Teema: Mitterahaline elatis

Miks see summa, mida ta maksab, nii suur on? On see kohtuotsusega nii välja mõistetud või maksab ise?

Olgu kuidas on, kui mees on nõus sellist summat maksma, siis on see tema asi. Mina olen seisukohal, et uus naine ei peaks sekkuma mehe endiste laste ja exide ellu. Kui tõesti ex ei osta selle raha eest lastele seda mida on lastele lubatud, siis on see mehe ja exnaise vaheline asi. Uus naine ei peaks seda raha lugema, sest see on nii kole.

Neil teemadel on siin palju vaieldud. Mulle on jäänud mulje, et lahus elava isa jaoks on kõige mõistlikum variant maksta laste ema kontole (miinimum)elatist kindlal kuupäeval ja juriidiliselt täpse selgitusega. Siis on JOKK.
Kõike muud (lastele asjade ostmine, laste koduks oleva korteri pangalaenu tasumine, lasteaiamaks, trennivarustus või trenni kuumaks jne) loetakse lapse isa hobiks. Lõpuks on eksnaine ikka kohtus ja ütleb, et pole RAHA saanud.
Kui mees on valmis lapsi 800 eest toetama, siis mina tema asemel maksaks naise kontole miinimumi. Ülejäänud summa eest ostaks ise lastele neid asju, mida ta näeb, et vaja on, aga mida ema pole ostnud.

#3008976:

Ma arvan ka, maksku see miinimum, hetkel 2*270=540, pole vaja oma raha mutiauku loopida. Kui laste ema ka sama palju panustab, ei ole see sugugi väike summa ja lapsed peaks olema toidetud-kaetud. Kui näete, et tõesti jope ostmata vms., ostke siis vahel ise. Ilmselgelt ei kasutatagi elatist sihtotstarbeliselt, vaid see on selle “emme” lisasissetulek.

Isiklikult arvan täpselt samamoodi. Samas olen perekoolist teada saanud, et miinimum elatis (+ emalt veel sama palju) kulub viimse sendini ainult laste kodukulude ja toidu peale ning jope ja suuskade jaoks lihtsalt ei jäägi midagi üle. Neid kalkulatsioone “kes suudab rohkem kulutada” on siin aegajalt ikka olnud.
Kuna seadus on selline, et miinimumi (tegelikku) kulutamist kuidagi tõendama ei pea, siis isa ei saagi kahjuks eriti midagi teha.

Kui isa soovib midagi muuta…

eeldan, et elatis pole kohtu poolt määratud ega juriidiliselt kinnitatud kokkuleppega?
sain õigesti aru, et maksab vabatahtlikult ja normaalses suuruses?

Siis muudab oma käitumist nii, et lastel oleks kõik vajalik olemas, millest näeb et on puudus. Näiteks ostab ise vajalikud riietusesemed vms ja maksab rahas vähem.
Mille peale võib lapse isa muidugi pöörduda kohtusse ja esitada hagi konkreetsele summale kuus. Kohus siis otsustab, kas rahuldab või ei ja kui palju määrab. Isal on õigus vastu vaielda, nõutud summa vähendamist nõuda, põhjendada ja samuti avaldada soovi terve või osalise elatise määramiseks mitterahaliselt.

Või isegi kui elatis on välja mõistetud konkreetses summas. Siis omavoliliselt asendada riiete, toidu, mingite arvete maksmisega ei saa. Tuleb pöörduda ise kohtusse, põhjendada ja paluda osaliselt rahalise elatise asendamist mitterahalisega.

Seaduses iseenesest on võimalus küll erandkorras elatist anda teisiti kui rahas.

Perekonnaseadus
§ 100. Ülalpidamise andmise viis
(1) Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

Ei usu iial. Lihtsalt jutuks hea küll.

#3009421:

Kui isa maksab kahele lapsele 800 euri kuus elatist ja lastel pole talveks riideid selga panna, siis ma pöörduks lastekaitsesse. Ja edaspidi maksaks vaid miinimumi – ülekandega eksi arvele korra kuus, selgitusega et elatis ja laste nimed, ning selgitusega mis kuu eest, igaks juhuks märgin, et elatis tuleb maksta ette – ehk veebruari alguses ülekannet tehes ei saa see olla jaanuari eest.

