Kui mingil põhjusel on vaja minna mitteerialasele tööle (poodi müüaks, koristajaks, tehasesse või mujale sellisele lihtsamale kohale) siis kas on enam mõtet loota, et tulevikus kuhugi erialasele või erialalähedasele kohale saab?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › mitteerialaselt erialasele tööle
Teema: mitteerialaselt erialasele tööle
Loomulikult
Muidugi. Ja alati ei pea ju seda mitte-erialast tööd (eriti kui tegu on nö “kehvema” tööga) CV’s mainimagi 🙂 Kui küsitakse, siia võtsid pausi, tegelesid reisimise või enesearenguga jms.
Minu erialal on vajalik väike seos pidada, sest vastasel juhul peaks pädevuse eksami tegema.
Kui mingil põhjusel on vaja minna mitteerialasele tööle (poodi müüaks, koristajaks, tehasesse või mujale sellisele lihtsamale kohale) siis kas on enam mõtet loota, et tulevikus kuhugi erialasele või erialalähedasele kohale saab?
Müüjaks*
Müüja on tegija, müüa on tegusõna.
Mina ei hakanud peale kummagi kõrghariduse omandamise järel antud valdkonnas tööle. Töötasin palju aastaid hoopis muus valdkonnas. Kui kandideerisin õpituga seotud töökohale siis sain töö. Seega saab hoopis muust valdkonnast ka tööle.
Kas ongi ainult kaks varianti: erialane töö või poemüüja? Kui sul on diplom ükskõik mis erialal, siis iga riigiasutus on nõus sind omale ametnikuks võtma. Juhid lahkuvad seal jalad ees, aga väikeste mutrite osas on pidev kaadrivoolavus ja alati mõni pakkumine üleval. Saad puhta töö ja talvel sooja, suvel jaheda toakese.
Kas ongi ainult kaks varianti: erialane töö või poemüüja? Kui sul on diplom ükskõik mis erialal, siis iga riigiasutus on nõus sind omale ametnikuks võtma. Juhid lahkuvad seal jalad ees, aga väikeste mutrite osas on pidev kaadrivoolavus ja alati mõni pakkumine üleval. Saad puhta töö ja talvel sooja, suvel jaheda toakese.
Elukohaks on Tallinn ilmselgelt? Kuskil väikelinnas või maapiirkonnaa nii lahkelt ei saa. Jääbki seetõttu poemüüja variant.
Imelik, et inimesed õpivad ja ei tööta õpitud erialal. Puhas elu raiskamine. Haridus taskus, aga ei kasuta.
Imelik, et inimesed õpivad ja ei tööta õpitud erialal. Puhas elu raiskamine. Haridus taskus, aga ei kasuta.
Miks see imelik on? Alati ei ole erialast tööd saada. Pealegi on paljud erialad sellised, millest on ka muus töös kasu, mitte ainult erialases. Näiteks näitlejakoolitusega inimene võib ka televisioonis toimetajana või kusagil kultuurijuhina töötada. Medõeks õppinu võib töötada kosmeetikuna jne.
Elukohaks on Tallinn ilmselgelt? Kuskil väikelinnas või maapiirkonnaa nii lahkelt ei saa. Jääbki seetõttu poemüüja variant.
Minu arust on just maal nii, et iga vähegi arukam ja kõrgema haridusega inimene leiab töö, sest inimesi, kellel üldse mingi diplom oleks, tuleb sageli tikutulega taga ajada.
Minu arust on just maal nii, et iga vähegi arukam ja kõrgema haridusega inimene leiab töö, sest inimesi, kellel üldse mingi diplom oleks, tuleb sageli tikutulega taga ajada.
Siin oli alles teema poemüüjast, kes ei saanud ärevuse tõttu seda tööd teha. Asus maapiirkonnas. Õpetajatest on igal pool puudus, aga kontoritöötajaid nagu ei tule ette.
