennis, ei viitsi lugeda ja koolis ka läheb halvasti. midagi kodus ka teha ei viitsi. on tubli?

Millise tegevuse? Kas sellise, mida lapsevanem peale surub ja mis talle vaid meeldib? Laske lastel olla ja elada. Suvevaheaeg on, äkki tahabki lihtsalt niisama olla ja puhata koolist ja inimestest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mittetubli saab olla küll. nt huvipuudus mingi arendava tegevuse vastu. laps kes ei käi trennis, ei viitsi lugeda ja koolis ka läheb halvasti. midagi kodus ka teha ei viitsi. on tubli?

See tuleb ju kõik sellest, et puudub kodune eeskuju. Ju siis vanem (tavaliselt on neid miskipärast üks) pole samuti tubli, raamatuid pole kunagi lugenud, hobisid pole, palk on väike, Jumalaema kirikust kuulis esimest korda elus siis, kui see põles, kodus istub ainult oma telefonis ja lapsega on suhtlus olnud minimaalne.

Miks peakski sealt tubli laps kasvama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mittetubli saab olla küll. nt huvipuudus mingi arendava tegevuse vastu. laps kes ei käi trennis, ei viitsi lugeda ja koolis ka läheb halvasti. midagi kodus ka teha ei viitsi. on tubli?

See tuleb ju kõik sellest, et puudub kodune eeskuju. Ju siis vanem (tavaliselt on neid miskipärast üks) pole samuti tubli, raamatuid pole kunagi lugenud, hobisid pole, palk on väike, Jumalaema kirikust kuulis esimest korda elus siis, kui see põles, kodus istub ainult oma telefonis ja lapsega on suhtlus olnud minimaalne.

Miks peakski sealt tubli laps kasvama?

Kuna mul on erivajadusega laps ehk siis nooruk, siis suhtlen palju teiste samasuguste laste vanematega.
Tihti ei ole depressiooni, huvipuuduse põhjuseka vanemate huvipuudus, harimatus. Lapsel võib olla ka muid probleeme mis viivad depressioonini.
P.s. mul ei ole palk väike, raamatuid olen palju lugenud,loen ka praegu. Kõrgharidus.Ometi on mul mittetubli laps. Tegelikult on ta minu silmis tubli sest vaatamata kõigele tuleb ta nüüd eluga enam-vähem toime.Ei võrdle end teistega enam. Julgeb olla ise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Deprekas on tihti geenidega edasi tulnud. Kas suguvõsas on ka teistel?
Ka väga edukatel võib olla depressioon, ärevus, paanikahoog jne. kuna tahetakse olla väga täiuslikud ja lihtsalt põletakse läbi.

Please wait...
Postitas:
muumi_mamma

mittetubli saab olla küll. nt huvipuudus mingi arendava tegevuse vastu. laps kes ei käi trennis, ei viitsi lugeda ja koolis ka läheb halvasti. midagi kodus ka teha ei viitsi. on tubli?

See tuleb ju kõik sellest, et puudub kodune eeskuju. Ju siis vanem (tavaliselt on neid miskipärast üks) pole samuti tubli, raamatuid pole kunagi lugenud, hobisid pole, palk on väike, Jumalaema kirikust kuulis esimest korda elus siis, kui see põles, kodus istub ainult oma telefonis ja lapsega on suhtlus olnud minimaalne.

Miks peakski sealt tubli laps kasvama?

