Esileht Ajaviite- ja muud jutud MKR – mis oleksid sinu kodurestorani kolm rooga, mis tutvustaksid sinu maad …

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 79 )

Teema: MKR – mis oleksid sinu kodurestorani kolm rooga, mis tutvustaksid sinu maad …

Postitas:
Kägu

Mis siin ikka vaielda. Maitse asi.

Seda küll jah.
Kuna meie nn rahvusköök ja söök palju teiste köökidega segatud(eks mujal ka nii, kui v a need, kes teiste ikka all ehk pole aastasadu elanud), siis on raske leida seda meile ainuomast. Teab keegi rohkem midagi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõeline eesti eri on ikkagi kama, mida mujal pole, ja kohuke – mida ka mujal pole. Ja võib-olla Tallinna kilud ka.

Aga muidugi ikka sularasva ja kärjemett.

Kama ei ole mingi “eesti eri”. Kama kasutamise komme tuli vene sõduritelt, sest sõduritele anti söögiks kotiga jahu ja need ei viitsinud seda keeta (või polnud aega) ja lihtsalt segasid toorelt mingi ködi kokku.
Soomes on kama tegemise traditsioonveel mitu korda põnevam, sest eri kohtades tehti eri koostisega kama. Soome keeles on see “talkkuna”, otsige ise.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tallinki Rootsi liini buffees on kaks maru head asja: esimene kanamaksapasteet Vana Tallinna vahuga (või miskil moel see Vana Tallinn sinna lisatud oli) ja teine kamavaht mustikatega. Mõlemad selles väikses plastikust pitsis. Mine metsa, kui head need on. Vot neid teeks küll siis eelroaks ja magusroaks. Pearoaks midagi sealihast. Äkki grillitud sisefilee millegagi… Siga ikka peab olema, ma arvan 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nt üks eesti moodsat kööki esindava restorani menüü: https://www.kaerajaan.ee/et/restorani-menuu

tatart on olnud küll, Manu kiitis (eelmises hooajas tegid vist Olga ja Svetlana üsna finaali eel). On seal olnud nii poolakad kui venelased, kes pakkusid meile vägagi tuttavaid roogi. On tehtud verivorsti (kammkarpidega…), täitsa õiget, kruupidega jms. Ei kirtsutanud kohtunikud nina ei süldi ega veisekeele peale jms.

Kama kui selline on pakututest kõige eestipärasem ja seda pakuks magustoidus, muust ei teagi.

Svetlana? Valeria ikka oli see.

Please wait...
Postitas:
Kägu

KIrjutan nimelt eelmisi kommentaare lugemata. Teemaalgataja ei küsinud otse pearoogi, seega:

* tavalisel rukkileival päris võiga kilu, peal vabakäigu kana muna puru või viil
* kartulisalat (Olivier pole ju see ja sakslaaste jt kartulisalaton hoopis midagi muud)
* vana tallinna tarretis murakatega

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sellist klassikalises marinaadis šašlõkki nagu Eestis vist küll mujalt ei saa, võib-olla ainult Venemaal samasugune, pole kursis. Olen paljudes erinevates riikides söönud šašlõkki ja kartulisalatit, neil pole peale nime ja ühe/paari tooraine vähimatki sarnasust Eestis tehtavaga, maitsest rääkimata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kartul nagu ikka ameerika väljalase…heeringas on suht inglise rahvusköök…ikka jääb hätta. Keedetud kaalikas?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Carpaccio, kitsejuust ja šašlõkk – Eesti rahvustoidud? Päriselt?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Suitsukoodiga hernesupp eelroaks (kuidas see ajaliselt valmis saaks, ei kujuta ette). Või midagi suitsuangerjast musta leivaga (kuidas see valmis saaks?)

Pearoog – Seapraad, mulgikapsas ja hea keedukartul ning kange sinep. Või värske kartul praetud värske lestaga tillikastmes. Või karbonaad ahjukartuli ja toorsalatiga.

Magustoit – Midagi kamaga seotut – kamavaht metsamarjadega, kohupiimavaht marjadega. Hooajalistest kookidest õunapomm äkki.

Kõige suurem häda on ikkagi ajafaktor. Päris hernesuppi keedan mina kahel tööpäevaõhtul järjest päris suitsukoodist, vahepeal on herned-tangud leos. Suitsuangerja suitsutamine võtab ka aega. Seapraad on kõige parem siis, kui on öösel köetud ahjus süte peal vaikselt valminud, rääkimata isehapendatud kapsast jnejne. Ajahäda tuleks kohe kätte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Carpaccio, kitsejuust ja šašlõkk – Eesti rahvustoidud? Päriselt?

Keegi pole rääkinud rahvustoitudest, vaid mis on eestlastele omased toidud! Ja selles saates peab olema balanss koduse toidu ja restoraniväärilise roa vahel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Carpaccio, kitsejuust ja šašlõkk – Eesti rahvustoidud? Päriselt?

