Mul on eriti valiva söömisega laps. Eriti raske on sooja söögiga. Ainukene soe toode, mida ta on nõus sööma on Mivina kana nuudlid. Olen lisanud neile õli ja tiba riivitud porgandit. See on enam-vähem ainus soe toit, mida laps on nõus sööma. Ja nüüd juba mingi nädal aega, laps neid nuudleid ei taha. Ütleb, et need pole samad. Maitsesin ise ka ja tõesti, need nuudlid ei ole hoopiski samad, mis enne. On kuidagi karedad ja pruunid ja maitsetud.
Kas on ainult meil maitseb-meel muutunud või ongi muudetud nuudlite kontsistentsi?
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )
Teema: MIVINA NUUDLID muudetud maitsega
22.11.2019 22:27
To report this post you need to login first.
23.11.2019 13:13
Oh, mulle on ka see söömise mure tuttav. Nende nuudlitega pole kursis, need on vist kiirnuudlid? Proovi osta teise maitseainega, minu arust on neid mitut sorti. Äkki teised nuudlid on vana maitsega ja siis vaheta maitseaine kott lihtsalt kana oma vastu. Või osta mingi teise tootja kiirnuudlid ja pane Mivina kanapulber peale. Nuudel ise on minu arust alati sama maitsega, vahe on selles pulbrikotikeses. Kas pakend näeb samasugune välja nagu varem? Äkki need pruunid on u nüüd täistera vms, üritavad lollitada tarbijat, et tervislik?
Tegelikult ongi, kiirnuudleid süüa ongi tervislikum kui alatoitluse all kannatada. Seda teavad kahjuks ainult söömishäiretega laste vanemad, teised teevad näpp püsti fuifui, hooletu emme, ei ole last korralikult sööma õpetanud.
To report this post you need to login first.
23.11.2019 17:26
Ehk on pakil partii nr ja proovida mõnest teisest poest teist partiid osta?
Või proovida tõesti ilma maitseaineta teha, et kas nuudel ise muutunud või maitseaines. Alati võib tootjaga ühendust võtta ja küsida, et kas tootmises miskit muutunud või nihu läinud.
Ma ise nuudleid ei söö, pole kunagi maitsenud, samas söön aga neid, mis on vist maailma parimad kiirnuudlid https://www.selver.ee/kiirnuudlid-vurtsikas-hapu-thai-choice-85-g Lapsele küll seda kreveti oma ei soovita anna kuna see on mõnusalt vürtsine, siis on neil ka kana oma valikus. (Ma muidugi ei nõruta seda vedelikku kunagi ära, pigem tulitan ja lõpus joon seda. Ära valades on vürtsikus keskmine).
To report this post you need to login first.
23.11.2019 22:53
Ma olen ise ka tähele pannud, et nad teistsugused võrreldes sellega, mis kunagi oli. Ma asendasin need ise Tai Choice kana nuudlitega. Kuigi ma pole enam nii suur kiirnuudli fänn, aga kui isu tuleb, siis on see perfektne. No muidugi võib ise mingeid nuudleid teha ja saab isegi paremad.
To report this post you need to login first.
05.12.2019 11:30
Miks söödate lastele sisse kiirnuudleid, vaadake millest need ka koosnevad. Üks E aine ajab teist taga, see tekitabki lastele käitumise häireid. Otsige makaronid milles ei ole eriti E aineid kas täielikult saab vältida, ma ei tea. Paar päeva tahgasi vaatasin saiu poes. Kõigis saiades E200 ja E300 ja peale selle veel paar ainet. Ainus sai mille leidsin oli Kirde sai kui oli ainult jahu parandaja. Ülejäänud ained olid sool, vesi jahu, pärm ja askorbiinhape e. c vitamin.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 11:30; 11.12 10:57;
To report this post you need to login first.
05.12.2019 20:12
Üks hullemaid asju mida anda üldse. Koosneb ainult keemiast. Pidi vist isegi vähki tekitama. Kunagi oli nendest kiirnuudlitest ka artikkel, kus kirjutati, kui kahjulik see on. Jäta siis üldse ära see soe toit. Pakkuda võid muidugi mingit muud tervislikku sooja toitu, ehk proovib ikka kunagi. See võtab aega. Las sööb puuvilju, juurvilju, kala, kana, pähkleid.
