Kas on ok, kui mees ei maksa elatist rahaliselt, vaid tasub lapse trenni ja sellega seotud kulud (varustus, võistlused, laagrid), ostab kooliasjad ja riided, viib kinno-sööma-matkaradadele jne? Sentigi naise arvele ei laeku, iga kuu annab tšekipataka (keskeltläbi 300-350€ eest) justkui tõestuseks. Isegi lapse ekskursiooniraha viis otse õpetajale, lapse kättegi ei andnud. Aga vahel oleks raha ka vaja!
Laps 11, kohe saab 12.
Kunagi lahku minnes leppisime ilma kohtuta asjad kokku, siis jäi jutt, et ikka raha kantakse ka minu arvele. Pool aastat nagu oligi, aga järjest rohkem läks see materjaalsemaks ja nüüd paar aastat ainult asjad. Mees ütleb ise, et taskuraha vm võiksin mina anda. Aga mina ostan ju söögud, eluasemekulud jne!
Kas oleks mõistlik kohtusse minna, et elatis rahana laekuks?
Mehel ka uue perega laps, palk mingi veidi üle 1000€.
Mis nõu teised elatisesaajad annaksid?
Teema: Mitterahaline elatis
Kui mehe panus on 300-350 € kuus siis naisel on sellest veel vähe, tahab lisaks raha ka?
Kui suur on naise omapoolne panus (numbriliselt)?
Kahtlustan mehepoolset kurba kogemust, et mamma on kasutanud elatist nö “mittesihtotstarbeliselt”
Tehke lapsele arvelduskonto ja kandke mõlemad sinna täpselt pool elatisrahast. Kasutage mõlemad seda raha mõistlikult lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Lapsed võiks elada siis osaliselt ühe vanema juures ja osaliselt teise vanema juures. Lastele osta uhke mänguasju või ekskursioone või trenne on tegelikult ikkagi raha raiskamine. Raha mida olete koos ühisele kontole kandnud, selle summa ulatuses saategi last kasvatada. Peaks tülid kaduma.
Aga mees ju peab kenasti oma last üleval, ruuremas mahus isegi kui miinimumelatis. Kui naine läheks kohtusse, siis vaevalt üle 250 välja mõistetakse (kui mees muidugi vastu vaidleb). Milleks raha, kui lapsel on kõik olemas ja makstud? Söögi ja eluasemekulud maksadki sina oma rahast, viisakas oleks ka 300-350 selleks panustada, et asi ikka võrdne oleks.
Pöördu kohtusse, palun. Aga võid kindel olla, et siis hakkab mehe panus olema kindlalt väiksem, kui see mis praegu. 300-350 euri kuus??? See on väga suur raha. Siis kohus mõistab välja mehelt heal juhul miinimumi (mis on 250), sest uue süsteemi valguses kohtunikud juba väga arvestavad sissetulekupõhist elatist ja sugugi ei mõista enam laks seadusjägset miinimumi välja. Seega, võib olla hakkab peale kohtulahendit sulle kontole laekuma näiteks 200 eurot kuus, aga siis mees ütleb sulle, et vot nüüd maksa trennid, ekskursioonid, kooliasjad jm ka ise, teda enam ei huvita, kannab raha. Kohtuga rikud suhted lõplikult, selles võid kindel olla. Lisaks, võimalik, et mees pöörab vaidluse suhtluskorravaidluseks ja kuna laps juba nii suur, siis küsitakse ka tema arvamust, kui palju ja kelle juures ta elada tahab. Ehk mõtle lihtsalt natuke enne asjad läbi, kui kuskile tormad ja mehele (kes minu arvates panustab lapsesse väga palju) kohtuga selga sõidad.
Kui on kohtuväline kokkulepe, siis ta tõesti võibki elatist maksta kasvõi kartulites, juhul kui sina sellega nõus oled. Kui sina aga tahad, et ta maksaks rahas ja tema ei taha maksta, siis sellega teil ju kokkulepet ei ole ja tuleb kohtusse minna.
