Teema: Mitterahaline elatis

Kägu kirjutas:

Kogu probleem ongi praegu selles ju, kas ema peab isa poolt tehtavaid kulutusi õigustatuks ja kas lapse muud ja põhilisemad vajadused selle all ei kannata. Siin eespool mainiti, et ema peab rahaliselt sama palju panustama… Ei pea, kui tema sissetulekud on väiksemad. Praktikas kehtib proportsionaalne panustamine, mitte võrdne – see, kelle sissetulek on suurem, panustab rahaliselt rohkem.
(Muide, selle loogika järgi peaks minu lapse isa oluliselt rohkem ja mina ise oluliselt vähem kulutama lapse peale, aga ma ei viitsi sõdida.)
Seega, kui ema leiab, et mingid lapse esmavajadused jäävad praeguse korralduse tõttu katmata, peaks ta eksmehega rääkima kõigepealt. Ma ei tea nüüd, kas siis on nii raske teha suu lahti ja öelda, et tänu sinu tegevusele kannatab lapse kodune elu, on raske maksta kodust toitu ja toasooja, aga sa peaksid ikkagi selliste igapäevaste kulude (lapse osa) katmisel ka osalema? Lapse osa pole raske arvestada – ütleme, ma elan lapsega kahekesi, veekulu on 10 eurot kuus, lapse osa sellest on 5 eurot, poole lapse osast pean mina maksma, seega isa peaks veekulust katma 2.50. Küte, elekter, internetiühendus – nendega tuleb sama rehkendus teha. See pole nii keeruline.

Tõsi, kui ema nõuab elatise välja kohtu kaudu, siis seal on mitmeid variante – kuni selleni, et isa maksab osa elatist rahas ja osa enda valitud kaupu ja teenuseid kinni makstes. Tean näiteks juhust, kus lapse isa ei maksnud emale sularaha vaid maksis kinni tema korterikulud, lapse lasteaiamaksu ja viis kord nädalas toidukoti – ja seda just kohtu otsusega.
Kui ema jääb selle juurde, et kogu elatis ainult rahas, siis kindlasti ei pea isa talle 350 arvele kandma vaid võib piirduda 250-ga. Nii jääb talle endale veel väike varu neid muid asju lapsele võimaldada. Ei saa teemaalgataja rõhuda lapse elatustaseme languse peale ka sel puhul.

Kuna siin perekoolis aga niikuinii mitte keegi täpsemaid asjaolusid ei tea ja oletada pole mõtet, siis ma soojalt soovitan teemaalgatajal seda asja lapse isaga just kohtus arutadagi. Kohtud kuulavad ära mõlemad osapooled ja võtavad arvesse kõik kättesaadavad tõendid – ma loodan, et isa on endale ka oma tšekkidest koopiad teinud – ja langetavad siis võimaluste piires objektiivse otsuse. Perekool ei asenda kohut. Elatise vaidlused on aga hagejale tasuta. Ja kui kaks täiskasvanut ei suuda sellises küsimuses omavahel kokkuleppele jõuda, siis ongi kohus ainuke võimalus.

Õige, kehtib proportsionaalne panustamine. Aga miinimumi peab ikka maksma! Täpselt nagu isalt mõistetakse kohtus välja miinimum, peab ka ema olema suuteline miinimumi lapsele kulutada. Ja sellest miinimumist pluss lastetoetus, ellujäämiseks piisab.
Isa ju panustab praegugi rohkem!

nyah nyah kirjutas:

Lapse riided võib suures osas osta sekkarist, ei pea adi dressid trööpamisex olema. Koolikraam pole yldse nii kallis. Vana Nokia toimib telefonina kyll & rohkem, kui aifööni jaox raha ei ole. & koos elavas peres jäävadki trennid, synnad & sõidud ära, kui majanduslikud võimalused puuduvad. Siin on isa pigem ‘pyhapäevaissi’ & ema pyyab hakkama saada olmega, kuhu paraku võib kuuluda ka lõhkenud veetoru, rikkis kylmik, breketite vajadus . . . misiganes, mis pikemas perspektiivis mõjutab lapse elukvaliteeti oluliselt rohkem kui jooxujalatsite hinnaklass.

