Meie mehega läksime kirja vähemalt seoses sellega, et pereliikmed pidid nimetama, kes nende perest on viimastel aastatel välismaale elama läinud. Aga meie 2 välismaal sündinud last jäävad täiesti rahvaloendusest välja. Jah, nad peavadki jääma, sest nad ei ole kunagi oma elus Eestis elanud. Samas, eesti rahva järelkasvu hulka ikkagi kuuluvad ja oma päris suur ¨anss, et nad kunagi hiljem oma elus Eestis elavad.
KMA-l on ehk andmed välismaal sündinud eesti laste kohta taotletud passide alusel? Päris huvitav oleks teada, kui palju neid tegelikult on.
Kindlasti on ka neid eesti lapsi välismaal, kellele Eesti passi ei taotletagi, kuna nt ema on abielus välismaalasega ega väärtusta oma eesti päritolu ega usu, et ta lapsel Eesti kodakondsust kunagi elus võiks vaja minna.
Meie ikkagi tahaks koos lastega Eestisse tagasi minna, kuigi see lähitulevikus veel ei juhtu.
Teema: Mitte keegi ei loe üle neid eesti lapsi, kes sünnivad välismaal
Sest Eesti riigile pole teist mingit kasu ja ilmselt te oma välismaal saadavat tulu siin ei deklareeri ka.
Eesti riigi jaoks ei ole need tõesti need lapsed meie maa inimesed. Riigi mõiste ei seondu geneetika ega päritoluga.
Mina ei ole ka Eesti riigi kodanikuna huvitatud, et minu raha eest loetaks st otsitaks minu raha eest neid lapsi.
Aga loendusel oleksite ise pidanud kirja panema oma lapsed! Miks Sa seda ei teinud ja millist ime eriküsimust sa ootasid?
Seal ju oli sinuga koos elavate isikute lisamise võimalus! Mina panin küll kirja oma välismaal elava venna, kes käib suveti meil oma perega, tema naise ja ka lapsed. Seega ma ei mõista teema tõstatust.
No ja nii ongi. Kui lapsed kunagi Eestisse tulevad, siis märgivad Rahvastikuregistriss elukohaks \”Eesti\” ja ongi olemas. REL eesmärk pole välismaal elavate eestlaste ja nende puhta- või segavereliste järglaste loetlemine, vaid Eestis elavate inimeste loetlemine ja seda sõltumata rahvusest või kodakondsusest.
Väga kummaline teemaalgatus. Need lapsed ei ole ju hetkel Eestis elav rahvas. Mis neist loendada. Neid loendab see riik, kus nemad elavad. Kui ükskord siia elama tulevad, siis loetakse nad siin üle. Pole kunagi oma elus Eestis elanud, aga rahva-ja eluruumide loendusel tahaks ikka kindlasti osaleda? No kolinud siis siia elama loenduse ajaks!
kõige nõmedam ongi see, et väga paljud minu välismaale putku pannud tuttavad ja nende eestlastest tuttavad loendasid end interneti teel eesti elanikeks. Kirjutasid, et elavad oma endisel aadressil või vanemate aadressil. Osad ei saanud aru, et loetakse üle EESTI ELANIKKE, osad tahtsid lihtsalt näha, kuidas neti teel taolise küsimustiku täitmine välja näeb – kõik on nad nüüd ilusti-kenasti eestis elavad inimesed selle \”uuringu\” järgi, ometigi pole nad juba kümmekond aastat oma jalga eesti pinnale tõstnud ja ei kavatse seda kunagi teha ka. Tänu sellele on see loendus täielik pullikaka, tänu sellele saab üks onu jälle teleekraanil irve näos öelda, et näete, eestist polegi peaaegu keegi minema läinud. aga eks see oligi taotluslik ja asja mõte, et saaks kallutatud tulemusi esitada. muidu oleks ju neti teel täitmine tehtud välismaa ip aadressilt võimatuks…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Mina panin küll kirja oma välismaal elava venna, kes käib suveti meil oma perega, tema naise ja ka lapsed. Seega ma ei mõista teema tõstatust.[/tsitaat]
Sa oled ju puhta sassis. Mismoodi see sinu vend sinu leibkonda kuulub, kui ta oma perega välismaal elab ja miks teda lugema peaks?