Kirikust kuulsin tõesti alles siis, kui see põles. Kas ma peangi kõiki kirikuid teadma, eriti kui ma kohal käinud pole? Raamatuid ma loen. Palka saan jah vähe, aga ka 100 eurot lisaraha on raha, mida maast ei leia. Nutitelefoni mul pole ega tahagi. Arvutis istun küll. Suhtlus muutus minimaalseks paljudel muudel põhjustel ja kahjuks olite te käod ise mind hukkamõistvas rollis, kui mul raske oli ja mujal seda välja elasin. Kuidas siis on selle oma mure teistega jagamisega, kui siingi kõlavad süüdistused väiksest palgast ja et ühest kirikust kuulnud polnud??? Lapselapsega pole ma samu vigu korranud, aga ta on veel piisavalt väike, et sellest põlenud kirikust talle rääkida. Mängime, käime õues, õpime uusi sõnu jne. Kui lapsevanemal on depressioon ja on ka kõigega ummikusse jooksnud, on ta ka siin perekoolis hukkamõistu osaliseks saanud. Kui ei ole lähedasi tuttavaid ja sugulasi ja oled leidnud selleks kohaks näiteks perekooli, et oma muret kurta, saad ikka täiega, kui nõme sa oled ise olnud. FB-s on mul ka palju sõpru, aga reaalses elus pole mitte kedagi. Hakake nüüd jälle pihta, et ise oled oma suhtumisega selles süüdi, et sul kedagi pole. Kustkohast ma peangi need inimesed leidma, kellega omi asju rääkida? Ja tehke mis tahate, alati pole kõik koduse kasvatuse viga, et lapsed selliseks muutunud on, nagu on. Lihtne on hukka mista, aga jah, raske on teil mõista. Lihtsam ongi teil minusuguste kohta öelda, et ise oled laisk, loll jne ja ime polegi, et su lapsed samasugused. Huvitav, kustkohast siis vigu otsida, kui on nagu minul, vanemal lapsel kõik hästi. Hea töökoht, oma pere ja kõik on ok. Ei ole kordagi kolme aasta jooksul ukse taha tulnud, et meil pole söögiraha, aga noorem laps, kes teenib kaks korda minust rohkem, küsib iga kuu lõpus minult võlga ja elada ei oska. Käed ära tätoveeritud ja neid tätoveeringuid tehakse juurde. Kui küsin, kuidas sulle 70-aastaselt need tätokad meeldiksid. Saan vastuse, ega ta nii kaua elagi. Lapsed ühe isaga, aga erinevad, nagu päev ja öö. On peresid, kus üks laps korralik, teine on niisugune pätt, et jube ja istub terve oma elu vanglas. Kustkohast siis vigu otsida? Ah jaa, nüüd vastate, et oledki ise vea teinud, ühest lapsest rohkem hoolinud ja talle kõike lubanud ja teisest ei hoolinud. Mina ei ole laste vahel vahet teinud!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Please wait...
Postitas:
Kägu

mittetubli saab olla küll. nt huvipuudus mingi arendava tegevuse vastu. laps kes ei käi trennis, ei viitsi lugeda ja koolis ka läheb halvasti. midagi kodus ka teha ei viitsi. on tubli?

See tuleb ju kõik sellest, et puudub kodune eeskuju. Ju siis vanem (tavaliselt on neid miskipärast üks) pole samuti tubli, raamatuid pole kunagi lugenud, hobisid pole, palk on väike, Jumalaema kirikust kuulis esimest korda elus siis, kui see põles, kodus istub ainult oma telefonis ja lapsega on suhtlus olnud minimaalne.

Miks peakski sealt tubli laps kasvama?

Kuna mul on erivajadusega laps ehk siis nooruk, siis suhtlen palju teiste samasuguste laste vanematega.

Tihti ei ole depressiooni, huvipuuduse põhjuseka vanemate huvipuudus, harimatus. Lapsel võib olla ka muid probleeme mis viivad depressioonini.

P.s. mul ei ole palk väike, raamatuid olen palju lugenud,loen ka praegu. Kõrgharidus.Ometi on mul mittetubli laps. Tegelikult on ta minu silmis tubli sest vaatamata kõigele tuleb ta nüüd eluga enam-vähem toime.Ei võrdle end teistega enam. Julgeb olla ise.

