Teema: Mitterahaline elatis

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Isa saab elatist “tasuda” mitte rahaliselt vaid ema nõusolekul.
Nii,et kui tahab millegi eest tasuda ilma elatist maksmata, siis tuleb see ost emaga enne kooskõlastada. Kui ta seda ei tee või kui ema oma nõusolekut selleks ei anna, siis on see tema enda eralõbu ja ei kuulu elatise alla.
Nii on.

Sellist reeglit ei ole ei perekonnaseaduses ega kohtupraktikas.
Isa on samasugune vanem nagu ema.
Lapse kulude määramine ei ole vaid ema pädevuses.

Niikaua kui emal on hooldusõigus, see just täpselt nii on.
Just täpselt seepärast, et tea kui last kasvatav vanem teab täpselt, mida lapsel vaja on ja elatis on teadupärast siiski lapse vajadustele suunatud raha, mitte isa moodus endale lapse silmis plusspunkte teenida. Seda võib ta muidugi ka teha, aga peale seda kui elatis on kenasti makstud.

Kägu kirjutas:

Niikaua kui emal on hooldusõigus, see just täpselt nii on.
Just täpselt seepärast, et tea kui last kasvatav vanem teab täpselt, mida lapsel vaja on ja elatis on teadupärast siiski lapse vajadustele suunatud raha, mitte isa moodus endale lapse silmis plusspunkte teenida. Seda võib ta muidugi ka teha, aga peale seda kui elatis on kenasti makstud.

Ei loe kuskilt välja, et lapsevanemate ühine hooldusõigus oleks kohtu poolt lõpetatud.
Ja veelkord – ei ole vaid last kasvatav vanem üksinda pädev lapse kulusid määrama ja neid vahetult kandma.

Tutvu seadustega.
Kui emaga on mõne trenni või lapse püsikulu kokku lepitud on kõik ok, muul juhulon see isa eralõbu ja elatiseks ta seda lugeda ei saa!

Seadus käib kahjuks vastupidi ka – isa ei kaota midagi, kui kulutused 250 euro peale alla tõmbab. Rohkem on talt raske nõuda. Ema peab arvutama, mis on kasulikum – kas praegused kulutused 300-350 euro juures või 250 rahas.

Ma olen suht kindel, et kui teemaalgataja peaks kohtusse pöörduma, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Sest isa on ju last koguaeg üleval pidanud. Elatise nõudmise eelduseks on, et isa ei kata lapse kulusid või ei tee seda piisaval määral. See, et teemaalgataja tahaks elatise arvelt midagi muud teha, kui isa poolt lapsele pakutu, ei ole elatise vaidluses oluline, sest ühise hooldusõiguse korral ei saa ema üksi last puudutavate kulude üle otsustada.

Eluliselt võttes, kui isa kulutab 300-350 eur ja ema sama palju + peretoetus (ehk siis 350-400 eur), siis kulub lapsele keskmiselt 700 eur kuus. Selle raha saab elada heades tingimustes, süüa täisväärtusliku toitu ja tegeleda hobide ning meelelahutusega. Mis sind teemaalgataja konkreetselt selle juures häirib?

Kas mees on põhjendanud, miks ta raha anda ei taha? Kas on tegemist mehega, kes paaniliselt kardab, et elatist rahas makstes sealt midagi ka eksnaise tarbeks läheb … või on tegemist hoopis laristajast naisega, kelle kätte raha anda ei saa, kuna see reaalselt kulubki kõigele muule kui lapse kulude katmiseks.

Mina kaaluksin kohtus elatise määramist väga tõsiselt – kui on siiski vaja konkreetselt raha, siis tuleb see ka välja nõuda. Samas on ka lapse riietus, trennid ja lõbustused suhteliselt kallid, nii et kui mees ostab lapsele vajalikke ja kvaliteetseid asju ning veedab temaga suht sageli ühist aega, siis lõppkokkuvõttes tuleb ametlikult elatise väljanõudmine ilmselt kahjulikum.