Kui sa lähed kohtusse ja nõuad välja elatise (sul on see õigus), siis mees ilmselt hakkab raha maksma, aga enam ei osta lapsele midagi, ei vii teda matkaradadele jms. Lisaks tõenäoliselt halvenevad teie omavahelised suhted.
Kui ta päriselt ka lapse peale raha kulutab, maksab trenne, laagreid, kui need tšekid pole lihtsalt tuttavatelt kokku korjatud, siis ma ei näe praeguses korralduses küll mingit probleemi. Kui hädasti sul seda raha vaja on? Arvesta sellega, et kui ta praegu kulutab 300-350 ja sa kohtusse lähed, siis edaspidi juhtub lihtsalt see, et mees hakkab lapsele vähem raha kulutama (ja võimalik ka, et aega).
Kui aga need tšekid on lihtsalt suitsukate ja ta TEGELIKULT ei maksa mingeid trenne ega laagreid kinni ja lõbustuspargi piletid on ka hoopis naabri omad, siis muidugi tasuks pigem kohtusse minna. Eks sa ise tead.
Kohtusse võid minna, aga igal juhul hoian su mehele pöialt. Väga, väga ebameeldiv teemaalgatus.
No sellise asjaga on nii ja naa.
Kui mees kulutab tõesti 300-350, siis seda on üsna palju jah. Samas, kui tahab etendada lahket isa lapse silmis, ja ostab näiteks küllaltki mõttetut kraami (no oletame uue telefoni paari kuu tagant, või mõne arvutimängu, või söövad mingis kulukas restoranis vms, käib iga nädal kinos või lõbustuspargis või reisil), no siis võiks öelda, et jah – selle eest emal kahjuks lapsele ju pole võimalik normaalselt elukohta võimaldada või soojavee arvet maksta. Samuti igapäevaselt süüa anda. Kui mees ei taha maksta sularahas – äkki on nõus siis maksma lapse kulud koretrile vms?
Tehke lapsele arvelduskonto ja kandke mõlemad sinna täpselt pool elatisrahast. Kasutage mõlemad seda raha mõistlikult lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Lapsed võiks elada siis osaliselt ühe vanema juures ja osaliselt teise vanema juures. Lastele osta uhke mänguasju või ekskursioone või trenne on tegelikult ikkagi raha raiskamine. Raha mida olete koos ühisele kontole kandnud, selle summa ulatuses saategi last kasvatada. Peaks tülid kaduma.
Olen sellise ettepaneku teinud, aga mees pole nõustunud. Ütleb, et tema rahaga ei arvelda.
Mis mõttes “mittesihtotstarbeline”? Kui ma tema antud rahast toitu ostaksin, siis tõesti sööksime seda koos, aga eluaseme jm kulud maksan ju mina üksi.
Ta on pähe võtnud, et rahaliselt ei arvelda. Algul seda lühikest aega oli, aga ta kujutas omale ette, et laps ei saavat seda 100% enda heaoluks, kuigi see polnud nii. Muidugi ma ei andnud lapsele seda raha pihku, et majanda ise. Aga kavalpeana käis ta isale jaebamas, et tahtis näiteks mingit asja, aga emme ei ostnud. Nüüd siis mees muudkui ostabki ise ja nagu ei usaldaks mind.Tegelikult polnud ju teema selles. Tahtsin vaid teada, kas tasub kohtusse pöörduda, et sedakaudu raha saada? Kas mingi seadus ütleb, et PEAB rahana tasuma? Mees väudab, et niisugust seadust ei ole – maksta võivat kas või põllukultuurides (kui seda tõestada suudetakse).