Kui mamma maksab elatisest lõhkenud torusid, külmikuid ja oma breketeid kinni siis polegi muud võimalust kui mamma kätte mitte raha anda.
Muuseas, jooksujalatsite hinnaklassist pole keegi rääkinud, see on teil oma luulu, et kindlalt on “kahesotised”. Kui mees kulutab 200-250 asja ette ja ülejäänud on “tilulilu” siis olgu see ülejäänud “tilulilu”, mehe oma otsus.

Mis puudutab proportsionaalsesse panustamisse siis on tõsi, et kohus seda nõuab – lapse (rõhutan: lapse, mitte ema) baasvajadused peavad olema kaetud proportsioonis 50/50 (%)

Keegi siinsetest vahutavatest mammadest mingi tabeli ka tooks kui palju tal kulub lapse ülalpidamiseks?

Muuseas – üür, maja (vahet pole kas isiklik või korteriühistu poolt hallatav) hoolduskulud, autoliising jms ei käi elatise alla. Komm maksed (el, vesi, prügi, kanalka) käivad aga seda ka kuni mingi piirini.

Kägu kirjutas:

nyah nyah kirjutas:

Lapse riided võib suures osas osta sekkarist, ei pea adi dressid trööpamisex olema. Koolikraam pole yldse nii kallis. Vana Nokia toimib telefonina kyll & rohkem, kui aifööni jaox raha ei ole. & koos elavas peres jäävadki trennid, synnad & sõidud ära, kui majanduslikud võimalused puuduvad. Siin on isa pigem ‘pyhapäevaissi’ & ema pyyab hakkama saada olmega, kuhu paraku võib kuuluda ka lõhkenud veetoru, rikkis kylmik, breketite vajadus . . . misiganes, mis pikemas perspektiivis mõjutab lapse elukvaliteeti oluliselt rohkem kui jooxujalatsite hinnaklass.

Kui mamma maksab elatisest lõhkenud torusid, külmikuid ja oma breketeid kinni siis polegi muud võimalust kui mamma kätte mitte raha anda.
Muuseas, jooksujalatsite hinnaklassist pole keegi rääkinud, see on teil oma luulu, et kindlalt on “kahesotised”. Kui mees kulutab 200-250 asja ette ja ülejäänud on “tilulilu” siis olgu see ülejäänud “tilulilu”, mehe oma otsus.

Mis puudutab proportsionaalsesse panustamisse siis on tõsi, et kohus seda nõuab – lapse (rõhutan: lapse, mitte ema) baasvajadused peavad olema kaetud proportsioonis 50/50 (%)

Keegi siinsetest vahutavatest mammadest mingi tabeli ka tooks kui palju tal kulub lapse ülalpidamiseks?

Muuseas – üür, maja (vahet pole kas isiklik või korteriühistu poolt hallatav) hoolduskulud, autoliising jms ei käi elatise alla. Komm maksed (el, vesi, prügi, kanalka) käivad aga seda ka kuni mingi piirini.

Üür käib vägagi elatise alla!
Käivad siin kisamas käod, kes seadustest ikka üldse midagi tea.

Toon tüüpilise näite neile, kes ütlevad, et iga naine peaks suutma ühe lapse üles kasvatada: võibolla elati koos mehe korteris, kust naine pidi välja kolima ja endale korteri üürima. Sääste ei suutnud koguda mehega koos elades, sest palk väike ja ostis tavaliselt toidu- ja majapidamiskraami, mees maksis korterikulud. Korteri näol tegemist mehe lahusvaraga. Lapse saamisest olid mõlemad huvitatud. Äkki on tegemist nt kasssapidaja või med õega, kes saab kuus kätte ca 700 eur või sinnakanti. Sellest peab maksma korteri üüri, kommunaalid, kahe inimese söögid, kasvava lapse muud kulud. Loomulikult on raske. Ja siis isa ütleb, et ma käisin ju Soomes lõbustuspargis lapsega, mul läks sinna juba 100 eurot, mis raha sa veel nõuad elamiskuludeks. Kuigu see on siin oletus, on minu jutu mõte see, et me ei tea ju seda konkreetset olukorda ja muudkui lahmitakse, kuidas naine ei suuda. Praegu on ju mees ei kata lapse eluasemekulusid ja toidukulusid, järelikult ema suudab. Aga ta tahaks ka natuke toetust nende kulude katteks. Järgmiseks lahmitakse kindlasti siia teine tüüplause, et oleks ikka pidanud enne vaatama, kellega lapse tegid.