Täitsa nadi lugu, et meie ümber nii palju lolle on…
Jah, nad kuuluvad eesti rahva järelkasvu hulka, aga nad ei kuulu Eesti rahvastiku hulka.
jah, minu välismaale läinud tuttavad on ka jumalakeeli lubanud, et nende lapsed eesti keelt ei unusta ja tullakse tagasi jne. tagasi tulemisest unistab vaid eesti naine, tema välismaalasest mees selles vaevalt et unistust näeb ja enamasti lihtsalt vaikselt loodab, et naine harjub ja ei unista enam (kui naine ei unusta, on lahutus vaid aja küsimus). lisaks pole tagasitulemine kerge, kui mees ei oska hästi eesti keelt, olen näinud päris mitme paari tagasitulekust loobumist, sest välismaalasest mees ei leia siin lihtsalt normaalset tööd (ja enamus pole ka ettevõtjad või rahvusvaheliste korporatsioonide spetsialistid). lisaks võin täie kindlusega öelda, et nii kui lapsed välismaal lasteaeda/kooli lähevad, ununeb eesti keel kolinal, vastu ema lootusi (keeleõppest veidi rohkem teades, siis ei, sinu lapsest ei saa multikeelset geeniust, vaid ta õpib hästi ära kohaliku keele ja vigaselt eesti keele). lootus, et lapsed tulevad tagasi eestisse, on täiesti sinisilme. teemaalgatajal on ilmselt vist lapsed veel beebieas, et selliseid naiivseid loosungeid siin loobib.
mina leian ka, et teemaalgataja laste lugemine eestimaalasteks on vale. nad on ikkagi välismaalased ja neid ei peaks üle lugema. enne pole mõtet laste eesti passidest unistadagi, kui mees kogu sinu plaaniga kursis pole – oled ikka kindel, et see on ka mehe soov või ainult sinu soov?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Sa oled ju puhta sassis. Mismoodi see sinu vend sinu leibkonda kuulub, kui ta oma perega välismaal elab ja miks teda lugema peaks?
Täitsa nadi lugu, et meie ümber nii palju lolle on…[/tsitaat]
E-loendusel osalesid?
Seal just selliste inimeste kohta ka küsiti, küsiti ka üürnikke.
Kui Sa sellest midagi ei tea siis, ei maksa pükstest välja hüpata, ja teiste kohta mingeid rumalaid arvamusi avaldada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mu mees on ka eestlane ja jagab täiesti mu soovi Eestisse tagasi kolida.
Siin, kus me elame, on suur eestlaste kogukond, lastel on palju eesti sõpru ja ka koolis on eesti keele tunnid, lausa igapäevaselt. Kodus on meil palju eesti raamatuid ja vaatame eesti telekanaleid, suved veedame Eestis. Usun täiesti, et kooli ametlik õppekeel muutub mingil hetkel lapse esiemseks keeleks, aga et eesti keel kolinal ununeks … aga ok, mis ma ikka vaidlen.
Vabandust selle teema pärast.[/tsitaat]
einoh, siis ju loomulikult teine teema. ega me siin selgeltnägijad ole, et teame, et välismaal elades kohe eesti mees on. samas ei saa aru, miks lapsele kohe eesti passi ei teinud? minul on küll seda vaja, et lapsega reisida. või olete teadlikult lapse registreerinud teises riigis?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mu mees on ka eestlane ja jagab täiesti mu soovi Eestisse tagasi kolida.
Siin, kus me elame, on suur eestlaste kogukond, lastel on palju eesti sõpru ja ka koolis on eesti keele tunnid, lausa igapäevaselt. Kodus on meil palju eesti raamatuid ja vaatame eesti telekanaleid, suved veedame Eestis. Usun täiesti, et kooli ametlik õppekeel muutub mingil hetkel lapse esiemseks keeleks, aga et eesti keel kolinal ununeks … aga ok, mis ma ikka vaidlen.