Kägu kirjutas:

kõige lihtsam oleks see kiusakas ja kulukas laps saata raha mõttetult laristava isa juurde elama – ema maksab iga kuu 250 eurot elatist ning riiklik lapsetoetus 55 eurot läheb ka isa kontole.
siis saab isa lapsele kulutada 350+250+55=655 eurot ning laps elab kui kuninga kass selle raha eest.
emale jääb siis hulga vaba aega, et rohkem raha teenida. nädalavahetustel saab tema olla see fun-vanem, kes viib lapse loomaaeda ja kinno ning ostab kalleid maiustusi ja tehnikavidinaid. vaheaegadel viib lapse soojale maale palmi alla ja talvel suusatama.
las siis isa olla see paha, kes sunnib last putru sööma ja kell 9 magama

aga miskipärast ma arvan, et sel juhul oleks 250 eurot elatiseks maksmine selle ema meelest mõttetult megasuur summa, mis kindlasti isal lapsele ära ei kulu, vaid mees tahab selle eest endale õlut osta või autole mingit vidinat vms, las saab 100 euroga hakkama, ema peab ju ka millestki elama…

Sa ikka ise ka aru praegu saad, et neid samu soovitusi mida sa praegu emale soovitad, tuleks soovitada suuremale osale lahkukolinud isadele?
Praegune teemaalgataja lapse isa käitumine on sulaselge kius ja kummaline, et niipaljud siinsed naised (ma eeldan, et enamus seda on), sellist kiusamist takka kiidavad.
Mis häda on mehel maksta elatis rahas, kui tal seda lapsele niikuinii niipalju jagada on?
Mina pakun, et peamine põhjus ongi see, et mees ei taha seda sihipäraselt lapse vajadustele kulutada vaid sellele, milleks hetkel tuju on. See on täiesti vastutustundetu nii lapse kui ema suhtes ja minu silmis sulaselge kiusamine.
Kui mees väidetavalt teeb seda seepärast, et ei usalda lapse ema, sest see niikuinii kulutab elatise hoopis endale, siis tehkugi emaga kokkulepe. Ema annab 250 euri ulatuses püsikulude nimekirja, mida mees saaks otse tasuda ja siis selle ülejäänud 50-100 euriga lõbutsegu.
Jällegi, kui mehele ka see ei sobi, siis lihtsalt kius ja ärapanemine, ei muud.
Eks teemaalgataja teab oma öapse isa ja tema motiive paremini, aga kui tegu olekski sellise kiusajaga, siis annaks asja kohtusse ja nõuaks elatist ka aasta tagantjärgi.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina pakun, et peamine põhjus ongi see, et mees ei taha seda sihipäraselt lapse vajadustele kulutada vaid sellele, milleks hetkel tuju on. See on täiesti vastutustundetu nii lapse kui ema suhtes ja minu silmis sulaselge kiusamine.
Kui mees väidetavalt teeb seda seepärast, et ei usalda lapse ema, sest see niikuinii kulutab elatise hoopis endale, siis tehkugi emaga kokkulepe. Ema annab 250 euri ulatuses püsikulude nimekirja, mida mees saaks otse tasuda ja siis selle ülejäänud 50-100 euriga lõbutsegu.
Jällegi, kui mehele ka see ei sobi, siis lihtsalt kius ja ärapanemine, ei muud.
Eks teemaalgataja teab oma öapse isa ja tema motiive paremini, aga kui tegu olekski sellise kiusajaga, siis annaks asja kohtusse ja nõuaks elatist ka aasta tagantjärgi.