nyah nyah kirjutas:

Kägu kirjutas:

nyah nyah kirjutas:

Lapse riided võib suures osas osta sekkarist, ei pea adi dressid trööpamisex olema. Koolikraam pole yldse nii kallis. Vana Nokia toimib telefonina kyll & rohkem, kui aifööni jaox raha ei ole. & koos elavas peres jäävadki trennid, synnad & sõidud ära, kui majanduslikud võimalused puuduvad. Siin on isa pigem ‘pyhapäevaissi’ & ema pyyab hakkama saada olmega, kuhu paraku võib kuuluda ka lõhkenud veetoru, rikkis kylmik, breketite vajadus . . . misiganes, mis pikemas perspektiivis mõjutab lapse elukvaliteeti oluliselt rohkem kui jooxujalatsite hinnaklass.

Kui mamma maksab elatisest lõhkenud torusid, külmikuid ja oma breketeid kinni siis polegi muud võimalust kui mamma kätte mitte raha anda.
Muuseas, jooksujalatsite hinnaklassist pole keegi rääkinud, see on teil oma luulu, et kindlalt on “kahesotised”. Kui mees kulutab 200-250 asja ette ja ülejäänud on “tilulilu” siis olgu see ülejäänud “tilulilu”, mehe oma otsus.

Mis puudutab proportsionaalsesse panustamisse siis on tõsi, et kohus seda nõuab – lapse (rõhutan: lapse, mitte ema) baasvajadused peavad olema kaetud proportsioonis 50/50 (%)

Keegi siinsetest vahutavatest mammadest mingi tabeli ka tooks kui palju tal kulub lapse ülalpidamiseks?

Muuseas – üür, maja (vahet pole kas isiklik või korteriühistu poolt hallatav) hoolduskulud, autoliising jms ei käi elatise alla. Komm maksed (el, vesi, prügi, kanalka) käivad aga seda ka kuni mingi piirini.

Ahah. Et kui toru lõhkeb lapse voodi kohal, magagu märjas. Kui kylmik otsad annab, söögu sinist vorsti & vedelat jäätist. Sest Kole Ema ju saab ka ehk kuiva korteri & korralikult säilitatud toidu hyvedest osa. Breketitest (& oi johh, mis need võivad maxta) on kasu koolieas, mitte hiljem, need pole mingid krdi kunstkyyned, vaid investeering lapse hammaste tervisesse kogu edasisex elux.

Ma ei ole kibestunud feminist, sain omad lapsed täisikka kasvatatud ilma isadega kohut käimata. Pyyan vaid juhtida tähelepanu, et miinimumpalgaliste peres, elagu nad koos või lahus, peax pöörama tähelepanu lapse esmavajadustele. Kui raha yle jääb, võib firmahilpe osta & Kanaaridele puhkama sõita, mitte vastupidi.

Ma helistaks kohe KOV lastekaitsetöötajale kui teada saaks, et sa lapse torustiku alla või vahele magama paned. Külmik on mamma (vallas)vara, seda ei pea papa kompenseerima.

Mul on ka majal 300 ruutu katust, seda vaja varsti vahetama hakata… Muidugi mitte enda pärast, ikka selle pärast , et lapsele vett pähe tilkuma ei hakkaks. Ja traktor on ka vaja osta. Muidugi mitte enda pärast vaid selle pärast, et talvel tee lahti lükata ning laps ilusti kooli pääseks. Kuna mul traktorilube pole siis pean traktoristi ka palkama. Noh, elu on selline, baasvajadused, eks mamma peab mõned töökohad omale juurde otsima, see on ju tema valik ka, et lapse tegi. Ja üür kuulub ka elatise alla? Nojah, olengi mõelnud kesklinna konspiratiivkorteri üürimisest. Mitte, et mul oleks vaja aega-ajalt klubist tulles mõne lohaka paaritamispaika vaid ikka lapse pärast… Et teinekord saaks ta koolist tulles õppimise üle vaadata ja ei peaks iga päev nii pikalt kooli-kodu vahet rändama… Noh, taas baasvajadused. Mammal hakkab ööpäevas aeg otsa saama (tööaeg, magada pole vajagi, laps tahab toitmist)…

Breketitega on lugu nii, et kui need on ikka lapsele mõeldud (algpostitusest ei saanud aru, oletasin, et mamma tahab omale) siis peab need olema tingitud vajadusest (tervislik seisund kannataks kui ei pane) mitte mamma ilumeelest, et “võiks olla”. Viimasel juhul plekibki mamma ise 100%.