Kui ta saab siiski endaga hakkama, röövimas ei käi, muid kuritegelikke lolluseid ei tee, võta teda sellisena, nagu ta on. Inimesed on erinevad ja sellega tuleb leppida. Minu suguvõsas on sellised lapsevanemad, et käib pidev võrdlemine ja kritiseerimine. Kui lapsel on kõrgharidus ja läheb siiski lihttöö peale, oh issand, milline häbi ja läbikukkumine. Vahest ei julgeta sugulastega kokku saadagi sellepärast, kui laps teeb midagi sellist, mis vanemate “normist” väljas või valetatakse lapse kohta. Mõni lapsevanem suhtleb ainult sel ajal täiskasvanud eraldi elava lapsega, kui laps parasjagu “keegi on” ,et on arvesse minev töökoht näiteks. Kui on hetkel ajutiselt muud moodi madalseis, siis ei kõlba suheldagi senikaua, kuni jälle vanemate arust asjalik otsus tehtud. Ühele vanemale ei mahu ilmselt iialgi pähe see, et lapsed pole täpselt nagu tema, nii iseloomu poolest kui ka hobide ja huvide. Läbikukkunud juba sellepärast. Täpne koopia peab olema, muidu on aiataha läinud. Surub veel peale oma tööjutte ja enda huvisid, aga lapse omi ei viitsi üldse kuulata, sest teda ei huvita ja pole ka kunagi toetanud lapse huvisid, mis enda huvidega ei kattu. Pole ka haridust toetatud. Kõrgharidus omandatud õppelaenudega ja õppimise perioodil elamine ka oma asi olnud. See on ahistamine, vaimne vägivald ma ütleks. Ei mõelda ka, mis lastele tehakse. Tulemus võib olla see, et lapsel ongi täiesti ükskõik lõpuks, et kas elab või sureb, nagunii on kõik ju valesti.
Mõnelt tuttavaltki kuulnud, et neil suguvõsas on ka nii, et kui on raskem aeg, näiteks lahkuminek, siis hoitakse eemale, ei suhelda või suhtumine on halb ja kritiseerimine. Ometi võiks just siis rohkem suhelda ja toeks olla. Kui läheb hästi, on pidevalt platsis ja üks suur suhtlemine. Selle järgi käibki, et kuidas parasjagu lapsel läheb. Muidugi ennast ei nähta, et kuidas ise elanud ,mis valikuid ja otsuseid tehtud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kirikust kuulsin tõesti alles siis, kui see põles. Kas ma peangi kõiki kirikuid teadma, eriti kui ma kohal käinud pole? Raamatuid ma loen.

SEE RAAMAT oli mammadel ja papadel koolis kohustuslik kirjandus!

Ärge seletage, et olete ise tublid, kui te ei suutnud koolis kohustuslikku kirjanduse programmigi täita.
Naised?
Jah, te peate mõningaid asju maailmast teadma, kui lastest tahate kedagi kasvatada. Isegi nendest asjadest, mida ise pole käega katsuda saanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ahhhh?!? Misasjaaa… depressiivne laps ei ole mitte-tubli. Igatahes, lapsevanemana on sul endal vaja teraapiat, sa ei mõista praegu hästi oma last. Mis te arvate, et laps ise tahab olla apaatne ja mitte millestki huvituda? Ta vajab mõistmist..

Please wait...
Postitas:
muumi_mamma

Kirikust kuulsin tõesti alles siis, kui see põles. Kas ma peangi kõiki kirikuid teadma, eriti kui ma kohal käinud pole? Raamatuid ma loen.

SEE RAAMAT oli mammadel ja papadel koolis kohustuslik kirjandus!

Ärge seletage, et olete ise tublid, kui te ei suutnud koolis kohustuslikku kirjanduse programmigi täita.

Naised?

Jah, mina olen see mamma, kes ei täitnud kohustusliku kirjanduse plaani, sest mulle ei meeldinud peale surutud kohustuslikud raamatud vaid lugesin sellel ajal luulet. Sain ka siis vastava kirjanduse hinde, aga näedsa, keskharidus on ikka, sest kooli lõpetasin ikka neljade ja viitega. Ainult paar kolme oli ja kirjandus polnud nende kolmede hulgas, sest lõpuks saadi aru, et sunnitud kirjanduse lugemine mind kuskile ei viiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina imestan alati, miks inimesed võrdlevad ennast ja lapsi teistega. Mina olen alati pigem vaadanud kas areng toimub inimese enda varasemate võimetega võrreldes. Nii saab palju enam positiivseid emotsioone. Minule ei jää negatiivsed asjad meeldegi. Aga räägin sõbrannadega nii muredest kui ka rõõmudest. Nii on endal kergem. Iga laps on võimeline lapsevanemat rõõmustama kasvõi pisiasjadega. Mina keskendungi neile rõõmsatele pisiasjadele. Peaasi, et laps eluga hakkama saab ja ise enam-vähem rahul on. Ja kui ei ome rahul, siis püüan ka teda õpetada elu pisiasjadest rõõmu tundma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen alati pigem vaadanud kas areng toimub inimese enda varasemate võimetega võrreldes

aga kui seda arengut ei toimugi. huvisid pole ja neid ei teki. vähe sellest, ka kohustusi pole või ei viitsi nendega tegeleda. küsimus tekib alljärgnevast arvamusest lähtudes nüüd.