No ma sain teemaalgatusest aru, et see “kiuslik” isa maksab igakuist trenni (mis tundub olevat kallimat sorti). Ja hiljuti tuli tal tuju ja ta maksis lapse klassireisi eest. Minu lapse õpetaja kirjutas eile, et klassireis läheb maksma u 100 eurot, nii et pole just väike raha. Mõistan, et teemaalgatajal on püsikulud (korter, toit), aga minu meelest on mugav see, et need kulud on prognoositava suurusega. Tundub, et muutuvkuludega (ootamatult kallis klassekskursioon, sõbra sünnipäev, kontsert kuhu kõik lapse sõbrad lähevad, katkised teksad, kulunud tossud, purunenud telefoniekraan, trennivarustuse uuendamine jms) tegeleb praegu isa. Kas ema oleks ikka valmis saama kontole 250 ja kõige ülaltooduga ise tegelema?

No kuidas siis nii – vähemalt trenn ja sünnipäevad pidid ju olema ühed põhjustest, miks ükski isa ei tohiks mingil juhul alla 250 euro elatist maksta. Aga kui samad kulutused teeb isa, on kõik valesti?
Sa loed vist vähe elatiseteemasid – mitte ühtegi asja ei või ostmata jätta, kui nt isa haigestub või töö kaotab. Isegi kui laps on terve suve isa juures, siis ikka tuleks küsida täismahus elatist, sest lõhutud asjad vajavad asendamist.

Asi ongi selles, et sõltuvalt soost on suhtumine erinev.

Emal võibki rahaliselt raske olla.
Ema võib valida lapsele olgu või viis trenni-isa asi on küsimusi esitamata maksta. Kui isal on rahalised probleemid, siis pole ta mingi õige isa, kui ta kõiki trennikatsetusi kinni ei maksa.

Kui isa ei käi 250 eurot +muud kulud välja, siis pole ta mingi õige isa ja ongi hea, et ta tõeline pale välja tuli. Kindluse mõttes keeraks talle kättemaksuks ühe korraliku jama kokku.

Ma rääkisin mitte sellest konkreetsest emast vaid üldisest suhtumise erinevusest elatiseteemades.
Antud konkreetses teemas on isa last siiani päris asjalikult toetanud (iseasi, kui palju see detailideni välja emale just meeldinud on, aga on toetanud), aga ikkagi on käinud läbi mitu korda soovitus – selliselt nõuaks aasta tagantjärgi.

Ema teab ise kõige paremini, mida tal võita või kaotada on. Teab, mis on reaalsed kulud ja kui palju on isa kulutustes asjalikku. Ka tunneb tema oluliselt paremini oma lapse isa iseloomu.

Nõudmise kahjuks räägib see, et miinimumelatis on hetkel 250 ja sellise palga puhul see lähiajal pigem väheneb, kui et tõuseb.

Kägu kirjutas:

Ma rääkisin mitte sellest konkreetsest emast vaid üldisest suhtumise erinevusest elatiseteemades.
Antud konkreetses teemas on isa last siiani päris asjalikult toetanud (iseasi, kui palju see detailideni välja emale just meeldinud on, aga on toetanud), aga ikkagi on käinud läbi mitu korda soovitus – selliselt nõuaks aasta tagantjärgi.

Ema teab ise kõige paremini, mida tal võita või kaotada on. Teab, mis on reaalsed kulud ja kui palju on isa kulutustes asjalikku. Ka tunneb tema oluliselt paremini oma lapse isa iseloomu.

Nõudmise kahjuks räägib see, et miinimumelatis on hetkel 250 ja sellise palga puhul see lähiajal pigem väheneb, kui et tõuseb.

Praegu on emal kohtus 250 € kuus elatist lapsele väga keeruline kätte saada. Kui papa vähegi majanduslikult mõtlev on (antud juhul tundub, et on) siis pressib ta selle vast 200 peale alla.
Kohus arvestab: 200 emalt, 200 isalt + lasterahad on kokku … 450 ehk (ma ei tea isana lasteraha suurust, vabandust, ennist käis 55 mingi numbrina läbi). Kui 450 € kuus last ära ei majandada ei osata siis on ikka midagi kupli all valesti.