Miks see imelik on? Alati ei ole erialast tööd saada. Pealegi on paljud erialad sellised, millest on ka muus töös kasu, mitte ainult erialases. Näiteks näitlejakoolitusega inimene võib ka televisioonis toimetajana või kusagil kultuurijuhina töötada. Medõeks õppinu võib töötada kosmeetikuna jne.
Imelik, sellepärast, et kosmeetik teenib ilmselt õest kordades rohkem, näitlejatel pole alati tööd saada, ehk mängib palk.
Kui põhjus on see, et tööd on vähe (pakun lampi prantsuse filoloog), siis kui tuleb pakkumine, krahmatakse kiirelt ära. Vastaks püstitatud küsimusele, et kas tööle saab hiljem, võib minna nii ja naa, aga see pole seotud vahepealse teise tööga, vaid lihtsalt väheste kohtadega.
Imelik, et inimesed õpivad ja ei tööta õpitud erialal. Puhas elu raiskamine. Haridus taskus, aga ei kasuta.
Ei ole imelik. Kui ma kõrgkooli lõpetasin siis minu kodulinnas erialast tööd ei leidunud, läksin tööle õpituga veidi seotud valdkonda. Siis tekkis erialane töökoht, kandideerisin ja sain teada, et saadav palk oleks mannetu. Kandideerisin hoopis uude valdkonda ja hakkasin teenima pea 2x rohkem kui õpitud erial oleks saanud. Mingite aastate pärast vaatasin jälle õpitud erialaga seotud tööpakkumisi. Palgad olid vahepeal kasvanud ja mu vahepealsele valdkonnale järgi jõudnud ning tööle kandideerimisel arvestati nii mu haridust kui muus valdkonnas saadud kogemusi. Sain töö. Olen rahul.
Ei ole imelik. Kui ma kõrgkooli lõpetasin siis minu kodulinnas erialast tööd ei leidunud, läksin tööle õpituga veidi seotud valdkonda. Siis tekkis erialane töökoht, kandideerisin ja sain teada, et saadav palk oleks mannetu. Kandideerisin hoopis uude valdkonda ja hakkasin teenima pea 2x rohkem kui õpitud erial oleks saanud. Mingite aastate pärast vaatasin jälle õpitud erialaga seotud tööpakkumisi. Palgad olid vahepeal kasvanud ja mu vahepealsele valdkonnale järgi jõudnud ning tööle kandideerimisel arvestati nii mu haridust kui muus valdkonnas saadud kogemusi. Sain töö. Olen rahul.
Kuidas saab 2x rohkem, kui pole kogemust? IT?
See pole hea mõte. Erialasele tööle saab küll tagasi minna, aga lihttöö kulutab teatud määral närve ja võib viia läbipõlemiseni. Müüja, koristaja jne on ju nii stressirikkad ametid, et ei sobi kindlasti kõigile.
Kas ongi ainult kaks varianti: erialane töö või poemüüja? Kui sul on diplom ükskõik mis erialal, siis iga riigiasutus on nõus sind omale ametnikuks võtma. Juhid lahkuvad seal jalad ees, aga väikeste mutrite osas on pidev kaadrivoolavus ja alati mõni pakkumine üleval. Saad puhta töö ja talvel sooja, suvel jaheda toakese.
Elukohaks on Tallinn ilmselgelt? Kuskil väikelinnas või maapiirkonnaa nii lahkelt ei saa. Jääbki seetõttu poemüüja variant.
Imelik, et inimesed õpivad ja ei tööta õpitud erialal. Puhas elu raiskamine. Haridus taskus, aga ei kasuta.
Üldisel üks kõrgkooli õpingupakett sisaldabki väga suures mahus teatud valdkonna üldaineid ja ainult näpuotsaga spetsiifilist eriala. See lai põhi võimaldabki laiemat ameti valikut. Enamasti on see muu valik ikkagi nurka pidi õpituga seotud a la õppisid x keele õpetajaks, aga hakkad tõlgiks või giidiks jne.