Millise tegevuse? Kas sellise, mida lapsevanem peale surub ja mis talle vaid meeldib? Laske lastel olla ja elada. Suvevaheaeg on, äkki tahabki lihtsalt niisama olla ja puhata koolist ja inimestest.

et ongi laps, on lihtsalt niisama,kes puhkab kõigest. koguaeg. kuna on palju vaba aega, siis sisustatakse seda arvutiga ja ehk äkki leitakse mingi seltskond, kelle eluviis pole jällegi TUBLI. ja siis tuleb mängu see teadmine, et äkki oleks pidanud juba varem sundima. et tekiks harjumus. nt harjumus sporti teha, huviringis käia, huvituda millestki mis ei vii halvale teele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
muumi_mamma

Mina olen alati pigem vaadanud kas areng toimub inimese enda varasemate võimetega võrreldes

aga kui seda arengut ei toimugi. huvisid pole ja neid ei teki. vähe sellest, ka kohustusi pole või ei viitsi nendega tegeleda.

Millise tegevuse? Kas sellise, mida lapsevanem peale surub ja mis talle vaid meeldib? Laske lastel olla ja elada. Suvevaheaeg on, äkki tahabki lihtsalt niisama olla ja puhata koolist ja inimestest.

et ongi laps, on lihtsalt niisama,kes puhkab kõigest. koguaeg. kuna on palju vaba aega, siis sisustatakse seda arvutiga ja ehk äkki leitakse mingi seltskond, kelle eluviis pole jällegi TUBLI. ja siis tuleb mängu see teadmine, et äkki oleks pidanud juba varem sundima. et tekiks harjumus. nt harjumus sporti teha, huviringis käia, huvituda millestki mis ei vii halvale teele.

Aga pane oma sunnimeetodid kirja kuidas sina oma lapsi sunnid ja milleks? Kas sa ei arva, et sundides tekib lapsel trots. Kui ei olegi huvi spordi ega millegi vastu, siis ei saa ka sundida ja ongi jutul lõpp. Lastel on niigi pikad koolipäevad ja palju õppida. Lapse kohustus ongi õppimine ja muud asjad on juba huvid ja hobid, aga kui koolipäevad pikad ja palju õppida, siis ollakse juba sellestki kohustusest väsinud. Paljud siinsed kõrgepalgalised on tegelikult end lõhki- ja läbi töötanud ning ise depressioonis ja siis sunnite lapsi peale kooli veel trennides ja huviringides käima. Minu põhimõte oligi, et kui lapsel endal huvi, siis läheb sinna trenni või ringi mille vastu huvi on. Ju siis polnud tavaliste ringide vastu huvi, aga langevarjuhüppeid osta ma neile ei jõudnud. Nii et jäi see huvi ka ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma mõistan, muumimamma. raske on sundida kui puudub huvi. samas olen lugenud siit, et vanemad arvavad et mingi füüsiline tegevus, hobi peaks lapsel olema. valida võib ise, millega tegeleb.
teine sundimine on koduste tööde tegemine ja osalemine selles. no ei viitsi koristada ega kodus aidata. kas laps peab saama olla laps ja mittemidagi tegema, kui ta ei viitsi või ei taha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina tean mitmeid peresid, kus vanemad on haritud, kultuursed, ühiskondlikult aktiivsed ja tublid, aga laps või lapsed on nn pussakad või suisa pätid.

Ja vastupidised juhtumid, kus vanemad on küla jotad, aga laps korralik, lõpetab ülikooli ja igati asjalik inimene.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
muumi_mamma

Ma mõistan, muumimamma. raske on sundida kui puudub huvi. samas olen lugenud siit, et vanemad arvavad et mingi füüsiline tegevus, hobi peaks lapsel olema. valida võib ise, millega tegeleb.

teine sundimine on koduste tööde tegemine ja osalemine selles. no ei viitsi koristada ega kodus aidata. kas laps peab saama olla laps ja mittemidagi tegema, kui ta ei viitsi või ei taha.

