Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mitte-edukad lapsed

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )

Teema: Mitte-edukad lapsed

Postitas:
muumi_mamma

Minu põhimõte oligi, et kui lapsel endal huvi, siis läheb sinna trenni või ringi mille vastu huvi on.

Laps harjutatakse huvitegevust iseenesestmõistetvaks pidama sellises vanuses, kus tal ei teki veel küsimustki, et äkki see mulle ei meeldi. See on mäng, esimeses ringis käiakse koos ema või isaga juba koolieelikuna. Tore koosveedetud aeg jätab positiivse emotsiooni ja loob harjumuse. Edasi tulevad koolis juba lastekoor või malering vmt ja sealt tulevad ka sõbrad. Edasi tulevad laulupeod, võistlused jne. See on lapsevanema töö last sellisele rajale suunata ja seal hoida, tema tugevaid külgi arendada. See on õnneliku ja endaga rahul oleva täiskasvanu elu alus.

Nüüdsel ajal ei meelita sa lapsi enam mänguga. Ajad on teised.

Please wait...
Postitas:
Kägu
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
muumi_mamma

Ok, õpetan maast-madalat koristama. Kaasan teda mängumeetodil, aga siis tuleb ju murdeiga ka. Kas te arvate, et kui see vastik iga tuleb, on enamus lapsed nõus samaga jätkama? Ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja arvutis istumine on halb – puhas müüt.

Loomulikult ei ole see müüt. Arvutis pidev istumine tekitab tervisehädasid, isoleerib reaalsest suhtlemisest, istuv eluviis pole tervisele hea, mõni muutub täielikuks sõltlaseks, on täitsa agressiivne, kui arvutisse ei saa- seega ei mõju see ka vaimsele seisundile hästi. Küll ja küll nähtud lapsi, kel ekraanimaailma tõttu keskendumishäired, kes ei saa enam koolitööga hakkama või isegi ei jõua kooli, sest öö läbi sai mängitud (või ööpäev läbi).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ütleme et laps ei viitsi, siis ta ei tee ja vanem ei sunni. üldse pole mingit sundi. ta ei tee midagi ja on sel etapil võib-olla isegi õnnelik. õnnelik selle üle et pole sundi. ja kui palju me ise ka soovime et meid sunnitaks, kui pole huvi.
kui on sundi. kas sellest on kasu. kindlasti on kasu ja tunned end hiljem targemana, kui ikka pidid tegema koguseid töid. vähemalt on midagigi eluks selge. ka ma ei tea palju lapsi, kes loeks kohustuslikku kirjandust meeleldi. aga seeläbi saab tunda end jälle suurema paremini, targemana, kui oed lugenud sedasama jumalaema kirikut, tõde ja õigust.
muidugi võib vaielda selle õle, et kas laps kooli eas üldse saab loetust aru nii nagu täiskasanu. aga mingi vundament on ikka alla laotud läbi kohustuste. või on see lihtsalt eestlastele omane, et kõik mis ei tule kergelt, eab tulema siiski. kasvõi raskelt. ja teistpidi võttes saavad edukamaks, tubliks ikka need kes on ise ka pingutanud, vaeva näinud.

ps ma juba ootan et keegi ütleb, et mis sa passid siin arvutis mitu tundi. tee midagi kasulikku, loe raamatut, korista tuba, kas sul hobisid pole:P

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja arvutis istumine on halb – puhas müüt.

Loomulikult ei ole see müüt. Arvutis pidev istumine tekitab tervisehädasid, isoleerib reaalsest suhtlemisest, istuv eluviis pole tervisele hea, mõni muutub täielikuks sõltlaseks, on täitsa agressiivne, kui arvutisse ei saa- seega ei mõju see ka vaimsele seisundile hästi. Küll ja küll nähtud lapsi, kel ekraanimaailma tõttu keskendumishäired, kes ei saa enam koolitööga hakkama või isegi ei jõua kooli, sest öö läbi sai mängitud (või ööpäev läbi).