Pole viga, tähenärija, siin pirtsutad aga homme (võibolla ülehomme) tuled ammuli sui mu vastuvõtule nagunii ja siis saad ikka oma diagnoosi kätte.

Breketitega on lugu lihtne – kui mõlemad vanemad otsustavad, et on vaja ja mõlemad maksavad. Sellistel on ilmselt legaalne sigida ka (vähemalt sinu meelest). Kõikidel muudel juhtudel läheb (põhimõtteliseks) hammaste murdmiseks nii ehk naa (tihtilugu pole küsimus mitte rahas vaid põhimõttelises vastandamises). Sundida teist vanemat (vahet pole siis kas ema või isa) ei saa kui pole tegemist tervist ohustava “diagnoosiga”. Paljajalu jooksmine on tervisele ohtlik, ohtlik on ka Leedu-Poola koostöös valminud Hadibass tossudega, seega jääb ikka üle “kahesotised” tossud osta. See, et sinu nooruse ajal kõik kas paljajalu või siis Ukraina puukotadega jooksid ja “pole häda midagi” (kuigi veerand neist on “vanadussurma surnud” ja ülejäänutel on liigesehaigused) pole argument, siis kui sina noor olid elasid dinosaurused ja rohi oli ka rohelisem.

Puseriti hammaste mittekorrigeerimine on haruharva meditsiiniliste tagajärgedeta, kuigi haigekassa hüvitab vaid üksikjuhtumid. Meie ortodont ütles kohe, et mu lapse hambumust arvesse võttes pole lootustki haigekassast hüvitist saada, samas sellline hambumus tekitab kaugemas tulevikus inimesele suure tõenäosusega probleeme. Kõige põhilisem on hammaste kiirem kulumine ja lagunemine. Teiseks võivad tekkida lõualiigeste probleemid (minul tekkisid, kuigi hambad võhiku silmade läbi vaadates täiesti ok), mis edasiarenedes vanemas eas ei ole ûldse tore taluda.
Ma ei saa ausalt öeldes aru, kuidas saab üks lapsevanem nii tropp olla, et ta hindab oma lapse tervise eest hoolitsemise vajadust vaid selle järgi, mida Eesti haigekassa ametnikud rahastada soovivad.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Lugesin teemaalgataja kommentaarid läbi ja ei ole kirjas, et kõik muud kulud maksab mees. Vastupidi – isegi taskuraha mees lapsele ei anna. See tähendab, et ema peab pidevalt lapsele raha andma. 12-aastane laps juba tahab korralikult taskuraha. Eriti, kui käib tantsutrennis jne.
Samuti ei ole kuskil kirjas, et ema peab kulutama lapse peale 250-.
Elatis on välja mõistetud sellelt vanemalt, kes ei ela lapsega koos. Seda, et ema peaks maksma elatist, ei ole. Elatist maksab ainult üks osapool.
Seaduses ei ole sellist nõuet, et mõlemad vanemad peavad panustama ühe palju. Seda, kui palju panustab lapsega koos elav vanem- ei ole üldse kirjas. Lihtsalt elatise nõudmise hetkel tuleks tõestada kulusid tsekkidega, et määratleda lapse kulud, mida siis pooleks jagada. Hetkel on lapse kulud suured, sest isa on organiseerinud lapsele kalli trenni jne. Seega peab maksma ka kõrgemat elatist. Ema seda summat maksma ei pea. Ütleb, et trenn jääb ära ja ongi kõik. Siis võib muidugi isa nõuda elatise alandamist.