To report this post you need to login first.
05.12.2019 21:37
Laps ei oska tahta mingeid nuudleid kui sina seda rämpsu koju ei ostaks. Tee korralikku sööki. Küll nälg perses. Küll sööb. Mu laps pole elus hamburgerit söönud ega taha ka. Ise oled õpetanud nuudleid sööma.
Kommentaarist on juba teavitatud
07.12.2019 08:46
Miks söödate lastele sisse kiirnuudleid, vaadake millest need ka koosnevad. Üks E aine ajab teist taga, see tekitabki lastele käitumise häireid. Otsige makaronid milles ei ole eriti E aineid kas täielikult saab vältida, ma ei tea. Paar päeva tahgasi vaatasin saiu poes. Kõigis saiades E200 ja E300 ja peale selle veel paar ainet. Ainus sai mille leidsin oli Kirde sai kui oli ainult jahu parandaja. Ülejäänud ained olid sool, vesi jahu, pärm ja askorbiinhape e. c vitamin.
Ehee! E300 on C-vitamiin! Sellel jahu parandajal on ka E-kood olemas. Tootja lihtsalt ei kasuta seda, vaid kirjutab “jahu parandaja”, et sinusugused ikka julgeks nende saia osta.
To report this post you need to login first.
08.12.2019 20:13
Laps ei oska tahta mingeid nuudleid kui sina seda rämpsu koju ei ostaks. Tee korralikku sööki. Küll nälg perses. Küll sööb. Mu laps pole elus hamburgerit söönud ega taha ka. Ise oled õpetanud nuudleid sööma.
Räägi siis kui sul on laps kodus, kes nälgib. Vales foorumis oled vist. Ta ei söögi kui ta ei saa seda mida tahab. Nädal aega ka võib söömata olla (testitud ja laps istus tilguti all!) Sõi nuudleid ja ka Mivina kanamaitselisi. Need hoidsid teda oma aastakese elus. Nüüd sööb vahel harva neid, aga teiseks lemmikuks on külmutatud herned ja brokoli mis on leigeks soojendatud ning maisikonserv. Nende peal elab.
To report this post you need to login first.
08.12.2019 21:14
Just hakkasin kirjutama, et oo, mis mõistlikud vastused, aga ikka tulid lõpuks platsi ideaalsete lastega või lastetud näod.. Kuna nuudlid pole eriti kallid, äkki tasub osta kõikvõimalikud kananuudlid, mida poed pakuvad, äkki laps on nõus mõnda teist sööma?
To report this post you need to login first.
11.12.2019 10:57
Laps ei oska tahta mingeid nuudleid kui sina seda rämpsu koju ei ostaks. Tee korralikku sööki. Küll nälg perses. Küll sööb. Mu laps pole elus hamburgerit söönud ega taha ka. Ise oled õpetanud nuudleid sööma.
Räägi siis kui sul on laps kodus, kes nälgib. Vales foorumis oled vist. Ta ei söögi kui ta ei saa seda mida tahab. Nädal aega ka võib söömata olla (testitud ja laps istus tilguti all!) Sõi nuudleid ja ka Mivina kanamaitselisi. Need hoidsid teda oma aastakese elus. Nüüd sööb vahel harva neid, aga teiseks lemmikuks on külmutatud herned ja brokoli mis on leigeks soojendatud ning maisikonserv. Nende peal elab.
Ma ei saa siin palju kaasa rääkida, kuna sellist olukorda endal pole, tavalised lapsed ja söövad tavalist toitu, kindlasti ei osta kiirnuudleid.
Katsu ise teha talle temale maitsvat toitu, osta nuudlid ja katseta väikses koguses erinevate kanadega, praekan, ahjukana, kana koib, rinnak jne katsu neid maitsestada erinevalt. Vast leiad lapsele sobiva maitse mida nõustub sööma. Vähem E aineid oleks ju parem lapsele.