Ja ise istud samal ajal arvutis 🙂 Kontoritöötajate ka seda räägid ,kes istuvadki iga päev ja terve päeva arvuti taga? Kõik süsteemid käivad läbi arvuti. Tahad makse maksta, arvuti või telefon, omi asju vaadata, id-kaart ja arvuti jne. Oma terviseandmeid vaatad ka ID-kaardiga arvutist. Arstile saad helistada telefonitunni ajal, mis päevad 1 tund vaid ja alati ei pääse löögilegi. Mis variant veel on, käia ukse taga tüütamas või. Aga lapsed ei või üldse istuda. Kahepalgeline vähe pole või.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ok, õpetan maast-madalat koristama. Kaasan teda mängumeetodil, aga siis tuleb ju murdeiga ka. Kas te arvate, et kui see vastik iga tuleb, on enamus lapsed nõus samaga jätkama? Ei ole.

Tuleb jätkata! Mõnes asjas võib järele anda, nt iga päev ei pea tuba korras olema, aga loobumisvõitu lapsele anda ei tohi.
Minu arvates on parim variant ühiskoristamine, kogu pere korraga tegutseb: üks tegeleb tolmuimejaga, teine paneb lohakil asju oma kohale, kolmas peseb põranda… või mingi muu tööjaotus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja arvutis istumine on halb – puhas müüt.

Loomulikult ei ole see müüt. Arvutis pidev istumine tekitab tervisehädasid, isoleerib reaalsest suhtlemisest, istuv eluviis pole tervisele hea, mõni muutub täielikuks sõltlaseks, on täitsa agressiivne, kui arvutisse ei saa- seega ei mõju see ka vaimsele seisundile hästi. Küll ja küll nähtud lapsi, kel ekraanimaailma tõttu keskendumishäired, kes ei saa enam koolitööga hakkama või isegi ei jõua kooli, sest öö läbi sai mängitud (või ööpäev läbi).

Ja ise istud samal ajal arvutis 🙂 Kontoritöötajate ka seda räägid ,kes istuvadki iga päev ja terve päeva arvuti taga? Kõik süsteemid käivad läbi arvuti. Tahad makse maksta, arvuti või telefon, omi asju vaadata, id-kaart ja arvuti jne. Oma terviseandmeid vaatad ka ID-kaardiga arvutist. Arstile saad helistada telefonitunni ajal, mis päevad 1 tund vaid ja alati ei pääse löögilegi. Mis variant veel on, käia ukse taga tüütamas või. Aga lapsed ei või üldse istuda. Kahepalgeline vähe pole või.

Töö tegemine arvutis ja niisama passimine on 2 eraldi asja ju hoopis. Ega lapsel ka arvutiga koolitöö tegemist ole vaja piirata (seda tuleb seal niigi vähe teha. Üldse mitte ja kogu ärkveoleku aja arvutis olemise vahel on veel variante, aga kindlasti pole arvuti kahjulik mõju müüt. Ma tarbin vahel alkoholi ka, aga ma ei lähe rääkima, et alkoholi kahjulik mõju tervisele on müüt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ok, õpetan maast-madalat koristama. Kaasan teda mängumeetodil, aga siis tuleb ju murdeiga ka. Kas te arvate, et kui see vastik iga tuleb, on enamus lapsed nõus samaga jätkama? Ei ole.

Murdeiga on selline iga. Samamoodi nagu täiskasvanuiga ja tulevane raugaiga. Mööduv. Palju muutusi füüsises ja vaimus – anna lapsele aega. Peaasi on lapse jaoks olemas olla. Et ta julgeks sulle rääkida sellestki, mida sa heaks ei kiida. Kui laps sind väärtustab, siis ta arvestab sinuga rohkem. Väärtustamist võid saada Põhja-Korea või Islandi meetodil.
Kas sa ütled lapsele : ”Kallis, palun, et sa võtaksid tunnikese aega ja aitaksid mul seda ja seda teha. Mul on üksi raske ja ma oleksin sulle väga tänulik.”

Või anna teismelisele aega planeerida. Uuri, kas tal on sel nädalal palju õppida (mingi töö) vms, tahab sõbra sünnipäevale minna äkki. Kui ei ole, siis ütled, et isal on laupäeval sinu abi vaja. Me lähme sinna ja sinna, teete seda ja toda. Kogu aeg kaasata. Käia ja teha. Rääkida-rääkida-rääkida. Iga kord kui lähete lapsega autosõitu õppima, siis veelkord tuletada meelde, miks peab kaine olema. Tuua eeskujuks ennast. Mitte nii, et vanemad tahavad kahekesi suvilasse minna ja jätavad teismelise koju. Loomulikult on mõnus kahekesi olla, aga ema/isa olemist ei saa tagasi pöörata. Samamoodi nagu lahutades ei ole enam vallaline, vaid ”lahutatud”.