No ok oletame, et lõpetasid ülikooli, aga hakkad lihtööd tegema. Aga näiteks müüjatöö võib anda kõva suhtlemisoskuse kooli, mida saad hiljem kasutada erialasel ametikohal a la projektijuht, kes peab palju suhtlema. Inimene, kes on kogu nooruspõlve üksi raamatuga tagatoas tuupinud ja kirjalikes akadeemiliste testides suurepäraseid hindeid saanud, ei pruugi sellega hakkama saada.
Koristamine võib anda palju ideid, kuidas seda tööd tõhusamaks ja kiiremaks teha. Milliseid töövahendid ja puhastusvahendid on tõhusamad. Milliseid materjale võiks mingis keskkonnas kasutada, et see oleks paremini hooldatav jne. Koristaja kogemus kulub marjaks ära asutuse haldusjuhile.
Võtsin kontritöösse pausi ja olin lapsehoidja. Ei pidanud koosolekuid pidama ja ilusti riides käima. Sain palju jalutada ja õues olla, päikest võtta, ujuda. Rahaliselt vedas – ei kaotanud midagi. Nüüd olen kontris tagasi. Tänapäeval ei küsi enam keegi paari eemaloldud aasta kohta (ma tegelikult tegin arvutitööd ka sel ajal).
Võtsin kontritöösse pausi ja olin lapsehoidja. Ei pidanud koosolekuid pidama ja ilusti riides käima. Sain palju jalutada ja õues olla, päikest võtta, ujuda. Rahaliselt vedas – ei kaotanud midagi. Nüüd olen kontris tagasi. Tänapäeval ei küsi enam keegi paari eemaloldud aasta kohta (ma tegelikult tegin arvutitööd ka sel ajal).
Eestis või välismaal tegid lapsehoidmist?
Kas ongi ainult kaks varianti: erialane töö või poemüüja? Kui sul on diplom ükskõik mis erialal, siis iga riigiasutus on nõus sind omale ametnikuks võtma. Juhid lahkuvad seal jalad ees, aga väikeste mutrite osas on pidev kaadrivoolavus ja alati mõni pakkumine üleval. Saad puhta töö ja talvel sooja, suvel jaheda toakese.
Elukohaks on Tallinn ilmselgelt? Kuskil väikelinnas või maapiirkonnaa nii lahkelt ei saa. Jääbki seetõttu poemüüja variant.
Imelik, et inimesed õpivad ja ei tööta õpitud erialal. Puhas elu raiskamine. Haridus taskus, aga ei kasuta.
Üldisel üks kõrgkooli õpingupakett sisaldabki väga suures mahus teatud valdkonna üldaineid ja ainult näpuotsaga spetsiifilist eriala. See lai põhi võimaldabki laiemat ameti valikut. Enamasti on see muu valik ikkagi nurka pidi õpituga seotud a la õppisid x keele õpetajaks, aga hakkad tõlgiks või giidiks jne.
No ok oletame, et lõpetasid ülikooli, aga hakkad lihtööd tegema. Aga näiteks müüjatöö võib anda kõva suhtlemisoskuse kooli, mida saad hiljem kasutada erialasel ametikohal a la projektijuht, kes peab palju suhtlema. Inimene, kes on kogu nooruspõlve üksi raamatuga tagatoas tuupinud ja kirjalikes akadeemiliste testides suurepäraseid hindeid saanud, ei pruugi sellega hakkama saada.
Koristamine võib anda palju ideid, kuidas seda tööd tõhusamaks ja kiiremaks teha. Milliseid töövahendid ja puhastusvahendid on tõhusamad. Milliseid materjale võiks mingis keskkonnas kasutada, et see oleks paremini hooldatav jne. Koristaja kogemus kulub marjaks ära asutuse haldusjuhile.