Vabandust selle teema pärast.[/tsitaat]
Sa pole lihtsalt viitsinud vaadatagi, mis on loenduse eesmärk. Eks? See teeb selle teema imelikuks! Loe siis:
2011. aastal toimub Eestis üheteistkümnendat korda rahva ja eluruumide loendus. Selle käigus loetakse üle kõik Eesti püsielanikud ja eluruumid. Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab põhjaliku statistika selle kohta, kui palju on Eestis elanikke, millistes piirkondades ja tingimustes me elame ning millised me oleme.
http://www.stat.ee/rel2011
PÜSIelanikud
Kui palju on EESTIS elanikke
Piisav info vist küll, et see rumal teema kustutada?
Lapsed ei ole ju lahkunud Eestist. Millest sa aru ei saa?
Ei mäleta enam, et sünnitasid lased välismaal? Kuigi 16/02/2012 11:40 veel nagu teadsid…
Sina oled Eestis olnud PÜSIelanik, nüüd oled lahkunud. Sellepärast sind loeti, et saada teda kui palju kunagisi püsielanikke on lahkunud.
Sinu lapsed ei ole Eestiga seotud rohkem kui nad on Eesti kunagise püsielaniku lapsed. See ju täpselt nii ka sisuliselt on!
Sellist hala utreerides, ei küsitagi järgmine kord välismaale asunuid. Jääbki puhas EESTI küsitlus.
Siis oleksid rahul või |-(
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]lisaks võin täie kindlusega öelda, et nii kui lapsed välismaal lasteaeda/kooli lähevad, ununeb eesti keel kolinal, vastu ema lootusi (keeleõppest veidi rohkem teades, siis ei, sinu lapsest ei saa multikeelset geeniust, vaid ta õpib hästi ära kohaliku keele ja vigaselt eesti keele).
[/tsitaat]
Nii uljalt üldistada siiski ei maksa. Näiteks Brüsselis ja Luksemburgis elavate eestlaste lapsed (ja jutt käib siin vähemalt mõnesajast lapsest)käivad enamuses Euroopa koolis, kus on iga päev tunniplaanis ka emakeele tund. Eesti keele tasemetöid ja eksameid teevad nad Eesti koolidega võrdsetel alustel ja sama programmi järgi.
Rahvaloenduse mõte on kaardistada kuupäeva 31.12 2011 hetkeseis. See, et keegi tulevikus võib-olla kavatseb siia tagasi kolida, ei ole absoluutselt asjassepuutuv.
Ilmselt toimuvad rahvaloendused ka teie asukohariigis. Vot sinna lähetegi kirja.
[small]eurotibi kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Nii uljalt üldistada siiski ei maksa. Näiteks Brüsselis ja Luksemburgis elavate eestlaste lapsed (ja jutt käib siin vähemalt mõnesajast lapsest)käivad enamuses Euroopa koolis, kus on iga päev tunniplaanis ka emakeele tund. Eesti keele tasemetöid ja eksameid teevad nad Eesti koolidega võrdsetel alustel ja sama programmi järgi.[/tsitaat]
Brüsselis elavatel lastel on tõesti iga päev tunniplaanis pool tunnikest eesti keelt. Eestis elavad lapsed õpivad iga päev mitu tundi eesti keeles kõiki aineid. Seega kohe kindlasti ei omanda Brüsselis elavad eesti lapsed eesti keelt samas mahus ja võrdsetel alustel või ka sama programmi järgi kui eestlased Eestis. See on unistus ja ulme.
Eestis on põhikoolis ju kolm tundi eesti keelt nädalas pluss veel kirjandus ja ikkagi ei oska pooled täiskasvanud väga normaalselt kirjutada ja foorumites imestatakse, et mida see juturaamatute andmine peaks silmaringile andma.
Ka siis, kui keskmine eesti laps Luxembourgis või Brüsselis oleks tõeliselt andekas, oleks tal poole tunni emakeelega päevas VÄGA raske olla samal tasemel eestikeelses keskkonnas üleskasvanud ja õppinud lapsega. Taseme all pean silmas just oma emakeele oskuse taset.