Ja arvuti kohta ütleks niipalju, et tulevane töö on nagunii ebatervislik mingis mõttes. Ma enne olen progeja kui panen bituumenit. Ebatervislik nii või naa. Üks aga kordades rohkem. Enam-vähem saab lapse tegevusi arvutis suunata, aga keelte õppimisel, teadmiste saamisel, programmeerimise õppimisel on arvuti igati suur abimees. Enamik progejaid ju nii alustab. Mitte ülikoolis, nagu arvatakse.

Raamatute lugemine on tore küll, aga ei aita maailma edasi. Mina tean paljusid insenere, kes said eesti keele eksami 50-60 punkti, aga praegu teenivad head raha. Moraalsete väärtuste üle võib ju vaielda, aga konkurentsiühiskonnas on teised reeglid. Meelistegevus on lugemine – seda küll.

Ise ütled, et tarbid alkoholi vahel. Kas ma tõin kuskil välja arvutis istumise aja või selle, mida seal tehakse? Kuidas sa garanteerid, et laps ei arenda end oma vabal ajal? Ja halb on mitmetahuline mõiste. Ei pea just tervist tähendama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Edasi tulevad laulupeod, võistlused jne.

Põhimõtteliselt kõik õige (selles kommentaaris tervikuna), kuid samas kumavad siit selgelt läbi ka need tüüpilised tänapäevase edukultuse stereotüübid. Palju on neid lapsi/noori, kellele ei sobi näiteks laulupeod jm massiüritused, võistlemine, esinemine, kes ei leia lihtsalt sõpru, on olemuselt tagasihoidlikumad. Neid on alati olnud, kuid just kaasajal on see järjest enam probleemiks. Mõnele lapsele on võimatu sobivat trennigi leida, sest kõik on meil üles ehitatud võistlemisele, võistluslikkusele, saavutustele, suurejoonelisusele, näitamisele. Ehk siis, kui seda pole, liigitudki väga lihtsalt tänapäeva ühiskonnas nende mittetublide hulka. Kuigi sa võibolla armastad joonistada (aga ei taha joonistusvõistlusele minna), oled tubli matemaatikas (kuid olümpiaadid pole sinu jaoks), oled päris kiire jooksja (aga ei taha pidevalt mingisse pingeritta seatud saada) jne. Neid pidevaid ootusi tajudes on lihtne tunda end läbikukkunu ja saamatuna. Lihtsalt tahan öelda, et see tänapäevane edukultus, saavutustele rajanev mõtteviis iseenesest on üks suur ja salakaval soolaugas, kuhu paljud enda motivatsiooni, enesehinnangu ja reaalse tubliduse kaotavadki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu omad ütlevad siiani selle peale, koduste tööde jaoks on naised ja nemad ei tee ja ongi kõik. Mina aga ei hakka enam kauplema ja omi närve rikkuma. Jah ma pole ka sundinud koristama ega midagi.

Ja siis keegi julgeb veel küsida, kust tulevad mehed, kes kodus lillegi ei liiguta.
Vastus on: muumimammade perest. Sest too ei viitsinud “kaubelda”

Nagu oma kodus oma reeglite üle peaks kauplema.

Jah, lastel on täna õigused, et kui neid füüsiliselt karistada, võivad nad kuhugi kaevata ja isegi mingit edu selles saavutada.
Aga samuti on neil õigus minu juures mitte elada ja minu kodukorra reegleid mitte täita – andku minna. Aga seda nad realiseerivad juba kuskil mujal, mitte minu juures. SOS lastekülas näiteks.
Ja isegi seal pannakse nad koristama.
Seega, mamma poolt väga mõttetu jutt ja vale lähenemine.

Ok, selge see, et keegi ei hakka kuhugi avaldust koostama, et loobun lastest, kuna nad ei kuula sõna jne blabla.
AGA see on küll, et minu kodu – minu reeglid ja kui keegi neid ei soovi täita, siis on ta automaatselt ilma igasugustest muudest hüvedest, mida ta minu käest saab. Ja neid asju ei ole tänapäeval mitte vähe. Alustades 24h tasuta wifist kuni minu poolt ostetavate igasuguste vidinateni, et seda wifit püüda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No füüsiline karistus jäägu küll keskaega.