võta need seadused veelkord ette ja loe läbi
perekonnaseaduses on kirjas, et mõlemal vanemal on võrdsed õigused ja kohustused lapse ees. vanema kohustus on lapse toitmine ja katmine ning vanem peab tegema kõik endast oleneva, et lapse ülalpidamiseks raha teenida.
elatsis ei ole ainult lahuselava vanema kohustus, elatist saab nõuda ka lapsega koos elavalt vanemalt, kui ta ei panusta teise vanema meelest piisavalt. hetkel kehtiv minimaalne elatis ehk rahasumma, mille üks vanem peab oma lapsele ühes kuus kulutama, on 250 eurot. kehtib lapsevanema soost ja elukohast sõltumata ning selle suurust ei mõjuta see, kumb vanem lapsega rohkem tegeleb või aega veedab. elatist ei saa tasaarveldada pesu pesemise või söögi tegemisega ehk siis loota, et las mees maksab, ema peseb kodus lapse pesu, keedab söögi ja aitab õppida, seega ema ei peakski raha panustama (kuigi paljud üksikemad just nii asjasse suhtuvadki).
250 mõlemalt vanemalt on praeguse seadusega minimaalne ning selle peab panustama ka lapsega koos elav ema

Huvitav on aga see, et kui isa ei jaksa isegi miinimumelatist maksta, siis on tüüpiline, et pakutakse välja võimalus siis vähemalt lapsega rohkem aega veeta.
Et siis jälle topeltstandardid?!
Naine PEAB (tal ei ole valikutki) panustama nii aega kui raha, aga mees ainult ühte neist? Mis võrdsusest me siin siis räägime?

Just. & kui last kasvatav ema vihub pooleteise kohaga tööd teha, et kodus olex toimiv torustik, kylmkapp, kyte & internet, aga isa viib pyhapäeval loomaaeda & käkkdoonaldsisse & arvab, et tema on nyyd panustanud . . .

Midagi pole halba selles, kui inimestel on piisavalt majanduslikku võimekust, et laupäeval isaga teha võib kõike, nagu mu lapsepõlves lauldi. Aga koos elav pere vaatax kitsamates oludes kulutused kullipilguga yle & lapse elatustase ei tohi seaduse järele muutuda selle tõttu, et vanemad otsustavad lahutada.

Lõpeta see jama. Piinlik lugedagi. Seaduse tõlgendamisest ei tea sa samuti midagi. Tõsiselt ka kujutad endale ette, et riik on reguleerinud lapsele kulutatava raha summa. Et riik saab nõuda, et lapsega elav vanem kulutaks lapsele miinimumelatise? Kui ei kuluta, siis võetakse laps käest ja pannakse lastekodusse? Tõsiselt kirjutad seda juttu?
Elatis on täpne mõiste ja seadus puudutab ainult selle summat. Seadus ei puuduta kuidagi teise vanema kulutusi.

Väike väljavõte Riigikohtu otsusest nr. 3-2-1-35-17, p. 27:
“Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).”

Ja selles viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-160-12, p. 17 veelkord:
“Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.”

Ehk siis mis planeedil sina oma “tõlgendamistega” elad, ei tea.

Kägu kirjutas:

Lõpeta see jama. Piinlik lugedagi. Seaduse tõlgendamisest ei tea sa samuti midagi. Tõsiselt ka kujutad endale ette, et riik on reguleerinud lapsele kulutatava raha summa. Et riik saab nõuda, et lapsega elav vanem kulutaks lapsele miinimumelatise? Kui ei kuluta, siis võetakse laps käest ja pannakse lastekodusse? Tõsiselt kirjutad seda juttu?
Elatis on täpne mõiste ja seadus puudutab ainult selle summat. Seadus ei puuduta kuidagi teise vanema kulutusi.

Väike väljavõte Riigikohtu otsusest nr. 3-2-1-35-17, p. 27:
“Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).”

Ja selles viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-160-12, p. 17 veelkord:
“Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.”

Ehk siis mis planeedil sina oma “tõlgendamistega” elad, ei tea.

Kuna mina olen ilmselt teiselt planeedilt, kellel puuduvad igasugused kokkupuuted kohtulahenditega, siis tee palun lollile selgeks, mida see jutt täpsemalt tähendab?
Et kui ema saab näiteks miinimumpalka ja rohkem töökohti pole ka võimalik juurde muretseda, sest lapsed väikesed, keda ei saa üksi koju jätta ning samuti puudub tugivõrgustik, siis isa ei peagi midagi maksma, sest ema ei teeni isegi miinimuelatist kahele lapsele ja ise tahaks ka nagu süüa ja kusagil magada?
Isa jällegi pole huvitatud laste enda juurde võtmisest, sest tal vaja karjääri tegemise kõrvalt ka uut elu alustada ja oma uuele naisele tähelepanu pöörata.
Mis siis kohus otsustab?
Ema võib muidugi samuti võtta mitu töökohta (näiteks kui lapsed suuremad),aga kes siis neid kasvatab?
Ma tõesti ei taha uskuda, et meie ühiskonnas, kus esiteks lapsi niigi vähe, üksikemasid liiga palju, naiste palgad oluliselt väiksemad kui meestel, teeks kohus selliseid, ütleme siis otse välja, haigeid otsuseid. No ei suuda seda uskuda.