Nojaa ja kujutad sa ette, et oled kõrgharidusega ja lähed lihtsale kohale tööle, et su töökaaslasteks on seega vähem haritud inimesed? Enamus ehk on lõpetanud keskkooli, kuid mõnel on vaid põhiharidus või ametikooli praktiline kursus? Oled valmis töötama sellises seltskonnas? Arvad, et sind võetakse seal omaks ja edutatakse koguni ülemuseks? Mina arvan, et nii lihtne see pole ja tasub alati enne mõelda, kui selliseid samme teha.
Ja mis siis veel juhtub, kui ülemusest haritum oled? Arvad, et üks lihtsa töö ülemus tahab alluvate seltskonda kedagi sellist? Lühiajaliselt ehk jah, aga kauemaks kindlasti mitte. Mida siis tegema hakkad, otsid järgmise lihtsa töö?
Kas ongi ainult kaks varianti: erialane töö või poemüüja? Kui sul on diplom ükskõik mis erialal, siis iga riigiasutus on nõus sind omale ametnikuks võtma. Juhid lahkuvad seal jalad ees, aga väikeste mutrite osas on pidev kaadrivoolavus ja alati mõni pakkumine üleval. Saad puhta töö ja talvel sooja, suvel jaheda toakese.
Elukohaks on Tallinn ilmselgelt? Kuskil väikelinnas või maapiirkonnaa nii lahkelt ei saa. Jääbki seetõttu poemüüja variant.
Imelik, et inimesed õpivad ja ei tööta õpitud erialal. Puhas elu raiskamine. Haridus taskus, aga ei kasuta.
Ei vasta tõele, muidu oleksidki terves asulas kõik inimesed ainult poemüüjad.
Ei ole imelik. Kui ma kõrgkooli lõpetasin siis minu kodulinnas erialast tööd ei leidunud, läksin tööle õpituga veidi seotud valdkonda. Siis tekkis erialane töökoht, kandideerisin ja sain teada, et saadav palk oleks mannetu. Kandideerisin hoopis uude valdkonda ja hakkasin teenima pea 2x rohkem kui õpitud erial oleks saanud. Mingite aastate pärast vaatasin jälle õpitud erialaga seotud tööpakkumisi. Palgad olid vahepeal kasvanud ja mu vahepealsele valdkonnale järgi jõudnud ning tööle kandideerimisel arvestati nii mu haridust kui muus valdkonnas saadud kogemusi. Sain töö. Olen rahul.
Kuidas saab 2x rohkem, kui pole kogemust? IT?
Arvad, et IT-s makstakse lihtsalt niisama suurt palka ja kogemus ei loe? Mulle tundub pigem, et ta õppis sellist ala, millega oleks leidnud tööd avalikus sektoris, ja nüüd läks tööle erasektorisse sellisele ametile, kus palgad on inimväärsemad. Tallinnas pidi lasteaiaõpetaja palk olema 750 eurot, nüüd korruta see kahega ja saad 1500. Sellist palka võid saad mistahes suurem startupi klienditoes või mingi muu madalama taseme spetsialisti ametis ilma eelneva kogemuseta.
Ei ole imelik. Kui ma kõrgkooli lõpetasin siis minu kodulinnas erialast tööd ei leidunud, läksin tööle õpituga veidi seotud valdkonda. Siis tekkis erialane töökoht, kandideerisin ja sain teada, et saadav palk oleks mannetu. Kandideerisin hoopis uude valdkonda ja hakkasin teenima pea 2x rohkem kui õpitud erial oleks saanud. Mingite aastate pärast vaatasin jälle õpitud erialaga seotud tööpakkumisi. Palgad olid vahepeal kasvanud ja mu vahepealsele valdkonnale järgi jõudnud ning tööle kandideerimisel arvestati nii mu haridust kui muus valdkonnas saadud kogemusi. Sain töö. Olen rahul.
Kuidas saab 2x rohkem, kui pole kogemust? IT?