Koristama saab panna ikka boonuste jagamisega. Ja korraarmastus tuleb kohe maast madalast sisse kasvatada. Muidu ta lihtsalt ei oskagi mustust märgata.

Minu reeglid ja minu elamine on natuke vildakas arusaam. Egas lapsed ise sinu juurde pole tulnud, vaid sina ise nad tegid. See on täpselt sama palju ka nende kodu. Sünnid siia ilma ja vanemad küsivad, ma sa passid siin, otsi omale kodu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja arvutis istumine on halb – puhas müüt.

Loomulikult ei ole see müüt. Arvutis pidev istumine tekitab tervisehädasid, isoleerib reaalsest suhtlemisest, istuv eluviis pole tervisele hea, mõni muutub täielikuks sõltlaseks, on täitsa agressiivne, kui arvutisse ei saa- seega ei mõju see ka vaimsele seisundile hästi. Küll ja küll nähtud lapsi, kel ekraanimaailma tõttu keskendumishäired, kes ei saa enam koolitööga hakkama või isegi ei jõua kooli, sest öö läbi sai mängitud (või ööpäev läbi).

Ja ise istud samal ajal arvutis 🙂 Kontoritöötajate ka seda räägid ,kes istuvadki iga päev ja terve päeva arvuti taga? Kõik süsteemid käivad läbi arvuti. Tahad makse maksta, arvuti või telefon, omi asju vaadata, id-kaart ja arvuti jne. Oma terviseandmeid vaatad ka ID-kaardiga arvutist. Arstile saad helistada telefonitunni ajal, mis päevad 1 tund vaid ja alati ei pääse löögilegi. Mis variant veel on, käia ukse taga tüütamas või. Aga lapsed ei või üldse istuda. Kahepalgeline vähe pole või.

Istuv kontoritöö ongi suur tervise tapja. Ma ei tea kedagi, kellel õlad või selg ei valutaks, silmad ei jookseks vett.

Paraku ei tegele lapsed seal arvutis nende asjadega, mis neid õpetavad asju ajama ja ennast arendama. KUi sa käsed neil mingit elulist infot sealt arvutist leida või avaldust täita, siis on kööks – ei saa aru. Küll aga oskab jube hästi mingit mängu mängida või sotsiaalmeediasse pilte laadida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hiljuti sõitsin pikaliini bussiga. Üks mamma tuli peale umbes 11-aastase poisiga. Kohe sätiti talle silme ette mobiil ja kott kõikvõimalike snäkkide ja limonaadiga. Poiss jõllas mitu tundi üksisilmi pisikest ekraani ja käsi käis kogu selle aja nagu robotil suu vahet. Rõve krõpsu hais levis üle bussi. Miks te seda teete oma lastega???? Selles vanuses laps ju enam ei röögi ega rabele, kui paigal peab istuma. Laske ta silmadel neist ekraanidest puhata, omi mõtteid mõlgutada ja kaks tundi suudab üks 12-aastane ilma söömata ka olla. Või pakkige siis midagi tervislikumat kaasa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui võtta veel see mõte, et lapsi ei tohi võrrelda teiste lastega. ja õige ongi. koolis ei saa nad ka enm võrrelda hinnete järgi, kuna teiste hinded pole teada. kõik võib kulgedagi kenasti kuni gümnaasiumikatseteni. vanem on sisendanud tublidust ka mittetublile lapsele. katsetel saab ta teada, et polegi hea. ei saagi oma soovitud kooli. võldlemist kui sellist ei toimu. aga koostatakse pingerida tubliduse või tulemuste alusel.
seepeale saab vaid ohata kurvalt, et oleks ikka pidanud kas rohkem pingutama või vanemana rohkem sundima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Põhimõtteliselt kõik õige (selles kommentaaris tervikuna), kuid samas kumavad siit selgelt läbi ka need tüüpilised tänapäevase edukultuse stereotüübid. Palju on neid lapsi/noori, kellele ei sobi näiteks laulupeod jm

See oli näide. Kirjutasin juurde, et tuleb arendada neid külgi, mis lapsel tugevad on. Valik tuleb teha konkreetsest lapsest lähtuvalt. Te ei kasvata ju näidiseksponaati.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Haige (depressioonis) inimene ei ole “mittetubli”. Detailidesse ei laskuks, aga ilustama ka ei hakkaks.

Vastuste põhjal pole muidugi ime, et depressiooni palju on: eriti kui vaimseid võimeid on, aga närvikava nõrgem. Peab ju muudkui tubli olema.