Mulle tundub siiski, et sa tahad oma enda last tasuta ülalpidada. Kui mees ostab sellise raha eest lapsele materiaalseid asju ja sina ei suuda last isegi toita ja elamiskohta pakkuda, äkki oleks mõistlikum kui laps elab isaga? Püüa arusaada, laps pole mingi teenus mida sa rahaks vahetad vaid sinu enda ihuvili.
Kui mees ei soovi sulle raha kanda siis on seal kindlasti omad põhjused:
kas laps ei saaks rahast mitte kui midagi
sa kulutaks raha kuhugi mujale
mees ostab lapsele ise vajamineva, siis teab et laps ka need saab
Ma arvan, et enne kohtusse minekut (kui sedagi) peaksid ka oma arved kokku koguma ja arvestama. Milleks seda sularaha sul tegelikult vaja läheks? Arvesta kokku, palju kulutad kuus lapsele. Kui laps elab sinu juures, siis arvesta pool majapidamiskuludest või kui osaliselt isa juures – puhkused, nädalavahetused, siis võta need päevad lapse kuludest välja (no näiteks on kuus kolm nädalavahetust isa juures olnud, siis jagad oma söögi-elektri-üüri-küttekulud nii kulud kokku jagatud 30 miinus päevad mil last polnud ja järgijäänud summa jagad kahega, kui kahekesi elate). Arvesta sisse köik asjad, mis lapsele oled ostnud ja tema üritused, mis oled maksnud, väljas söömas käimised, taskuraha jne. Palju sul siis neid kulusid kokku tuleb? Ja millest jääb puudu?
Ma arvan, et sul on tugev argument mehelt sularha küsimiseks, kui sul tõesti jääb puudu igapäevakulude tasumisest ja need kulud, mis isa lapsele teeb on eelkõige luksuskaubad, mida saab tõesti tasuda vaid siis, kui peres selleks raha oleks (kui pole, siis peab laps oma kallitest tantsutrennidest lihtsalt loobuma).
Arvesse läheb ka, mis on su enda prioriteedid… kas oled nõus, et laps käib kallites trennides ja isaga väljasõitudel, sest see on tema lapsepõlve valguskiireks ja sa oled siis nõus selle kõrvalt igapäevaselt pitsutama. Seda teevad ju tegelikutl paljud vanemad – prioriteet on ägeda kogemused, kui igapäevaselt peab seetõttu juurikasuppi sööma, siis see ei loe.
Samuti uurin, et milleks teil on lapsetoetus? Kas see on igapäevakuludeks, lapse taskurahaks, tulevikusäästudeks?Kas seda arvestad oma sissetulekuna?
Eks see on kahe otsaga, kui mees trennid/huviringid maksab, siis ju tore, kui lapsele meeldivad ja nagunii peaks need maksma, siis mina pooldaks ka pigem, et vb üks pool maksab kohe ise need.
Teine asi on see, mida mees lapsele nö igapäevaselt ostab ja need siis kuludesse paneb. Tore on ju kinos käia või lõbustuspargis, aga samas lapsel on ka süüa vaja muul ajal, mitte, et näe issi viis nüüd kord nädalas välja sööma. Või kui isa ostab näiteks 120 eurosed jalanõud, aga sarnased tossud oleks saanud vb 30 euro eest ka, et seda mina pigem jälgiks, kas need ostud mis isa teeb on ka mõistlikud, mitte, et näe mina kulutasin nüüd niipalju ja kõik.
Mõlemad vanemad peavad võrdselt panustama, aga päris nii ka ei saa, et isa viib ainult väljasööma/kinno jne ja ema kanda on kodukulud ja taskuraha.
Mina soovitas ka kõik lapse kulud kokku lüüa (kodukulud, trennid/huviringid, sünnipäeval käimisid jne ja vaadata kui palju keskmiselt kulub kuus ja selle järgi vaadata ja jagada, kes mida tasub). Vb ongi teie perel mehe poolt välja pakutud süsteem parem ja sa näed seda ka ise kui kõik kokku lööd, samas kui sinu kulud on selle järgi suuremad, siis saad mehele neid näidata ja jõuate muudmoodi kokkuleppele.