Kui ikka laps läheb 4-aastaselt kooli, kus kõik käib prantsuse, inglise või saksa keeles, ja siis on iga päev ka sutsuke emakeelt, siis mis võrdsetest alustest või programmist siin rääkida saakski? Alguses peab see laps õppima umbkeelses keskkonnas kuidagi toime tulema, siis õppima vähem umbkeelseks ja siis õppima võõrkeeles selgeks kogu mõistete süsteemi pea kõigis ainetes. Seda, mis eesti keelest vajaka jääb, on võimatu kompenseerida iga päev toimuva lühikese tunniga. Kahjuks paljud eestlastest euroametnikud ei jaga seda arvamust ja arvavad millegipärast, et eesti keele õpib välisriigis elav eestlaste laps kuidagi ise ära. Eriti kui veel koolis KA on iga päev lühike tunnike.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
einoh, siis ju loomulikult teine teema. ega me siin selgeltnägijad ole, et teame, et välismaal elades kohe eesti mees on. samas ei saa aru, miks lapsele kohe eesti passi ei teinud? minul on küll seda vaja, et lapsega reisida. või olete teadlikult lapse registreerinud teises riigis?[/tsitaat]
Ega Eesti pass ja Eesti kodakondsus ei tähenda, et inimene on Eesti rahvastikuregistris. Kuid just viimasest sõltub ju loendusel osalemine. Eesti kodanikul, sõltumata elukohast, on loomulikult Eesti pass. Kuidas kahe eestlase lapsel, kes on sündinud näiteks Belgias või Luxembourgis, üldse saaks olla mingi muu kodakondsus või pass kui Eesti oma, st mida mõtled \”teadliku teises riigis registreerimise\” all? Sünnikoht ei määra ometi midagi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]eurotibi kirjutas:[/small]
Brüsselis elavatel lastel on tõesti iga päev tunniplaanis pool tunnikest eesti keelt. Eestis elavad lapsed õpivad iga päev mitu tundi eesti keeles kõiki aineid. Seega kohe kindlasti ei omanda Brüsselis elavad eesti lapsed eesti keelt samas mahus ja võrdsetel alustel või ka sama programmi järgi kui eestlased Eestis. See on unistus ja ulme.
Eestis on põhikoolis ju kolm tundi eesti keelt nädalas pluss veel kirjandus ja ikkagi ei oska pooled täiskasvanud väga normaalselt kirjutada ja foorumites imestatakse, et mida see juturaamatute andmine peaks silmaringile andma.
Ka siis, kui keskmine eesti laps Luxembourgis või Brüsselis oleks tõeliselt andekas, oleks tal poole tunni emakeelega päevas VÄGA raske olla samal tasemel eestikeelses keskkonnas üleskasvanud ja õppinud lapsega. Taseme all pean silmas just oma emakeele oskuse taset.
Kui ikka laps läheb 4-aastaselt kooli, kus kõik käib prantsuse, inglise või saksa keeles, ja siis on iga päev ka sutsuke emakeelt, siis mis võrdsetest alustest või programmist siin rääkida saakski? Alguses peab see laps õppima umbkeelses keskkonnas kuidagi toime tulema, siis õppima vähem umbkeelseks ja siis õppima võõrkeeles selgeks kogu mõistete süsteemi pea kõigis ainetes. Seda, mis eesti keelest vajaka jääb, on võimatu kompenseerida iga päev toimuva lühikese tunniga. Kahjuks paljud eestlastest euroametnikud ei jaga seda arvamust ja arvavad millegipärast, et eesti keele õpib välisriigis elav eestlaste laps kuidagi ise ära. Eriti kui veel koolis KA on iga päev lühike tunnike.
[/tsitaat]
Ma saan rääkida ainult isiklike kogemuste põhjal. Minu lapsed on paar aastat ka Eestis koolis käinud ja seepärast on võrdlusalus olemas. Euroopa koolis on kasutusel samad eesti keele õpikud ja töövihikud, mis Eesti koolides ja need töötatakse läbi samas mahus. Kuna klassis õpilasi vähem – eesti keele tundides tavaliselt ühes klassis ca 5-10 last, siis jõuab õpetaja ka kõigiga rohkem tegeleda.