Ma siin püüan ka kuidagi tubli olla. Minia töögraafiku järgi hoian last ja kui mul lapsehoidmisest vaba päev, selle asemel et puhata, helistasin juba täna tööle, et kui homme abi vaja, olen olemas ja igal nädalavahetusel ka tööl. Nii et vaba aega ma miskipärast ei lase endal tekkidagi, kuigi vajaksin hädasti puhkust ja kõigest on juba kõrini ega jaksa enam. Ei pea ma ennast sugugi tubliks. Teistel siinsetel deprekat pole ja nemad ei kujutagi ette, kui väsitav see elu tegelikult on. Ma ei kavatse enam avatud tööturulegi minna, sest viimases töökohas pidin olema nõudepesija-puhastusteenindaja + veel see, et vahepeal pidin pappe voltima millega oli kaup tulnud ja neid pappe prügimajja ka viima + muu prügi kärutamine ja 200 liitriste prügikottide vinnamine. Nii et võeti seitse nahka, aga palka ei saa sugusi nii palju, kui rabeled.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
muumi_mamma

Haige (depressioonis) inimene ei ole “mittetubli”. Detailidesse ei laskuks, aga ilustama ka ei hakkaks.

Vastuste põhjal pole muidugi ime, et depressiooni palju on: eriti kui vaimseid võimeid on, aga närvikava nõrgem. Peab ju muudkui tubli olema.

Ma siin püüan ka kuidagi tubli olla. Minia töögraafiku järgi hoian last ja kui mul lapsehoidmisest vaba päev, selle asemel et puhata, helistasin juba täna tööle, et kui homme abi vaja, olen olemas ja igal nädalavahetusel ka tööl. Nii et vaba aega ma miskipärast ei lase endal tekkidagi, kuigi vajaksin hädasti puhkust ja kõigest on juba kõrini ega jaksa enam. Ei pea ma ennast sugugi tubliks. Teistel siinsetel deprekat pole ja nemad ei kujutagi ette, kui väsitav see elu tegelikult on. Ma ei kavatse enam avatud tööturulegi minna, sest viimases töökohas pidin olema nõudepesija-puhastusteenindaja + veel see, et vahepeal pidin pappe voltima millega oli kaup tulnud ja neid pappe prügimajja ka viima + muu prügi kärutamine ja 200 liitriste prügikottide vinnamine. Nii et võeti seitse nahka, aga palka ei saa sugusi nii palju, kui rabeled.

Kommentaar eemaldatud.

Nemad ei tunne minu vastu huvi ja mina ei tunne nende vastu huvi. Nii et huvi tundmine, kuidas meil läheb, või selle huvi tundmise puudumine on meil vastastikune. Ega ma siis end siin taevani kiitnud ja kus ma olen öelnud, et olen täielikult august välja roninud ja kas ma ütlesin, et olen kõige kirkam kriit siinses seltskonnas? Kuna ma ei ole kõige kirkam kriit, pole seda ka minu lapsed ja leppige sellega, et ühiskonnas on ka teistsugused inimesed, muidu olekski liiga igav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nemad ei tunne minu vastu huvi ja mina ei tunne nende vastu huvi. Nii et huvi tundmine, kuidas meil läheb, või selle huvi tundmise puudumine on meil vastastikune.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Põhimõtteliselt kõik õige (selles kommentaaris tervikuna), kuid samas kumavad siit selgelt läbi ka need tüüpilised tänapäevase edukultuse stereotüübid. Palju on neid lapsi/noori, kellele ei sobi näiteks laulupeod jm

See oli näide. Kirjutasin juurde, et tuleb arendada neid külgi, mis lapsel tugevad on. Valik tuleb teha konkreetsest lapsest lähtuvalt. Te ei kasvata ju näidiseksponaati.

Muidugi oli see näide, sain aru. Minu mõte oli, et praegusel ajal kipub edukuse ja tubliduse mõõdupuu olema see, kui aktiivne ja eelkõige nähtav sa oma tegemistes oled. Osaled laulupeol, võistled, esined, saavutad, näitad… Omaette toimetaja ja nokitseja, kui pole ka eriti võistleja-esineja tüüp ega tõesti megaandekas, võib üsna kergesti jääda teiste kõrval märkamata ja tunnustamata (ka tema enda silmis).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Omaette toimetaja ja nokitseja, kui pole ka eriti võistleja-esineja tüüp ega tõesti megaandekas, võib üsna kergesti jääda teiste kõrval märkamata ja tunnustamata (ka tema enda silmis).