Elatise määramise/nõudmise eelduseks on see, et mees ei pea last üleval või ei tee seda piisavas mahus. Siin ei ole ju alust elatist nõuda, sest mees peab piisavalt ja rohkemgi veel oma last üleval.
Mis põhjusel kohus peaks praegusest vähem otsustama? Sellega langeks ju lapse heaolu. Sellest peaks ka laose isa aru saama.
Kohus vaaab reaalseid kulusid. Palju sul lapse peale kulub? No oletame, et sul kulub kokku 200 toidu, eluaseme ja esmaarbekaupade peale. Kallimad asjad tulevad kõik isalt. Kohus leiab, et selle lapse kulud ongi 350+200, kumbki peab maksma 275. Isa hakkab sulle maksma 275, sina pead kõik edasised kulud ise maksma. Sobib sulle?
Kohtusse minemisega plussi jääksid sa siis, kui sul kuluks veel rohkem, kui see 350 eurot, mis isa lapsele kulutab. Kas kulub? Ma ei usu hästi.
oh seda ahnust 🙁 loomulikult pöördu kohtusse, sest mees kulutab ebanormaalselt palju teie ühisele lapsele
kohtud arvestavad juba praegu vaikimisi tulevase süsteemiga. eriti, kui mehel on rohkem kui üks laps.
mehelt, kelle palk on 901-1100, mõistetakse uue süsteemiga välja sõltuvalt lapse vanusest 145-221 eurot. kohtusse pöördudes keerad lisaks veel suhted mehega pekki, tõenäoliselt leiab mees siis, et makstav elatis peaks katma KÕIK lapse kulud ning su laps kaotab isaga reisimised jms. selliste põhimõttekindlate isade puhul on see eriti suur risk, et rikutakse ära suhted
https://infogram.com/dff026e1-f246-4c68-928c-61f43b9b4949
1000 eurot teenivalt mehelt ei mõista keegi 300-350 eurot elatiseks, sest ka teisele lapsele peaks jääma sama suur toetus, seega mehele endale jääks palgast 300-400 eurot, mida on hulga vähem kui lastele kuluv (lastele peab kulutama ka teine vanem).
kas sina, teemaalgataja, kulutad iga kuu ainlt lapsele 300-350 eurot + veel lapsetoetuse 55 ka?
Jääb mulje, et teemaalgatajal on kade meel, et ta lapsel on põnevam ja mitmekülgsem elu, kui tal endal…pole vist kedagi, kes kinno, matkarajale ja sööma viiks.
Kas teemaalgataja kujutab ette, et kohus mõistab isalt välja 325 (praegu isa keskmine kulu lapsele) pluss 250 eurot? Ehk 575 eurot 1000 eurosest palgast?
Või kuidas tema meelest see lapse elatusstandardi säilitamine toimub?
Palju teemaalgataja ise koos lasterahaga lapsele kulutab siis?
Mis põhjusel kohus peaks praegusest vähem otsustama? Sellega langeks ju lapse heaolu. Sellest peaks ka laose isa aru saama.
Suhted on nö viisakalt jahedad, midagi “ära rikkuda” nagu väga ei anna. Lapsega suhtlevad tihedalt, koolivaheajad on alati isa juures, suvel ka terve kuu maa-vanaema pool. Koduks peab laps ikka meie elamist.
Tšekid on ehtsad – olen ju ise näinud neid oste, samuti tean tema tantsutrenni kulusid, näen, mida on ostetud sõbrannade sünnipäevadele jne. Selle peale poleks isegi tulnud, et tšekimahhinatsioonis teda kajtlustada. Pigem on ta midagi andmata jätnud vist (ükskord näiteks laevapiletid edasi-tagasi Soome ja lõbustuspargi arve – oli need kogemata minema visanud).