Kontrolltööd võtab õpetaja Eesti koolidele mõeldud Kontrolltööde vihikust ning hindamine on sama punktiskaala järgi nagu Eestis (st 91-100% hinne 5). Seni on minu lapsed saanud valdavalt viisi, mõned üksikud neljad ning laste sõnul on samasugused hinded ka klassikaaslastel.
Sõbranna laps hakkab lõpetama keskkooli ja sai hiljuti tasemetöö 95%. Tõsi, tema tuli siia Eestist alles mõned aastad tagasi.
[small]eurotibi kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma saan rääkida ainult isiklike kogemuste põhjal. Minu lapsed on paar aastat ka Eestis koolis käinud ja seepärast on võrdlusalus olemas. Euroopa koolis on kasutusel samad eesti keele õpikud ja töövihikud, mis Eesti koolides ja need töötatakse läbi samas mahus. Kuna klassis õpilasi vähem – eesti keele tundides tavaliselt ühes klassis ca 5-10 last, siis jõuab õpetaja ka kõigiga rohkem tegeleda.
Kontrolltööd võtab õpetaja Eesti koolidele mõeldud Kontrolltööde vihikust ning hindamine on sama punktiskaala järgi nagu Eestis (st 91-100% hinne 5). Seni on minu lapsed saanud valdavalt viisi, mõned üksikud neljad ning laste sõnul on samasugused hinded ka klassikaaslastel.
Sõbranna laps hakkab lõpetama keskkooli ja sai hiljuti tasemetöö 95%. Tõsi, tema tuli siia Eestist alles mõned aastad tagasi.[/tsitaat]
Kui kogu põhikool on Eestis läbitud, on muidugi lihtsam. Juba sellepärast, et siis on ka vähemalt üks suur võõrkeel nii selge, et selles on võimalik õppida.
Minul on kogemus just väikeste lastega, kes ei oska veel lugeda-kirjutada mitte üheski keeles, ja peavad alustama prantsuse või inglise või saksa keeles, emakeelt on näpuotsaga.
Aga ka Sinu lapsed, kes on kolmandas-neljandas klassis, jäävad ju Brüsselis või Luxembourgis õppides ilma eestikeelsest üldõppest (loodusõpetus, matemaatika, kõik muud ained). St et mõistete süsteem kujuneb mingis teises keeles.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, sul on põhimõtteliselt õigus. Eurotibi jutt eesti keele tundidest oli mõeldud vastuseks väitele, et kooli minnes lapse eesti keel kolinal ununeb ja ironiseerimisele laps-multigeeniuste kohta või kuidas see oligi (ma tõesti ei mõista, miks peab sellist üleolevat tooni kasutama?). Euroopa kooli lapsevanemad annavad endale täiesti aru, et ühel hetkel ei ole nende laste esimene keel enam eesti keel, vaid see keel, milles nad oskussõnavara omandavad. Aga muide, Brüsseli koolis kaalutakse eesti sektsiooni loomist (mis tähendaks siis kõigi ainete õpetamist eesti keeles), kuna eesti lapsi on juba nii palju. Ei tea, kas see saab teoks.
Isegi eesti patrioodina leian ma samas, et see pole sugugi halb, kui laps omandab väga heal tasemel ka mõne muu keele peale eesti keele. Ka TIK lõpetamine Tallinnas ei anna nii head inglise keelt, kui Euroopa kooli inglise sektsiooni lõpetamine, samas pole lapse eesti keel nii halb, et ta sellega Eestis elades hakkama ei saaks. Ok, see on paljuski individuaalne, sõltub lapse keeleandekusest, vanemate suhtumisest, sõpruskonnast, lugemusest ja veel paljudest asjadest.[/tsitaat]
Ma olen ka Sinu väidetega nõus.