No aga loogiline ju, et märgatakse seda, kes oma võimeid näitab, mitte omaette nurgas nohisejat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kirikust kuulsin tõesti alles siis, kui see põles. Kas ma peangi kõiki kirikuid teadma, eriti kui ma kohal käinud pole? Raamatuid ma loen.

SEE RAAMAT oli mammadel ja papadel koolis kohustuslik kirjandus!

Ärge seletage, et olete ise tublid, kui te ei suutnud koolis kohustuslikku kirjanduse programmigi täita.

Naised?

Jah, te peate mõningaid asju maailmast teadma, kui lastest tahate kedagi kasvatada. Isegi nendest asjadest, mida ise pole käega katsuda saanud.

Tahtsin just öelda, et Jumalaema kirik Pariisis on olnud keskkooli, praeguse gümnaasiumiastme kohustusliku kirjanduse programmis vähemalt viimased 35 aastat (varasema kohta ei tea kindlalt öelda). Inimene, kes Notre Dame’st kuulis esimest korda tänu põlengule, lihtsalt ei saa olla suure lugemusega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja arvutis istumine on halb – puhas müüt.

Loomulikult ei ole see müüt. Arvutis pidev istumine tekitab tervisehädasid, isoleerib reaalsest suhtlemisest, istuv eluviis pole tervisele hea, mõni muutub täielikuks sõltlaseks, on täitsa agressiivne, kui arvutisse ei saa- seega ei mõju see ka vaimsele seisundile hästi. Küll ja küll nähtud lapsi, kel ekraanimaailma tõttu keskendumishäired, kes ei saa enam koolitööga hakkama või isegi ei jõua kooli, sest öö läbi sai mängitud (või ööpäev läbi).

Minu mänguril küll keskendumisraskusi ega õppeedukuse häireid ei tekkinud. Ma arvan, et arvutis mängimise kahjulikkuse halb mõju on üle hinnatud.
Tervise hädasid tekitab ka sportimine – luumurrud, äkksurmad pingutusest jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tahtsin just öelda, et Jumalaema kirik Pariisis on olnud keskkooli, praeguse gümnaasiumiastme kohustusliku kirjanduse programmis vähemalt viimased 35 aastat (varasema kohta ei tea kindlalt öelda). Inimene, kes Notre Dame’st kuulis esimest korda tänu põlengule, lihtsalt ei saa olla suure lugemusega.

Mina näiteks ei käinud keskkoolis vaid omandasin keskhariduse kutseõppes. Seal polnud meil mingit kohustuslikku kirjandust, mina vähemalt ei mäleta, et oleks olnud. Ma siiski teadsin, et see kohustuslik kirjandus oli ja peale multifilmi vaatamist sain ka teada, millest see oli. Kui mul poleks lapsi olnud, siis äkki poleks ka multifilmi näinud, aga väga ei imesta ka kui keegi sellest kuulnud pole. Mis sellest siis nii väga katki on, kui pole kuulnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võrdlemine teistega on eluliselt oluline. See aitab jälile saada võimalikele probleemidele, annab vanematele signaali, millal laps abi vajab või “ree peale aitamist”. Tundsin kunagi ühte ema, kes pärast lastekasvatusartiklite läbilugemist võttis omaks põhimõtte, et tema ei võrdle iialgi oma last teistega. Elas oma lapsega kahekesi maal vanemate juures talus. Kiitis uhkelt oma last: “Näe, kui tubli laps mul on, 6-aastane ja paar ööd on juba olnud mähkmevaba, nii kümmet sõna räägib juba ka.” Kui ta oli seda sõbrannadele rääkinud, siis nood panid talle aru pähe ja sundisid teda last kiiresti spetsialisti juurde viima. Lapsel tuvastati erivajadus. Oleks see ema varem oma last teistega võrrelnud, oleks laps saanud õigeaegselt abi.

Lapsed ise võrdlevad kogu aeg. Vaadake lasteaialaste ja algkoolilaste mänge! Alati peab võistlusmoment ikka sees olema. Tahtes kasvatada lapsi ilma igasuguse võrdlemise ja “tubli”-olemiseta, peate te alates sõimerühmast keelama lastel ära võistlusmängud: nt jooksumängudes ei tohi võitjat märgata ega tunnustada, tagaajamismängudes samuti jne.