Ma veel räägin temaga, aga ta on raha koha pealt väga resoluutne. See on tegelikult imelik, sest põhjust tal ei peaks olema. Laps ise on lihtsalt ära kasutanud seda, et nii sai asju välja pressida.
Sulle on siin juba palju soovitatud, et löö lapse tegelikud kulutused kokku. Kuna tundub, et sa ei saa aru väga hästi, kuidas vanemate rahalist panust panust tegelikult hinnatakse, siis ma selgitan. Nii näeb seda asja ka kohus, muide. See pole minu väljamõeldis. Seega, kohus mõistab välja nii nagu lapsele tegelikult kulub ja kindlasti ei mõista ta välja mehelt suuremat protsenti, kui ema panustab. Seda saaks võib olla siis, kui räägiksime inimestest, kelle sissetulekud ulatuvad 3000 euroni kuus vms.
Aga arvutused siis ka juurde sulle puust ja punaseks.
Laps käib trennis, mille igakuine kulu on näiteks 150 eurot. See tähendab, et isa peab panustama 75 ja ema 75.
Lapse igakuine riiete/toidu/jm nänni kulu on ütleme 300 eurot. See tähendab, et isa panustab 150 ja ema 150. NB! Jah, see kui sina sööd lapsega koos, tähendab seda, et tõesti tuleb ka iga toidukorra maksumus pooleks lüüa!
Elamiskulusid arvestatakse nii, kui laps elab sinu juures: üür 300, kommunaalid 200, kokku 500. Kuna ka sina elad lapsega koos, siis elamiskulud jagunevad nii, et sina 250 ja laps 250. Lapse osast (250 eurot) peab jällegi poole kinni maksma ema ehk 125 eurot ja poole isa ehk samuti 125 eurot.
Seega….ainult puhtalt lapse kulud arvesta kokku ja siis vaata ausalt peeglisse ja küsi endalt, kas sina tõesti panustad võrdses määras lapse isaga või mitte? Ehk, kui ütled, et lapse isa panustab 350 eurot kuus lapsele, siis kas sinul kulub lapsele sama palju? Kui kulub sama palju, siis pole sul mehelt midagi juurde nõuda, siis kulutate võrdselt ju kokku 700 eurot kuus lapsele. Kui leiad tõesti, et sinu kulutused lapsele on 450 eurot kuus, siis ilmselt oleks õiglane lapse isalt küsida 50 eurot nö tagasi, et kokku panustaksite mõlemad võrdselt 400+400=800 eurot.
Aga ausalt, umbes 1000 euroste sissetulekute juures, kui emmal-kummal on veel ülalpeetavaid, on sellised summad lapsele raisata ikka suhteliselt ulmevaldkonda kuuluv…..
Mees ei pea last üleval. Trennid ja kinod ja tossud ei ole iseenesest ülalpidamine. Söök ja elupaik on. Kui ta sellesse ei panusta, siis jah, kohtusse elatise määramiseks.
Mis mõttes on naine ahne? Mees ostab toredate asjadega lapse poolehoidu, aga tegelik ainus lapse ülalpidaja on naine.
Mees ei pea last üleval. Trennid ja kinod ja tossud ei ole iseenesest ülalpidamine. Söök ja elupaik on. Kui ta sellesse ei panusta, siis jah, kohtusse elatise määramiseks.
Mis mõttes on naine ahne? Mees ostab toredate asjadega lapse poolehoidu, aga tegelik ainus lapse ülalpidaja on naine.
No selge, las ta siis läheb kohtusse ja nõuab seal raha kontole. Aga siis tulebki sellega arvestada, et lapse isa ütleb, et kõik, mina rohkem reise kinni ei maksa, trenni samuti mitte, kooliekskursiooni ka mitte ja koolikotti kasutad eelmise aasta oma, samuti unusta uus telefon jne. Või kui tahad neid asju, siis nüüd pöördu oma ema poole, kelle pangakontol on kohtu poolt välja mõistetud 200 eurot raha. Kindlasti läheb lapse elustandard niimoodi paremaks…..