Kui vanemad elaxid koos, olex ilmne, et lõbustusparki minnaxe alles siis, kui elektriarve maxtud. Hetkel tegeleb isa populistlike vilede & kelladega, aga ema argiasjadega.

Viled & kellad on lahedad kyll, aga nendeta on võimalik ellu jääda.

Isakägu kirjutas:

nyah nyah kirjutas:

Kui vanemad elaxid koos, olex ilmne, et lõbustusparki minnaxe alles siis, kui elektriarve maxtud. Hetkel tegeleb isa populistlike vilede & kelladega, aga ema argiasjadega.

Viled & kellad on lahedad kyll, aga nendeta on võimalik ellu jääda.

Kui “lapse riided, kooli asjad jne” (tsitaat teemaalgatusest) on “populistlikud viled” siis ma ei saa hästi aru misasjad need “päris” “elektriarved” on. Kui mammapoolne panus on samaväärne (300-350 euruublit kuus) või siis “miinimum” (väidetav 250 euruublit) pluss lasteraha… Seega miinimum 300 euruublit kuus ja sellega ei saa “elektriarveid” makstud? Tra, on ikka elektriarved ja nende maksmised… Samamoodi pole ema öelnud, et varustuse, trenni ja võistlused võiks ära jätta (noh, et papa ei maksaks), paistab nii, et loodab peale selle kõige veel “elektriraha” saada. ” Aga vahel oleks raha ka vaja!” (tsitaat teemaalgataja postitusest).

Üks võimalus peale eelloetletute turgatas veel pähe: mammale ei meeldi isa uus pere ning üritab papal rahaliselt hinge kinni pigistada, et uuele lapsele ja perele ei jääks suurt midagi. Papa asemel läheks ma selle peale välja, et ema ei saa hakkama ja laps tahab ise isa juures elada ning püüaks lapse püsivat elukohta vahetada (papa juurde siis). Seejärel nõuaks aga emalt elatist. Kohtu kaudu kasvõi.

Samal arvamusel. Kas see mamma on täiesti saamatu ja pole võimelinegi last kasvatama või lihtsalt ei oska oma eluga edasi minna ja vaja isale ära teha.
250+lasteraha saab ikka vabalt last toita ja ka peavarju eest maksta. olgu õnnelik et ta lap ei tunne puudust millestki, vaatamata et ema saamatu on

Kogu probleem ongi praegu selles ju, kas ema peab isa poolt tehtavaid kulutusi õigustatuks ja kas lapse muud ja põhilisemad vajadused selle all ei kannata. Siin eespool mainiti, et ema peab rahaliselt sama palju panustama… Ei pea, kui tema sissetulekud on väiksemad. Praktikas kehtib proportsionaalne panustamine, mitte võrdne – see, kelle sissetulek on suurem, panustab rahaliselt rohkem.
(Muide, selle loogika järgi peaks minu lapse isa oluliselt rohkem ja mina ise oluliselt vähem kulutama lapse peale, aga ma ei viitsi sõdida.)
Seega, kui ema leiab, et mingid lapse esmavajadused jäävad praeguse korralduse tõttu katmata, peaks ta eksmehega rääkima kõigepealt. Ma ei tea nüüd, kas siis on nii raske teha suu lahti ja öelda, et tänu sinu tegevusele kannatab lapse kodune elu, on raske maksta kodust toitu ja toasooja, aga sa peaksid ikkagi selliste igapäevaste kulude (lapse osa) katmisel ka osalema? Lapse osa pole raske arvestada – ütleme, ma elan lapsega kahekesi, veekulu on 10 eurot kuus, lapse osa sellest on 5 eurot, poole lapse osast pean mina maksma, seega isa peaks veekulust katma 2.50. Küte, elekter, internetiühendus – nendega tuleb sama rehkendus teha. See pole nii keeruline.