Minu omad ütlevad siiani selle peale, koduste tööde jaoks on naised ja nemad ei tee ja ongi kõik. Mina aga ei hakka enam kauplema ja omi närve rikkuma. Jah ma pole ka sundinud koristama ega midagi. Tean et oma viga, aga kui oleks sundinud, oleks võibolla nad hoopis kurja ema pärast hoopis tänavalapsed olnud, et ema sunnib vähemalt oma tubagi koristama. Vanematelt on nüüdsel ajal nii palju õigusi ära võetud. Laps võib sind kohtusse ka anda mingi lihtsa asja eest, kui tahab. Ei tohi nüüdsel ajal öelda, et elamistki vaja koristada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Haige (depressioonis) inimene ei ole “mittetubli”. Detailidesse ei laskuks, aga ilustama ka ei hakkaks.

Vastuste põhjal pole muidugi ime, et depressiooni palju on: eriti kui vaimseid võimeid on, aga närvikava nõrgem. Peab ju muudkui tubli olema.

Please wait...
Postitas:
muumi_mamma

Haige (depressioonis) inimene ei ole “mittetubli”. Detailidesse ei laskuks, aga ilustama ka ei hakkaks.

Vastuste põhjal pole muidugi ime, et depressiooni palju on: eriti kui vaimseid võimeid on, aga närvikava nõrgem. Peab ju muudkui tubli olema.

Ma siin püüan ka kuidagi tubli olla. Minia töögraafiku järgi hoian last ja kui mul lapsehoidmisest vaba päev, selle asemel et puhata, helistasin juba täna tööle, et kui homme abi vaja, olen olemas ja igal nädalavahetusel ka tööl. Nii et vaba aega ma miskipärast ei lase endal tekkidagi, kuigi vajaksin hädasti puhkust ja kõigest on juba kõrini ega jaksa enam. Ei pea ma ennast sugugi tubliks. Teistel siinsetel deprekat pole ja nemad ei kujutagi ette, kui väsitav see elu tegelikult on. Ma ei kavatse enam avatud tööturulegi minna, sest viimases töökohas pidin olema nõudepesija-puhastusteenindaja + veel see, et vahepeal pidin pappe voltima millega oli kaup tulnud ja neid pappe prügimajja ka viima + muu prügi kärutamine ja 200 liitriste prügikottide vinnamine. Nii et võeti seitse nahka, aga palka ei saa sugusi nii palju, kui rabeled.

Please wait...
Postitas:
Kägu

olen nõus et vanematelt on palju õigusi ära võetud tänapäeval. kas me kasvasime nii, et sai olla nii et kui ei tahtnud midagi teha, siis ei teinud. võrreldes enda lapsepõlve oma laste lapsepõlvega ja üldse enda eluga. ilmneb et mina olen pidanud lapsest saadik tegema kodutöid ja nüüd teen edasi, peamiselt üksi.. sest lapsed ei viitsi, nad tahavad olla lapsed. lapsed just kohustuste puudumise osas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu põhimõte oligi, et kui lapsel endal huvi, siis läheb sinna trenni või ringi mille vastu huvi on.

Laps harjutatakse huvitegevust iseenesestmõistetvaks pidama sellises vanuses, kus tal ei teki veel küsimustki, et äkki see mulle ei meeldi. See on mäng, esimeses ringis käiakse koos ema või isaga juba koolieelikuna. Tore koosveedetud aeg jätab positiivse emotsiooni ja loob harjumuse. Edasi tulevad koolis juba lastekoor või malering vmt ja sealt tulevad ka sõbrad. Edasi tulevad laulupeod, võistlused jne. See on lapsevanema töö last sellisele rajale suunata ja seal hoida, tema tugevaid külgi arendada. See on õnneliku ja endaga rahul oleva täiskasvanu elu alus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
muumi_mamma

olen nõus et vanematelt on palju õigusi ära võetud tänapäeval. kas me kasvasime nii, et sai olla nii et kui ei tahtnud midagi teha, siis ei teinud. võrreldes enda lapsepõlve oma laste lapsepõlvega ja üldse enda eluga. ilmneb et mina olen pidanud lapsest saadik tegema kodutöid ja nüüd teen edasi, peamiselt üksi.. sest lapsed ei viitsi, nad tahavad olla lapsed. lapsed just kohustuste puudumise osas.

Just, nii see ongi. Omal ajal tegime kõike mis oli vaja ära teha. Nüüd teevad lapsed kodutöid ja kõike raha eest.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 64 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mitte-edukad lapsed