Teema: MIVINA NUUDLID muudetud maitsega

Ehk on pakil partii nr ja proovida mõnest teisest poest teist partiid osta?

Või proovida tõesti ilma maitseaineta teha, et kas nuudel ise muutunud või maitseaines. Alati võib tootjaga ühendust võtta ja küsida, et kas tootmises miskit muutunud või nihu läinud.

Ma ise nuudleid ei söö, pole kunagi maitsenud, samas söön aga neid, mis on vist maailma parimad kiirnuudlid https://www.selver.ee/kiirnuudlid-vurtsikas-hapu-thai-choice-85-g Lapsele küll seda kreveti oma ei soovita anna kuna see on mõnusalt vürtsine, siis on neil ka kana oma valikus. (Ma muidugi ei nõruta seda vedelikku kunagi ära, pigem tulitan ja lõpus joon seda. Ära valades on vürtsikus keskmine).

Miks söödate lastele sisse kiirnuudleid, vaadake millest need ka koosnevad. Üks E aine ajab teist taga, see tekitabki lastele käitumise häireid. Otsige makaronid milles ei ole eriti E aineid kas täielikult saab vältida, ma ei tea. Paar päeva tahgasi vaatasin saiu poes. Kõigis saiades E200 ja E300 ja peale selle veel paar ainet. Ainus sai mille leidsin oli Kirde sai kui oli ainult jahu parandaja. Ülejäänud ained olid sool, vesi jahu, pärm ja askorbiinhape e. c vitamin.

Laps ei oska tahta mingeid nuudleid kui sina seda rämpsu koju ei ostaks. Tee korralikku sööki. Küll nälg perses. Küll sööb. Mu laps pole elus hamburgerit söönud ega taha ka. Ise oled õpetanud nuudleid sööma.

#3299203:

Laps ei oska tahta mingeid nuudleid kui sina seda rämpsu koju ei ostaks. Tee korralikku sööki. Küll nälg perses. Küll sööb. Mu laps pole elus hamburgerit söönud ega taha ka. Ise oled õpetanud nuudleid sööma.

Räägi siis kui sul on laps kodus, kes nälgib. Vales foorumis oled vist. Ta ei söögi kui ta ei saa seda mida tahab. Nädal aega ka võib söömata olla (testitud ja laps istus tilguti all!) Sõi nuudleid ja ka Mivina kanamaitselisi. Need hoidsid teda oma aastakese elus. Nüüd sööb vahel harva neid, aga teiseks lemmikuks on külmutatud herned ja brokoli mis on leigeks soojendatud ning maisikonserv. Nende peal elab.

#3301415:

#3299203:

Laps ei oska tahta mingeid nuudleid kui sina seda rämpsu koju ei ostaks. Tee korralikku sööki. Küll nälg perses. Küll sööb. Mu laps pole elus hamburgerit söönud ega taha ka. Ise oled õpetanud nuudleid sööma.

Räägi siis kui sul on laps kodus, kes nälgib. Vales foorumis oled vist. Ta ei söögi kui ta ei saa seda mida tahab. Nädal aega ka võib söömata olla (testitud ja laps istus tilguti all!) Sõi nuudleid ja ka Mivina kanamaitselisi. Need hoidsid teda oma aastakese elus. Nüüd sööb vahel harva neid, aga teiseks lemmikuks on külmutatud herned ja brokoli mis on leigeks soojendatud ning maisikonserv. Nende peal elab.

Ma ei saa siin palju kaasa rääkida, kuna sellist olukorda endal pole, tavalised lapsed ja söövad tavalist toitu, kindlasti ei osta kiirnuudleid.
Katsu ise teha talle temale maitsvat toitu, osta nuudlid ja katseta väikses koguses erinevate kanadega, praekan, ahjukana, kana koib, rinnak jne katsu neid maitsestada erinevalt. Vast leiad lapsele sobiva maitse mida nõustub sööma. Vähem E aineid oleks ju parem lapsele.
Tilguti alla satub laps ikka vedeliku puudusest.

Vabandust, topelt vastus tuli

Osad inimesed ei tea, mida tähendab erivajadustega laps söögilauas.

Jah, ta jätabki end nälga. Tal tulebki “nälg perse” ja siis kukub kokku, kuna teisiti ei saa. Ta ei pruugi muid asju suuta süüagi. Ma tegin selle proovi ükskord ära – laps muutus üliloiuks.

Tilk pannakse tõesti, kui on vedelikupuudus, aga kuna me saame enamiku oma vedelikust toiduga, siis on siin otsene seos.

Mul oli ühel hetkel laps, kes sõi vaid keeduvorsti, keedukartuleid, spagette ja kurki. Vaikselt hakkasin sealt muuga harjutama. Vaatan, et vorst oleks võimalikult puhas jamast  – on ka korralike kalleid lihavorste. Ega ta neid ka kõike söö. Kurgisöömisharjumuse üle oleme arstidega koos rõõmsad – mingigi rohekraam.