Kui lapsed kasvavad suuremaks, ka siis koosneb terve nende elu tegelikult võrdlemisest, sh armastus ja suhete loomine, või tahab laps kangesti astuda ühele erialale õppima, kuid seal on jälle konkurss – võrdlemine! Ja edasi tuleb töökoha otsimine, kandidaate võib olla sada. Et siis – võrdlemine on ja jääb ja sellest meie paraku ei pääse. Öelda lapsevanemale halvustavalt, et too ei tohi oma last mingil juhul võrrelda on pea liiva alla peitmine (ja vahel ka lapsele antava abi keelamine).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hiljuti sõitsin pikaliini bussiga. Üks mamma tuli peale umbes 11-aastase poisiga. Kohe sätiti talle silme ette mobiil ja kott kõikvõimalike snäkkide ja limonaadiga. Poiss jõllas mitu tundi üksisilmi pisikest ekraani ja käsi käis kogu selle aja nagu robotil suu vahet. Rõve krõpsu hais levis üle bussi. Miks te seda teete oma lastega???? Selles vanuses laps ju enam ei röögi ega rabele, kui paigal peab istuma. Laske ta silmadel neist ekraanidest puhata, omi mõtteid mõlgutada ja kaks tundi suudab üks 12-aastane ilma söömata ka olla. Või pakkige siis midagi tervislikumat kaasa.

Ah, mine oma krõpsudega. Jah, parem kui oleks heeringat järanud. Siis oleks kõigil suu vett jooksnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hiljuti sõitsin pikaliini bussiga. Üks mamma tuli peale umbes 11-aastase poisiga. Kohe sätiti talle silme ette mobiil ja kott kõikvõimalike snäkkide ja limonaadiga. Poiss jõllas mitu tundi üksisilmi pisikest ekraani ja käsi käis kogu selle aja nagu robotil suu vahet. Rõve krõpsu hais levis üle bussi. Miks te seda teete oma lastega???? Selles vanuses laps ju enam ei röögi ega rabele, kui paigal peab istuma. Laske ta silmadel neist ekraanidest puhata, omi mõtteid mõlgutada ja kaks tundi suudab üks 12-aastane ilma söömata ka olla. Või pakkige siis midagi tervislikumat kaasa.

Mis 11-aastane, ma käisin soojal maal puhkamas – seal antakse kärus lastele tahvel kätte, et laps ei segaks ema-isa. Istuvadki kärudes ja vaatavad üksi silmi tahvlit ning seda lastesõbralikus hotellis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui päris aus olla, siis mina annan ka lastele tahvli-telefoni kätte sellistel erandlikel juhtudel, kus peab kaua passima ja ei tohi kaasreisijaid segada (näiteks lennukis) või on kord aastas see hetk, kui tahaks puhata. Kogu ülejäänud aja on lastel nutiseadmetel screentime peal ja kordades vähem aega seal olla kui sõpradel. Vanasti ei lubanud vanemad raamatuid lugeda. Mina lugesin tundide ja päevade viisi ja ei mõjunud kuidagi halvasti silmanägemisele. Arvan ka nüüd, et päris eemal hoida lapsi nutiseadmetest pole mõistlik. See, on see, millega tänapäeva laps peab kursis olema, et konkurentsis püsida. Ja just need bussisõidud ja puhkused on need kohad, kus seda võib lubada. Kuigi tõttöelda ise käin harva rannapuhkusel, kus lihtsalt passitakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lennukis olles kasutangi aega, et lastega rääkida, mängime kaarte vms. ühiselt, loeme (väiksena ei ka vaikselt etteloetud). Ma lendasin vanema lapsega siis, nutikaid ei olnud ja saime hakkama, nüüd enam ei suudeta.
Eile käsime perega söömas – kõrval lauas oli ka pere – kõigil ninad telefonis. No mikste tulete üldse siis perega välja, kui keegi kellegagi ei suhtle?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma läksin oma noorte sugulastega tülli, kui kõik koos maal puhkamas olime.
2 eelkooliealist last, päevad läbi ninapidi tahvlites, isegi söövad nii, et silmad on tahvlis, mitte taldrikus. võtsin tahvlid eest ära, et praegu on söögiaeg ja kus siis läks lahinguks…

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mitte-edukad lapsed