Selline printsiip tundub kûll enam kui imelik, et ühe vanema elatis saab olla igal juhul suurem vaid siis, kui last kasvatava vanema sissetulek on võimalikult suur. Vastupidi oleks ikka loogilisem.
Last kasvatav vanem panustab niikuinii rohkem, kui vaid miinimumsummat tasuv teine pool. Ja esimest korda kuulen, et peres kasvava lapse kulutusi tõlgendatakse peresiseselt elatiseks.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kuna mina olen ilmselt teiselt planeedilt, kellel puuduvad igasugused kokkupuuted kohtulahenditega, siis tee palun lollile selgeks, mida see jutt täpsemalt tähendab?
Et kui ema saab näiteks miinimumpalka ja rohkem töökohti pole ka võimalik juurde muretseda, sest lapsed väikesed, keda ei saa üksi koju jätta ning samuti puudub tugivõrgustik, siis isa ei peagi midagi maksma, sest ema ei teeni isegi miinimuelatist kahele lapsele ja ise tahaks ka nagu süüa ja kusagil magada?
Isa jällegi pole huvitatud laste enda juurde võtmisest, sest tal vaja karjääri tegemise kõrvalt ka uut elu alustada ja oma uuele naisele tähelepanu pöörata.
Mis siis kohus otsustab?
Ema võib muidugi samuti võtta mitu töökohta (näiteks kui lapsed suuremad),aga kes siis neid kasvatab?
Ma tõesti ei taha uskuda, et meie ühiskonnas, kus esiteks lapsi niigi vähe, üksikemasid liiga palju, naiste palgad oluliselt väiksemad kui meestel, teeks kohus selliseid, ütleme siis otse välja, haigeid otsuseid. No ei suuda seda uskuda.

ohjah, sina ei suuda uskuda, aga seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest
riigikohtu, mis on eesti kõrgeim kohtuaste, lahendid räägivad sellest, et mõlemad vanemad peavad lapse kasvatamisse panustama võrdselt raha:
perekonnaseaduse § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted
(1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

lapse ülalpidamiseks vajalik miinimumsumma kummaltki vanemalt
§ 101. Elatis alaealisele lapsele
(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
ehk siis mõlemad vanemad peavad iga kuu panustama igale lapsele vähemalt 250 eurot

ehk siis ka ema peab juba enne laste saamist mõtlema, mitu last TEMA suudab üles kasvatada, kas tema miinimumpalgast jagub ikka kahe või kolme või viie lapse poolte kulude katmiseks või mitte. on ilmselge, et min palka saav ema seda ei suuda, aga siis pole vaja neid lapsi nii palju ka teha ning kui on tehud, siis tuleb pingutada, mitte vaid mehele loota. otsib mõne koolilapse või naabritädi, kes aitab lapsi hoida ning otsib endale tasuvama töö.
isalt mõistetakse sel juhul välja min elatis ning puudujääva raha peab ema ise leidma. kui palgast ei jagu, siis taotleb toimetulekutoetust ja vireleb või otsib uue töö.
ema roll ei ole ainult laste kasvatamine, ema peab ka ise teenima laste ülalpidamiseks raha. ise t aon neid lapsi sünnitades endale selle vastutuse ja kohustuse ju võtnud
isa ei pea ema saamatust kinni maksma, vaid pooled laste kuludest
kohtuotsused ei ole haiged, iga inimene peab oma laste eest ka ise rahaliselt vastutama. kui rahakott ei võimalda, ei saa endale kolme last lubada, kuigi tahaks. samamoodi ei saa kanaaridele lennata või naaritsakasukat osta või viimsisse villat, kuigi no nii väga tahaks ju