Tilguti alla satub laps ikka vedeliku puudusest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 11:30; 11.12 10:57;
Kommentaarist on juba teavitatud
16.12.2019 21:04
Mul on eriti valiva söömisega laps. Eriti raske on sooja söögiga. Ainukene soe toode, mida ta on nõus sööma on Mivina kana nuudlid. Olen lisanud neile õli ja tiba riivitud porgandit. See on enam-vähem ainus soe toit, mida laps on nõus sööma. Ja nüüd juba mingi nädal aega, laps neid nuudleid ei taha. Ütleb, et need pole samad. Maitsesin ise ka ja tõesti, need nuudlid ei ole hoopiski samad, mis enne. On kuidagi karedad ja pruunid ja maitsetud.
Kas on ainult meil maitseb-meel muutunud või ongi muudetud nuudlite kontsistentsi?
Mida ta lasteaias sööb?
To report this post you need to login first.
17.12.2019 16:34
Vabandust, topelt vastus tuli
To report this post you need to login first.
08.03.2021 08:10
Keegi ehk oskab öelda, mis nende nuudlitega juhtunud on? Pole enam üheski poes näinud. Kas polegi siis enam?
To report this post you need to login first.
08.03.2021 22:12
Osad inimesed ei tea, mida tähendab erivajadustega laps söögilauas.
Jah, ta jätabki end nälga. Tal tulebki “nälg perse” ja siis kukub kokku, kuna teisiti ei saa. Ta ei pruugi muid asju suuta süüagi. Ma tegin selle proovi ükskord ära – laps muutus üliloiuks.
Tilk pannakse tõesti, kui on vedelikupuudus, aga kuna me saame enamiku oma vedelikust toiduga, siis on siin otsene seos.
Mul oli ühel hetkel laps, kes sõi vaid keeduvorsti, keedukartuleid, spagette ja kurki. Vaikselt hakkasin sealt muuga harjutama. Vaatan, et vorst oleks võimalikult puhas jamast – on ka korralike kalleid lihavorste. Ega ta neid ka kõike söö. Kurgisöömisharjumuse üle oleme arstidega koos rõõmsad – mingigi rohekraam.
Kusjuures ma oskan väga hästi süüa teha. Kuni kaheaastaseks saamiseni sõi kõike – mul on pilt kuidas ta sööb chilli con carne´i ja sushit. Siis tuli pööre, erivajadust paistis välja koos sellega tuli totaalne toiduvalimine.
Pareguseks on ta aru saanud, et peab sööma õppima. Teeme vaikselt kokkuleppeid, millal uusi maitseid proovib. Niimoodi saime menüüsse lihtsa Margherita pitsa, kartulipuder (jumala eest, et ÜHTEGI tükki poleks sees), ahjukana, pesto, küüslaugu, parmisani ja Bologna kastme. Järgmiseks lubas proovida takosid või sushit – aga suvel. Muidu olla liiga vara.
Kannatust, eksole!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.03 22:12; 09.03 08:05;
To report this post you need to login first.
09.03.2021 07:32
Mul sama nagu viimasel vastajal… seni kuni laps oli väike ja ise tema erivajadust veel ei adunud oli meil tegu pea ideaalse sööjaga. Isukas, ei pirtsutanud millegi kallal ja toitus väikelapse kohta väga tervislikult ja mitmekesiselt.
Kolmeselt, mil hakkasime kahtlustama tema autistlikkust, tõstis pead ka muutus toidulaual ja see muutus lühikese ajaga üsna kiduraks. Hulk toiduaineid on seni täiesti välistatud, osad on igapäevased pean-saama toidud, midagi uut talle pakkuda on väga pika veenmise tulem. Enamasti uus maitse ei hakkagi naljalt sobima. Ja loomulikult ei või taldrikul toidud segamini olla, kastmed välistatud jne. Lasteaias sageli on lihtsalt näljas, kuna sealne valik on talle sobimatu.
Ka maiustustega on temaga teistest lastest erinev – vaid üksikud kindlad kommid ja küpsised sobivad. Autistile omasele eelistab kindlaid värve (ainult valge jäätis, valge nätsukomm, valge sefiir jne), sh kindlaid pakendeid ja marke.