Tõsi, kui ema nõuab elatise välja kohtu kaudu, siis seal on mitmeid variante – kuni selleni, et isa maksab osa elatist rahas ja osa enda valitud kaupu ja teenuseid kinni makstes. Tean näiteks juhust, kus lapse isa ei maksnud emale sularaha vaid maksis kinni tema korterikulud, lapse lasteaiamaksu ja viis kord nädalas toidukoti – ja seda just kohtu otsusega.
Kui ema jääb selle juurde, et kogu elatis ainult rahas, siis kindlasti ei pea isa talle 350 arvele kandma vaid võib piirduda 250-ga. Nii jääb talle endale veel väike varu neid muid asju lapsele võimaldada. Ei saa teemaalgataja rõhuda lapse elatustaseme languse peale ka sel puhul.

Kuna siin perekoolis aga niikuinii mitte keegi täpsemaid asjaolusid ei tea ja oletada pole mõtet, siis ma soojalt soovitan teemaalgatajal seda asja lapse isaga just kohtus arutadagi. Kohtud kuulavad ära mõlemad osapooled ja võtavad arvesse kõik kättesaadavad tõendid – ma loodan, et isa on endale ka oma tšekkidest koopiad teinud – ja langetavad siis võimaluste piires objektiivse otsuse. Perekool ei asenda kohut. Elatise vaidlused on aga hagejale tasuta. Ja kui kaks täiskasvanut ei suuda sellises küsimuses omavahel kokkuleppele jõuda, siis ongi kohus ainuke võimalus.

Isakägu kirjutas:

nyah nyah kirjutas:

Kui vanemad elaxid koos, olex ilmne, et lõbustusparki minnaxe alles siis, kui elektriarve maxtud. Hetkel tegeleb isa populistlike vilede & kelladega, aga ema argiasjadega.

Viled & kellad on lahedad kyll, aga nendeta on võimalik ellu jääda.

Kui “lapse riided, kooli asjad jne” (tsitaat teemaalgatusest) on “populistlikud viled” siis ma ei saa hästi aru misasjad need “päris” “elektriarved” on. Kui mammapoolne panus on samaväärne (300-350 euruublit kuus) või siis “miinimum” (väidetav 250 euruublit) pluss lasteraha… Seega miinimum 300 euruublit kuus ja sellega ei saa “elektriarveid” makstud? Tra, on ikka elektriarved ja nende maksmised… Samamoodi pole ema öelnud, et varustuse, trenni ja võistlused võiks ära jätta (noh, et papa ei maksaks), paistab nii, et loodab peale selle kõige veel “elektriraha” saada. ” Aga vahel oleks raha ka vaja!” (tsitaat teemaalgataja postitusest).

Üks võimalus peale eelloetletute turgatas veel pähe: mammale ei meeldi isa uus pere ning üritab papal rahaliselt hinge kinni pigistada, et uuele lapsele ja perele ei jääks suurt midagi. Papa asemel läheks ma selle peale välja, et ema ei saa hakkama ja laps tahab ise isa juures elada ning püüaks lapse püsivat elukohta vahetada (papa juurde siis). Seejärel nõuaks aga emalt elatist. Kohtu kaudu kasvõi.

Need asjalikud, eluks vajaminevad asjad, millele isa kulutab, moodustavad ilmselt kolmandiku kogu sellest summast, mis tal kokku lapsele läheb. Ehk siis vaid pool miinimum elatisest.
Ja see on ikka väga subjektiive, mis isa arust lapsele HÄDAVAJALIK kulutus on. Kindlasti ei saa ta seda ainuisikuliselt, ilma ema heakskiiduta otsustada!

Minu lapse isa oli peale lahkuminekut samasugune. Ostis lapsele riideid ilma minuga konsulteerimata, mis lapsel juba olemas olid, vähe sellest, täiesti vales suuruses ja tüdrukule poisi asju. Ligi pool miinimuelatisest raiskas sellise jama peale.
Õnneks sai ta väga kiiresti aru, et sellised ostud ei kuulu elatise alla ja nüüd kannab kogu elatise ilusti minu arvele.