Antud hetkel soovitaks mina lapse emal lisatöö või tasuvam töö otsida, et laps ei peaks mingi vanemate omavahelise kiunu ja vaenu pärast tõesti lõppkokkuvõttes millestki ilma jääma.
Mees ei pea last üleval. Trennid ja kinod ja tossud ei ole iseenesest ülalpidamine. Söök ja elupaik on. Kui ta sellesse ei panusta, siis jah, kohtusse elatise määramiseks.
Mis mõttes on naine ahne? Mees ostab toredate asjadega lapse poolehoidu, aga tegelik ainus lapse ülalpidaja on naine.
Jälle häda. Tundub, et naisel pole üldse raha, sellepärast tahabki mehelt hoopis raha ja mees teab seda, ei anna talle raha. Üldse tuleks sigimine ära keelata. Nii jube on lugeda seda mis pärast toimub, milline saagimine lahti läheb. Oi oi issi ostab lapse uhkete asjadega ära, aga naine ei kingigi oma lapsele midagi. Jälle issi hea, aga emme paha, kirjutame uue seaduse – MEES PEAB MAKSMA NAISELE RAHA, sest ainult RAHA on see mida naine tahab, RAHA
Mees ei pea last üleval. Trennid ja kinod ja tossud ei ole iseenesest ülalpidamine. Söök ja elupaik on. Kui ta sellesse ei panusta, siis jah, kohtusse elatise määramiseks.
Mis mõttes on naine ahne? Mees ostab toredate asjadega lapse poolehoidu, aga tegelik ainus lapse ülalpidaja on naine.
kui lapse ülalpidamine oleks vaid söök ja elupaik, siis vaene laps istuks 24/7 alasti kodus. kui naine panustab omalt poolt 325 eurot iga kuu lapse eluasemesse ja sööki, siis on see laps väga korralikult toidetud. muud kulud katab ju isa.
loomulikult on lapse kulud ka riided, samuti sõprade sünnipäevad, uus jalgratas ja koolikott, trenn ja reisid.
praegusel juhul panustab lapse isa rohkem, kui seadusega ette nähtud ja teemaalgataja peaks suu kohe kõvasti kinni hoidma. kuna mees on ilusti tšekke kogunud, siis tõendab ta selle ka kohtus ilusti ära.
pakuks, et teemaalgataja ise teenib 500-700 eurot, maksab sellest 300-400 eluasemekuludeks ja allesjäävast 200-300 eurost on tõesti raske end ja last toita, endale riideid osta ja meelelahutust lubada. samas ei suudaks see ema juhul, kui laps otsustaks ühel hetkel hoopis isa juurde elama kolida, mitte mingi valemiga sellest palgast lapsele 250 eurotki elatiseks maksta, sest ülejäänuga ei suuda ta ise ära elada.
nii et teemaalgataja, mõtle hoolega järgi, kui kohtusse lähed. isa jaoks oleks odavam lahendus lapsega koos elada ja sinult elatist saada, ehk teeb ta siis sellise ettepaneku ning laps tahabki sinna kolida. kas sina saad lapsele kaasa anda 250 eurot ning neil nädalavahetustel, kui laps sinuga, temaga kinos j akohvikus käia?
kui laps on 9aastane või vanem, siis lähtub kohus elukoha määramisel lapse soovist
Loomulikult on lihtsam olla näljas iphoniga. Onju?
Elamiskulusid arvestatakse nii, kui laps elab sinu juures: üür 300, kommunaalid 200, kokku 500.
Ei arvestata, teisel vanemal on õigus vastulausele kui elamispind on liiga suur või liiga kallis (rajoonis, nt Tallinna Vanalinn).