Õnneks ei küsi ta ka kunagi rämpstoitu, cocale eelistab oma keefiri, pitsat-burgerit ei puutu.
Pidevalt talle ülejäänud perest eraldi spagette ja kana teha on endal kuidagi nukker, tema oma limiteerituses on aga igati rahul. Kasvõi igapäevaselt sama toiduga.
On siin autistlike laste vanemaid veelgi – kuidas teie toidulaual arengud?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.03 07:32; 09.03 18:23;
To report this post you need to login first.
09.03.2021 08:05
Minul ongi autustlike joontega laps, ma kirjutasin enne sind, eelviimasena.
Pitsa üle muideks oli mul jube hea meel 🙂 Sinna tomatikastmesse annab igatsorti manti sokutada. Niiet see on rämpsu kategooriast kindlat väljas.
Burgerit ta proovis – maitses, aga rohkem ei taha. Pmst sõi kotleti seest ära ja siis kõik.
Meie laps sööb asju eraldi – alguses kartul, siis kana, siis kurk. Kõik eri taldrikutel.
Jäätis peab valge olema. Gaasilised joogid ja maiustused on välistatud. Ma olen nii mitmetel sünnipäevadel saanud eriti karmi ema sildi, et nagunii ma ei luba torti või kooki võtta ja limonaadi juua. No ta ei taha, ei suuda, ütleb, et paljas kujutelm, kuidas see tema suus on, ajab öökima.
Mõned asjad tulevad ja lähevad. Näiteks lihapallid ja kotletid. Vahel sööb isukalt, vahel paneb käed suu ette ja silmad lähevad õudust täis. Kartulipudruga on sama asi. Jookidest joob vaid õunamahla ja kummeliteed. Kusjuures mehu või kodune õunamahl olla ei tohi, see tunduvat suus ilge.
Samas mingi areng toimub. Praegu harjutab end tšillidega. Riisi on ka hakanud taluma. Peaasi, ta (10-aastane) saab aru, et peab rohkem õppima sööma. Võtab kui maadeavastamist – ohtlik asi, aga põnev kaa ja vajadus sunnib takka.
Saab vitamiine lisaks tilkadena.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.03 22:12; 09.03 08:05;
To report this post you need to login first.
09.03.2021 10:14
Mul on ATH ja kerge autismispektriga poiss. Väikelapsena sõi kõike, pööre toimus lasteaias. Nüüd käib juba koolis ja toitumisega on probleemid. Toit peab olemas n-ö puhas – ainult ühest koostisainest või niimoodi valmistatud, et kõik koostisained on eraldi. Nt kanapastat ei söö, pasta tuleb eraldi keeta ja kanafilee eraldi küpsetada – siis sööb. Aga kui kanatükid pastaga segada, siis ei söö. Eelistab kindlaid toite – nt borš ilma lihata. Aga liha eraldi sööb. Õnneks sööb puuvilju ja köögivilju ka (aga mitte salatiks segatuna ega pajaroogade/hautistena).
Talle maitsevad ka kiirnuudlid. Oskab ise valmistada. Ostsin suure kastitäie Anacomi omasid. Iga päev sööb ühe pakikese (koolist tulles, sest koolitoitu ei söö. Mina olen sageli tööl ja jõuan õhtul hilja koju – aga terve söömata olla ei saa ju). Ma olen õpetanud teda teisi lihtsamaid toite ka tegema, nt keedab ise makarone, teeb ise võileiva (oma valitud koostisainetest). Ma olengi selle suuna võtnud, et ta ise valmistaks – siis ta näeb ise koostisaineid ka ja valminud toit ei ole nii võõristav.
To report this post you need to login first.
09.03.2021 18:23
Meie autistliku poisiga sama – toidu peavad olema eristatavad. Isegi ütleb (täna 6ne), et ta tahab näha, millest koosneb. Selge kanasupp sobib, miski paks seljanka ei iial. Segamini salatid mitte, pasta (eelistatavalt spagetid) kindlasti kastmeta, vinkud või kana eraldi kõrval. Leib ja sai (geomeetriahull eelistab kandilist ja röstituna) sobib paljalt. Näkileibad ja krõpsud sobivad ka ilma kattete ja kastmeteta.