Kahepalgelisus on jube. Kui mees maksab exnaisele, siis kõik annavad nõu – maksu miinimum.
Kui ise ollakse see exnaine, siis kõik loodavad rohkem saada ja häbistavad meest kui see maksab miinimumi. Milline päss, maksab oma lastele ainult miinimumi.

Kahepalgelisus on jube.

Siin ei ole mingit kahepalgelisust – ema ei tule lihtsalt majandamisega toime, kui 800 eurost ei jätku lastele isegi riiete ostmiseks. Minu enda naaber oli selline – lastel ei olnud patjugi voodis, aga telliti kataloogidest mõttetut nänni ja tilulilu. Seega ei käitu lapse ema ju lastehuvides, kui lastel puuduvad ilmale vastavad riided.

Maksaks laste emale elatise miinimummääras pangaarvele ja taastõestatavas vormis, maksekäsu juurde selgelt “elatis lastele”, ülejäänu eest ostaks ise lapsele vajalikud asjad. Siis ei saa ema öelda, et pole raha saanud, aga asjad on ka olemas.
Ma loodan muidugi, et sal on olnud nagunii oidu lastele rahamaksmine teha selges vormis, et ta saab tõestada maksmist vähemalt aasta tagasiulatuvalt.

Seadus aga ei luba omavoliliselt sellist asendamist, et raha üldse ei maksta, selleks peab olema a) mõistetud välja elatis ja b) antud kohtu luba seda mittemateriaalsete vahenditega asendada.

Kuna miinimum tõesti kulub suht söögile ja üürile jms esmavajalikule, siis ei hakkaks niimoodi tehes tsekkide jms saagima, eeldaks, et see miinimum on siis söögi ja ihuriiete jaoks. Ülejäänud summa eest ostaks isa ise asjad, mis puudu on (lapsed on ehk küllalt suured, et oskavad ise öelda, mida vaja? Usun, et eks suurima heameelega tegelikult jätab ka jopeostmise isa kaela, kui selle uue korraldusega ära harjub- jääb ju rohkem raha talle, mis siis et jope on ju ka ikka üsna esmavajadus). Aga suusad jms. Oleneb ka kuipalju isa laste asjadest jagab ja teab ja osta oskab mõistlikke asju.

Kui laste vajadused on katmata, siis on ainult hea, kui neil on isa, kes neid vajadusi märkab ja oskab katta, eksole. Vaevalt et laste ema on parm, kes suusad ostasse müüki paneb ja maha joob või jope maha ärib… kui isa oskab osta asju, mis tõesti kasutatavad, vajalikud ja parajad, siis seda parem! Aga kui hakatakse mingeid mõttetusi kokku ostma, siis on see ka isa enda raha, kuigi mõttetus.

Kui ema on viletsa majandamisoskusega või hooletu või käib see ajsademajandus talle kohati üle jõu, siis ei ole ju kahepalgelisus, kui tema kasutada antakse vähem vahendeid (niipalju kui nõutud) ja ülejäänud asjad ostetakse otse lastele. Kui isa on mõistlik, on niimoodi laste vajadused hoopis paremini kaetud.

Või kui mehel on tõesti finantsvõimalusi rohkem, mis takistab tal siis maksta edasi 800 lastele (jääb ära draama raha vähendamisest) ja osta ikkagi juurde need asjad, mis selguvad puudu olevat? Jope ja suusad hooaja (no suusad mitme aasta peale) ei käi ju siis üle jõu.

Kuidas varem on asi olnud, kas see laste asjade lohakile jäämine on äkki tekkinud, viimase aja mure või on eks kogu aeg lohakas/unustaja või niisama tuulepea olnud rahaasjades? Äkki on eksil mingi mure (jooma hakanud, mõni sõltuvus, misiganes võib sigineda), et esiteks kulub raha rohkem ja teiseks ei ole jõudu kolme lapse mandiga tegeleda (kooliasjad, riided, mida kõike kooli “homseks on vaja, unustasin ütelda” jne, see on paras jamps). Lihtsalt mõte. Aga seda enam pole mõtet niisama raha pumbata vaid pigem osta vajalikke asju.

Maksakski rahaliselt miinimumi ja siis koos lastega käiks ostaks neile vajalikud asjad.