Arvad, et IT-s makstakse lihtsalt niisama suurt palka ja kogemus ei loe? Mulle tundub pigem, et ta õppis sellist ala, millega oleks leidnud tööd avalikus sektoris, ja nüüd läks tööle erasektorisse sellisele ametile, kus palgad on inimväärsemad. Tallinnas pidi lasteaiaõpetaja palk olema 750 eurot, nüüd korruta see kahega ja saad 1500. Sellist palka võid saad mistahes suurem startupi klienditoes või mingi muu madalama taseme spetsialisti ametis ilma eelneva kogemuseta.
Jah, õppisingi eriala, millega oleksin saanud töötada mitmes valdkonnas peamiselt avalikus sektoris aga madalate palkade tõttu siirdusin erasektorisse. Nüüdseks on ka avalikus sektoris palgad erasektorile järele jõudnud ning sain võimaluse lõpuks sinna siirduda.
#4040029:
#4037742:
#4037741:
Ei ole imelik. Kui ma kõrgkooli lõpetasin siis minu kodulinnas erialast tööd ei leidunud, läksin tööle õpituga veidi seotud valdkonda. Siis tekkis erialane töökoht, kandideerisin ja sain teada, et saadav palk oleks mannetu. Kandideerisin hoopis uude valdkonda ja hakkasin teenima pea 2x rohkem kui õpitud erial oleks saanud. Mingite aastate pärast vaatasin jälle õpitud erialaga seotud tööpakkumisi. Palgad olid vahepeal kasvanud ja mu vahepealsele valdkonnale järgi jõudnud ning tööle kandideerimisel arvestati nii mu haridust kui muus valdkonnas saadud kogemusi. Sain töö. Olen rahul.Kuidas saab 2x rohkem, kui pole kogemust? IT?
Arvad, et IT-s makstakse lihtsalt niisama suurt palka ja kogemus ei loe? Mulle tundub pigem, et ta õppis sellist ala, millega oleks leidnud tööd avalikus sektoris, ja nüüd läks tööle erasektorisse sellisele ametile, kus palgad on inimväärsemad. Tallinnas pidi lasteaiaõpetaja palk olema 750 eurot, nüüd korruta see kahega ja saad 1500. Sellist palka võid saad mistahes suurem startupi klienditoes või mingi muu madalama taseme spetsialisti ametis ilma eelneva kogemuseta.
Jah, õppisingi eriala, millega oleksin saanud töötada mitmes valdkonnas peamiselt avalikus sektoris aga madalate palkade tõttu siirdusin erasektorisse. Nüüdseks on ka avalikus sektoris palgad erasektorile järele jõudnud ning sain võimaluse lõpuks sinna siirduda
Miks te eriala ei maini? Mis eriala õppisid?
Ma ei kujuta ette, mis vajadus see peaks selline olema, et kõrgharidusega lihtsale tööle minna. Selleks ju kõrgharidus omandatud saigi, et ei peaks lihtsat tööd tegema. Ma ei kujuta ette, kuidas vaadatakse kõrgharidusega spetsialisti erialasel töövestlusel, kui CV-s on näha, et ta on töötanud eelnevalt viimati näiteks müüjana? See tekitab rohkelt küsimusi, ma arvan.
Ma ei kujuta ette, mis vajadus see peaks selline olema, et kõrgharidusega lihtsale tööle minna. Selleks ju kõrgharidus omandatud saigi, et ei peaks lihtsat tööd tegema. Ma ei kujuta ette, kuidas vaadatakse kõrgharidusega spetsialisti erialasel töövestlusel, kui CV-s on näha, et ta on töötanud eelnevalt viimati näiteks müüjana? See tekitab rohkelt küsimusi, ma arvan.
Paraku selle konkreetse kõrgharidusega ei pruugi selles konkreetses kohas kuigi palju tööd olla ja Tallinna kolida pole kõigil võimalik. Siis ongi valida, kas leida mingi muu tegevusala või vireleda ja oodata sobivaid töökuulutusi. Mina isiklikult valisin virelemise tee.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › mitteerialaselt erialasele tööle