Sina (ja seadus, kui see tõesti ongi nii jabur), räägid ju endale vastu. Pidevalt korrutad, et vanemad peavad võrdselt panustama, ka lahku minnes, aga ikka on isa see, kellele kehtivad igasugused järeleandmised. Nüüd hakatakse lausa seadust muutma, et seda veel lihtsam teha oleks. See aga tähendab seda, et kui isale (kel reeglina on alati suurem sissetulek kui lapsi kasvataval emal) määratakse väiksem elatis, peab ema VEEL rohkem panustama. Tema peab leidma selle aja ja võimalused, et oma sissetulekut suurendada.
Mis puudutab reisi Kanaaridele ja naaritsa kasukat, siis see on väga hea märkus. Mingil imelise viisil need issid, kes lapsele miinimumi maksta ei jõua, neid asju siiski endale ja oma uutele silmarõõmudele teha saavad. Ema aga ei tohi neist asjadest isegi mitte enam unistada,sest kui ta seda teeb, siis kindlasti isa makstavast elatise rahast. Puudub ju igasgune võimalus, et ema ise teenib piisavalt, paneb ehk juba aastaid oma unistuse nimel euro kaupa kõrvae või on see hoopis kingitus (ema uuelt elukaaslaselt näiteks). Aga ega seda ju keegi ei vaevu uurimagi. Selge on see, et peale lahutust on vägagi ok ja normaalne, et isa peab kõiki neid uusi toredaid asju teha saama, ka laste elatise ja aja arvelt, sest tal ju uus elu. Naisele jääb aga üle vaid varemetes elu üles ehitada ja nagu nüüd on ka väga selgeks tehtud, siis peab ta leidma laste kõrvalt ka võimaluse meeste vähem makstud elatise osa leida.

Meestel on praeguses Eestis väga mugav oma sissetulekuid varjata, sest alati on võimalus osa oma palgast saada sularahas. Ja kui enne harrastati seda selleks, et vähem makse maksta, siis nüüd on veel uus põhjus lisaks-võimalikult vähe elatist maksta.

Ja see koht,et ema ei tohigi rohkem lapsi saada kui jõuab ÜKSI üles kasvatada, siis MIKS?
Lapsel on ometi ju KAKS vanemat?!
Miks siis kõik mugavalt vaid ema kaela lükatakse?
Ja samal ajal käib veel hirmus kisa, kuidas vaestel isadel nahk üle kõrvade tõmmatakse. Mismoodi?
Ainult isadele ja meestele siin riigis ju mõeldaksegi.

Kui isal pole misiganes põhjusel tööd, et maksta elatist, siis tuleb tal võtta lapsed vähemalt pooleks ajaks, et naine saaks tööd rabada. Aga reeglina ju seda ei juhtu.

Elatise määramisel (eriti seda uut seadust arvestades) hakatakse arvestama seda, et isale jääks ka piisavalt raha, et normaalselt elada. Seda arvestatakse aga selle summa järgi, mis konkreetselt isa arvele laekub, mitte tema TEGELIKKU sissetulekut arvestades,sest seda viimast ju keegi peale mehe enda ja jumala taevas ei tea.
Aga ema? Temale ei pea endale midagi järgi jääma. Tema PEAB selle miinimumi ja ka isa maksmata elatise raha kusagilt leidma. Kedagi ei koti kust või kuidas ta seda teeb. See on tema sügavalt isiklik probleem.

Täpselt nii ongi. Mees muudkui vorbib lapsi juurde ja peale iga uue lapse sündi jookseb kohtusse elatist vähendama, sest enam ei jätku kõigile võrdselt. Selle peale ei mõtle, et tema enda laps kannatab, loodab ikka selle peale, et naine hakkab nüüd rohkem panustama. Järgmiseks ilmselt saeb endal parema käe otsast, et elatise maksmisest pääseda.

Kohtulahendit aastast 1945 ei tahtnud tuua? 2013 on ikka üsna vana otsus (vahepeal on isegi perekonnaseadus muutunud), uued ja huvitavamad on peale tulnud.