Kindlasti pole Euroopa kooli lõpetanud eestlase eesti keel nii halb, et teised eestlased temast aru ei saaks, kuid sellest ei pruugi piisata Eestis ülikooli astumiseks ja seal õppimiseks.
Võõrkeeleoskus on eestlastel, kes õppida soovivad, väga normaalne – kogu see euroametnike armee, kes Brüsselis ja Luxis leiba teenib, on oma võõrkeeled õppinud Eestis, ja kindlasti pole suurem osa neist seda teinud TIKis. Vähemalt selline mulje jääb mul oma kolleege ja tuttavaid ja nende tausta vaadates. Reeglina ei saa võõrkeeleoskus tõeliselt tubli, targa ja andeka noore eestlase puhul küll millegi tegemise takistuseks. Puudulik emakeeleoskus (sest kas saab see Euroopa koolis õpitav võõrkeel olla emakeeleoskusega võrdsel tasemel?) võib küll saada komistuskiviks, sest väga head emakeeleoskust peetakse kõigil erialadel elementaarseks nõudeks. Ja väga hea emakeeleoskus tähendab laitmatut suulist ja kirjalikku eneseväljendust. Samas kui esimene võõrkeel võib olla tõeliselt-tõeliselt hea, aga ta ei ole emakeel.
Eesti sektsiooni Brüsselisse ei pruugi tulla, sest pooled vanemad kardavad, et siis ei omanda nende laps piisavalt head haridust. Las olla pigem just see inglise, saksa või prantsuse nende laste esimene keel ja eesti keel selline kodune keel, mida võib omavahel rääkida. Ülejäänud pooltele vanematele on see mõtteviis jälle täiesti arusaamatu. Minule kui patrioodile on ka arusaamatu.
Nurga peal bangladeshi restorani pidaja laps on ka raudselt oma isa päritoluriigis loendamata… ja selle üle ei imesta ju keegi. Ameerika rahvas on kõik immigrantide järeltulijad ja nad ei käi ka ennast siin ja seal loendamas ja arvatavasti puudub näiteks Hispaanias ülevaade, kui palju kuskil maanurgas hispaanlaste järeltulijaid elab. Aeg-ajalt küll arvutatakse kokku, kui palju inimesi miskit keelt räägib, aga see võib vabalt olla koolis õpitud keel.
Mu lähedased sugulased on ka võõrsil sündinud eestlased, nüüdseks juba täiskasvanud. Nad on kasvanud oma sünniriigi kodanikeks ja midagi pole parata. Neid loendab nende riik. Nad ei tule siia iial elama. Oskavad keelt ja puha, aga…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie mehega läksime kirja vähemalt seoses sellega, et pereliikmed pidid nimetama, kes nende perest on viimastel aastatel välismaale elama läinud. Aga meie 2 välismaal sündinud last jäävad täiesti rahvaloendusest välja. Jah, nad peavadki jääma, sest nad ei ole kunagi oma elus Eestis elanud. Samas, eesti rahva järelkasvu hulka ikkagi kuuluvad ja oma päris suur ¨anss, et nad kunagi hiljem oma elus Eestis elavad.
KMA-l on ehk andmed välismaal sündinud eesti laste kohta taotletud passide alusel? Päris huvitav oleks teada, kui palju neid tegelikult on.
Kindlasti on ka neid eesti lapsi välismaal, kellele Eesti passi ei taotletagi, kuna nt ema on abielus välismaalasega ega väärtusta oma eesti päritolu ega usu, et ta lapsel Eesti kodakondsust kunagi elus võiks vaja minna.
Meie ikkagi tahaks koos lastega Eestisse tagasi minna, kuigi see lähitulevikus veel ei juhtu.
[/tsitaat]
Elan ka välismaal ja minu meelest on küll kõik väga loogiline. Loendatakse Eesti elanikke (sh venelasi jt), mitte eestlasi, et saada teada rahvaarv Eestis.
Mind loeti eelmine aasta Austraalias üle, ehkki olen Eesti kodanik. Eesti rahvaloenduselt seekord puudusin. Kõik klapib 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