Kotlett eraldi on väga teema, burxi vahel ketšupi jmt lisadega ei sobi. Friikaid sööb ka paljalt.
Samuti gaasiga joogid ei ole teema. Vesi, keefir ja piim, vahel ka õunamahl (see paistab läbi, tummist apelsinimahla ei usalda). Tomat, kurk, avokaado, porgand, õun, pirn ja banaan ning mõned marjad on õnneks tervisliku toidu poolelt siiski esindatud.
Ahjaa, valgete asjade sarjast on lisaks ka muna puhul vaid valge teema. Kuiv kollane ei lähe talle mitte.
Tundub seega üsna sarnane, et gemüüse on autistidel välistatud, kõik peab eraldi defineeritav olema. Väikseks erandiks on pelmeenid ja ravioolid, neid ta laiali ei kisu.
Jõulu asjadest sööb ainult piparkooke (kui kaunistamata), mandakad, verikad, süldid, kapsad kõik out tema jaoks.
Väiksemana meie poissi toidu tegemine üldse ei huvitanud, nüüd ta ikka vahel lööb punti, avardab silmaringi ja üht-teist uut vähemalt maitseb. Seega pisikeste sammudega ikka läheb paremuse poole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.03 07:32; 09.03 18:23;
To report this post you need to login first.
13.03.2021 15:52
Mul on eriti valiva söömisega laps. Eriti raske on sooja söögiga. Ainukene soe toode, mida ta on nõus sööma on Mivina kana nuudlid. Olen lisanud neile õli ja tiba riivitud porgandit. See on enam-vähem ainus soe toit, mida laps on nõus sööma. Ja nüüd juba mingi nädal aega, laps neid nuudleid ei taha. Ütleb, et need pole samad. Maitsesin ise ka ja tõesti, need nuudlid ei ole hoopiski samad, mis enne. On kuidagi karedad ja pruunid ja maitsetud.
Kas on ainult meil maitseb-meel muutunud või ongi muudetud nuudlite kontsistentsi?
Mida ta lasteaias sööb?
Minu selektiivse toitumishäirega laps sõi ainult musta leiba, kui oli. Kui ei, oli söömata.
To report this post you need to login first.
13.03.2021 20:45
Mul on vist ainulaadne autist kodus, tema sööb just neid gemüüsesid hästi. Risoto või blofi laadne toit sobib hästi, aga niisama riisi ei taha.
Sõi ka kuni 2-3a väga hästi, siis hakkas üks toiduga pirtsutamine pihta. Osa asju talle isegi maitselt sobivad, aga tekstuur ei lähe mitte. Ma olen ikka natukectafant sundinud või präänikuga meelitsnud uut asja proovima. Js no kui ikka üldse ei meeldi, ei pea rohkem sööma.
Üldiselt võib tema toidu valikuga rahule jääda. Osa toite lihtsalt siis ei tee, kui laos sugugi ei taha või sööb siis leiba nt makaroonide asemel.
To report this post you need to login first.
14.03.2021 19:00
Mul on 15-aastane autistlike joontega tütar. Hästi sõi ainult nii kaua kuni sai lisaks rinnapiima (poolteist aastat). Peale seda on olnud üks tohutu valimine, kombineerimine. Lasteaias sõi ühel aastal ainult kartuleid ja neid ka ainult siis, kui need muu toiduga kokku ei puutunud. Kui makaronid (muidugi ilma kastmeta) olid vale kujuga, siis ei söönud. Oligi pigem näljane kui sõi tema jaoks ebameeldivat toitu. Uusi maitseid hakkas ettevaatlikult proovima alles teismeea alguses. Endiselt on toite, mid ta kindlasti ei puutu, kuid praegu on menüü päris korralikuks ja vaheldusrikkas kujunenud.
Autistliku lapse tajude eripära tuleks püüda mõista ja sellesse lugupidavalt ning kaastundlikult suhtuda. Ta ei vali toitu jonnist või kiuslikusest. See ei tähenda, et talle ei tuleks pakkuda erinevaid maitseid ja valikuid, kuid pakkumine peab olema ilma sunnita ja diplomaatiline.
To report this post you need to login first.
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