Kägu kirjutas:

Puseriti hammaste mittekorrigeerimine on haruharva meditsiiniliste tagajärgedeta, kuigi haigekassa hüvitab vaid üksikjuhtumid. Meie ortodont ütles kohe, et mu lapse hambumust arvesse võttes pole lootustki haigekassast hüvitist saada, samas sellline hambumus tekitab kaugemas tulevikus inimesele suure tõenäosusega probleeme. Kõige põhilisem on hammaste kiirem kulumine ja lagunemine. Teiseks võivad tekkida lõualiigeste probleemid (minul tekkisid, kuigi hambad võhiku silmade läbi vaadates täiesti ok), mis edasiarenedes vanemas eas ei ole ûldse tore taluda.
Ma ei saa ausalt öeldes aru, kuidas saab üks lapsevanem nii tropp olla, et ta hindab oma lapse tervise eest hoolitsemise vajadust vaid selle järgi, mida Eesti haigekassa ametnikud rahastada soovivad.

Saan aru, et lõualiigese probleemid mõjuvad su funktsionaalse lugemisoskusele halvasti. Jutt oli elatisest ja sellest kas breketid lähevad sinna alla või mitte, haigekassa poolt kinni makstavad breketid ilmselt ei lähe elatisnõudesse sisse.

nyah nyah kirjutas:

Isakägu kirjutas:

Kohtulahendit aastast 1945 ei tahtnud tuua? 2013 on ikka üsna vana otsus (vahepeal on isegi perekonnaseadus muutunud), uued ja huvitavamad on peale tulnud.

Kägu kirjutas:

Puseriti hammaste mittekorrigeerimine on haruharva meditsiiniliste tagajärgedeta, kuigi haigekassa hüvitab vaid üksikjuhtumid. Meie ortodont ütles kohe, et mu lapse hambumust arvesse võttes pole lootustki haigekassast hüvitist saada, samas sellline hambumus tekitab kaugemas tulevikus inimesele suure tõenäosusega probleeme. Kõige põhilisem on hammaste kiirem kulumine ja lagunemine. Teiseks võivad tekkida lõualiigeste probleemid (minul tekkisid, kuigi hambad võhiku silmade läbi vaadates täiesti ok), mis edasiarenedes vanemas eas ei ole ûldse tore taluda.
Ma ei saa ausalt öeldes aru, kuidas saab üks lapsevanem nii tropp olla, et ta hindab oma lapse tervise eest hoolitsemise vajadust vaid selle järgi, mida Eesti haigekassa ametnikud rahastada soovivad.

Saan aru, et lõualiigese probleemid mõjuvad su funktsionaalse lugemisoskusele halvasti. Jutt oli elatisest ja sellest kas breketid lähevad sinna alla või mitte, haigekassa poolt kinni makstavad breketid ilmselt ei lähe elatisnõudesse sisse.

Ma ei tea, mis liigesega Sinul probleeme on, aga ravikindlustus tõesti hyvitab breketeid yliharva, kuigi lapsuke võib välja näha nagu mõõkhambulise tiigri & Dracula öise seikluse tagajärg. & tegu pole iluveaga, vaid mitme õige vastiku tervisehäire ohukoldega, lisax juba kirjeldatud nuhtlustele võib vale hambumus kaasa tuua ka kõnedefekti. Päriselt tahad, et Su poeg olex koolis ‘shee shushistav Shiim’? Ugahull, mingid uhked hilbud ei paranda asja.

Samuti ei pruugi Haigekassa hyvitada kahtlaste synnimärkide eemaldamist, haruldasemate haiguste ravi (eriti juhul, kui Eestis puudubki pädevus) ega rängast õnnetusest taastumist. Vot siis olegi mees & maxa või hoia mokk maas.

Lisax võib laps olla mõne õppeaine osas kinnisema peaga & vajada järeleaitamist. Pubekas, kes Rootsi kruiisi asemel saab sama raha eest matemaatika või prantsuse keele eratunnid, on mõistagi äärmiselt väheses vaimustuses, aga pikemas perspektiivis tuleb põhikooli edukas lõpetamine talle kõvasti rohkem kasux kui kahepäevane reis, ‘verise serva’ nutiplutiseade või yhe hooaja firmarõivas.

Sa poleks nagu üldse teemaalgatust lugenud.

Kahe lapse isa, kes oma tagasihoidlikust tuhandeeurosest palgast kulutab ühele lapsele 300-350 eurot kuus, annab kindlasti panuse ka lapse võimalike terviseprobleemide lahendamiseks, st maksab seotud arved. Mitte selles pole küsimus, nagu ei tahaks isa lapsele kulutada, vaid ta ei usalda ema kätte raha anda. Eks see ema ise teab, miks selline olukord on välja kujunenud.