NB! Jah, see kui sina sööd lapsega koos, tähendab seda, et tõesti tuleb ka iga toidukorra maksumus pooleks lüüa!
Taas ei vasta tõele. Kui vaidlemiseks läheb siis arvestatakse lapsele “eluks vajalik kogus” ning toidukaupade hinnad vaadatakse ka järgi. Toidutšekil olev hallitusjuust ja veinipudel on mamma lõbu mitte papale maksmiseks.
Päris nii ei ole, et mamma mõtleb numbri ja papa plekib. Kui ennemalt oli lapse kasvatajal (kelle juures on lapse põhielukoht) lihtne välja nõuda miinimumelatis siis peale riigikohtu otsust on ka madalama astme kohtunikud selles osas ettevaatlikumad ning “by default 250 €” enam ei kehti.
Mees ei pea last üleval. Trennid ja kinod ja tossud ei ole iseenesest ülalpidamine. Söök ja elupaik on. Kui ta sellesse ei panusta, siis jah, kohtusse elatise määramiseks.
Mis mõttes on naine ahne? Mees ostab toredate asjadega lapse poolehoidu, aga tegelik ainus lapse ülalpidaja on naine.
Kas trenn, kino ja tossud ei ole ema arvates lapsele vajalikud?
Näljasele lapsele? Ta ise ehk ongi nõus nälgima, et viimast moevidinat saada.
Et kui ema jaksab oma raha eest kolm nädalat süüa osta, siis las ühe nädala olla söömata ja koduta?
Kas tõesti on sellest nii raske aru saada? Asjad on konkreetselt lapsele. Tossudega aga ei maksa eesti energiale elektri eest või tallinna veele vee eest.
Näljasele lapsele? Ta ise ehk ongi nõus nälgima, et viimast moevidinat saada.
Et kui ema jaksab oma raha eest kolm nädalat süüa osta, siis las ühe nädala olla söömata ja koduta?
Kas tõesti on sellest nii raske aru saada? Asjad on konkreetselt lapsele. Tossudega aga ei maksa eesti energiale elektri eest või tallinna veele vee eest.
No kui laps on näljane, siis läheb lihtsalt isa juurde ja sööb kõhu täis:-)
Elamiskulusid arvestatakse nii, kui laps elab sinu juures: üür 300, kommunaalid 200, kokku 500.
Ei arvestata, teisel vanemal on õigus vastulausele kui elamispind on liiga suur või liiga kallis (rajoonis, nt Tallinna Vanalinn).NB! Jah, see kui sina sööd lapsega koos, tähendab seda, et tõesti tuleb ka iga toidukorra maksumus pooleks lüüa!
Taas ei vasta tõele. Kui vaidlemiseks läheb siis arvestatakse lapsele “eluks vajalik kogus” ning toidukaupade hinnad vaadatakse ka järgi. Toidutšekil olev hallitusjuust ja veinipudel on mamma lõbu mitte papale maksmiseks.Päris nii ei ole, et mamma mõtleb numbri ja papa plekib. Kui ennemalt oli lapse kasvatajal (kelle juures on lapse põhielukoht) lihtne välja nõuda miinimumelatis siis peale riigikohtu otsust on ka madalama astme kohtunikud selles osas ettevaatlikumad ning “by default 250 €” enam ei kehti.
Numbrid olid näitlikud. Pane sinna asemele, mida soovid.
Jah, sellest räägin minagi, et ei ole nii, et emme ostab poest hirmkallist kraami kokku külmkappi, sh veini, ja siis eeldab, et pool sellest maksab automaatselt lapse isa.
Ja sellest nähtub, milline manipulaator on isa. Et näe, emme ei jaksa sulle isegi süüa osta, tule minu juurde sööma ja sooja.
Aga ma arvan, et see hakkab ka isale üle jõu käima.rahaliselt.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