Kusjuures ma oskan väga hästi süüa teha. Kuni kaheaastaseks saamiseni sõi kõike – mul on pilt kuidas ta sööb chilli con carne´i ja sushit. Siis tuli pööre, erivajadust paistis välja koos sellega tuli totaalne toiduvalimine.

Pareguseks on ta aru saanud, et peab sööma õppima. Teeme vaikselt kokkuleppeid, millal uusi maitseid proovib. Niimoodi saime menüüsse lihtsa Margherita pitsa,  kartulipuder (jumala eest, et ÜHTEGI tükki poleks sees), ahjukana, pesto, küüslaugu, parmisani ja Bologna kastme. Järgmiseks lubas proovida takosid või sushit – aga suvel. Muidu olla liiga vara.

Kannatust, eksole!

Minul ongi autustlike joontega laps, ma kirjutasin enne sind, eelviimasena.

Pitsa üle muideks oli mul jube hea meel 🙂 Sinna tomatikastmesse annab igatsorti manti sokutada. Niiet see on rämpsu kategooriast kindlat väljas.

Burgerit ta proovis  – maitses, aga rohkem ei taha. Pmst sõi kotleti seest ära ja siis kõik.

Meie laps sööb asju eraldi – alguses kartul, siis kana, siis kurk. Kõik eri taldrikutel.

Jäätis peab valge olema. Gaasilised joogid ja maiustused on välistatud. Ma olen nii mitmetel sünnipäevadel saanud eriti karmi ema sildi, et nagunii ma ei luba torti või kooki võtta ja limonaadi juua. No ta ei taha, ei suuda, ütleb, et paljas kujutelm, kuidas see tema suus on, ajab öökima.

Mõned asjad tulevad ja lähevad. Näiteks lihapallid ja kotletid. Vahel sööb isukalt, vahel paneb käed suu ette ja silmad lähevad õudust täis. Kartulipudruga on sama asi.  Jookidest joob vaid õunamahla ja kummeliteed. Kusjuures mehu või kodune õunamahl olla ei tohi, see tunduvat suus ilge.

Samas mingi areng toimub. Praegu harjutab end tšillidega.  Riisi on ka hakanud taluma. Peaasi, ta (10-aastane) saab aru, et peab rohkem õppima sööma. Võtab kui maadeavastamist – ohtlik asi, aga põnev kaa ja vajadus sunnib takka.

Saab vitamiine lisaks tilkadena.

Meie autistliku poisiga sama – toidu peavad olema eristatavad. Isegi ütleb (täna 6ne), et ta tahab näha, millest koosneb. Selge kanasupp sobib, miski paks seljanka ei iial. Segamini salatid mitte, pasta (eelistatavalt spagetid) kindlasti kastmeta, vinkud või kana eraldi kõrval. Leib ja sai (geomeetriahull eelistab kandilist ja röstituna) sobib paljalt. Näkileibad ja krõpsud sobivad ka ilma kattete ja kastmeteta.

Kotlett eraldi on väga teema, burxi vahel ketšupi jmt lisadega ei sobi. Friikaid sööb ka paljalt.

Samuti gaasiga joogid ei ole teema. Vesi, keefir ja piim, vahel ka õunamahl (see paistab läbi, tummist apelsinimahla ei usalda). Tomat, kurk, avokaado, porgand, õun, pirn ja banaan ning mõned marjad on õnneks tervisliku toidu poolelt siiski esindatud.

Ahjaa, valgete asjade sarjast on lisaks ka muna puhul vaid valge teema. Kuiv kollane ei lähe talle mitte.

Tundub seega üsna sarnane, et gemüüse on autistidel välistatud, kõik peab eraldi defineeritav olema. Väikseks erandiks on pelmeenid ja ravioolid, neid ta laiali ei kisu.

Jõulu asjadest sööb ainult piparkooke (kui kaunistamata), mandakad, verikad, süldid, kapsad kõik out tema jaoks.

Väiksemana meie poissi toidu tegemine üldse ei huvitanud, nüüd ta ikka vahel lööb punti, avardab silmaringi ja üht-teist uut vähemalt maitseb. Seega pisikeste sammudega ikka läheb paremuse poole.

Mul on vist ainulaadne autist kodus, tema sööb just neid gemüüsesid hästi. Risoto või blofi laadne toit sobib hästi, aga niisama riisi ei taha.

Sõi ka kuni 2-3a väga hästi, siis hakkas üks toiduga pirtsutamine pihta. Osa asju talle isegi maitselt sobivad, aga tekstuur ei lähe mitte. Ma olen ikka natukectafant sundinud või präänikuga meelitsnud uut asja proovima. Js no kui ikka üldse ei meeldi, ei pea rohkem sööma.

Üldiselt võib tema toidu valikuga rahule jääda. Osa toite lihtsalt siis ei tee, kui laos sugugi ei taha või sööb siis leiba nt makaroonide asemel.