Keegi pole rääkinud rahvustoitudest, vaid mis on eestlastele omased toidud! Ja selles saates peab olema balanss koduse toidu ja restoraniväärilise roa vahel.

Minu meelest loob restoraniväärilise roa eelkõige presentatsioon. Ehk siis kiluvõileiba annab ka niimoodi taldrikule kokku panna, et see näeb välja kui neljatärnirestorani imeroog.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ise sama mõelnud, et mis siis oleks pakkuda. Aga samas, kus eelmine kord üks naisel tulid pisarad silma, et peab keelt sööma – siis ilmselt kama ja kilu peale joostakse lauast minema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suitsukoodiga hernesupp eelroaks (kuidas see ajaliselt valmis saaks, ei kujuta ette). Või midagi suitsuangerjast musta leivaga (kuidas see valmis saaks?)

Pearoog – Seapraad, mulgikapsas ja hea keedukartul ning kange sinep. Või värske kartul praetud värske lestaga tillikastmes. Või karbonaad ahjukartuli ja toorsalatiga.

Magustoit – Midagi kamaga seotut – kamavaht metsamarjadega, kohupiimavaht marjadega. Hooajalistest kookidest õunapomm äkki.

Kõige suurem häda on ikkagi ajafaktor. Päris hernesuppi keedan mina kahel tööpäevaõhtul järjest päris suitsukoodist, vahepeal on herned-tangud leos. Suitsuangerja suitsutamine võtab ka aega. Seapraad on kõige parem siis, kui on öösel köetud ahjus süte peal vaikselt valminud, rääkimata isehapendatud kapsast jnejne. Ajahäda tuleks kohe kätte.

Su menüü tundub maitsev ja on seda ka hernesupp suitsukoodiga, aga mis mulle Eesti hernesupi puhul ei meeldi ja ajab söögiisu ära, on hallikasroheline löga moodi moodustis nagu kanakaka hunnik on kaussi tõstetud. Seda ilusaks ei tee vist kuidagi, aga maitse võib kaua keedetud supil olla suurepärane. Mulle endale meeldib kreemjas, erkroheline hernesupp, kus on krõbeda kamara või krõbedaks praetud peekonitükid peal, kaunistatud rohelisega, aga hernesupp on sama ilus erksat rohelist värvi nagu toored herned.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

olen ka vahel mõelnud sellele.
nt selline valik tuli pähe:
– rukkileival õhuline pasteet ja pohlatarretis
– midagi räimest, lestast või ahvenast, kõrvale kartulipüree ja marineeritud seened
– magustoit kohupiimast, vahukoorest ja kamast, värskete marjadega.

Kõlab üsna igapäevaselt, aga kõike saab teha ka eriti uhkelt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ärge ühte asja ära unustage – selles saates oodatakse, et kõik oleks ise nullist valmistatud. Rukkileiba, hapukapsast või hapukurki selle ajaga valmis ei tee kahjuks.

Ise olen mõelnud, et eelroaks paluks paneeritud, praetud räimefileesid. Pearoaks midagi sealihast (kaelakarbonaadi nt) ja magustoiduks trio: kirju koera amps, kass arturi koogi amps ja kamapall.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hernesuppi ja suitsukooti (ja hernesuppi suitsukoodiga) on seal keedetud pea kümme korda! Õnneks küll enamasti külmutatud hernestest (soovitan proovida, saabki kollakasrohelise löga asemel ilusa helerohelise supi, varsti meil vastlapäev 🙂 ).

Jah, selles saates eeldatakse, et sa teed toidu algusest lõpuni valmis 3 tunniga, seega rukkileiva kääritamine-kergitamine-küpsetamine läheks liiale. Aga ehtne juuretisega tume rukkileib on väga eestipärane. Eelroa juures läheks see ka mul loosi, või siis värske odrakarask, see ei taha kerkimist – (muna)võiga nt. ja kama magustoiduks (kuigi olen sama täheldanud, lihtsalt kuiv kamapuru kohupiima-vahukoorevahu sees jätab saepuruse tekstuuri ja tõmbab lisaks vahu liiga kuivaks (ehk kama leotada enne koorega ja segada siis vahustatud vahule juurde või teha sellest mingi küpsetis…). Siin n häid kamaretsepte ja info, et Eesti ajaloos miniti kama esmakordselt 18.saj Mulgimaal, aga kama on tõesti päris Ivan Julma aegselt Venemaalt: Kama on olnud slaavlaste toidulaual vähemalt tuhat aastat. Esmakordne kamatoidu mainimine pärineb aastast 1555, kui Venemaad valitses tsaar Ivan Julm. Kama väärtust mõistsid ka Aasia rahvad, kus juttude järgi kuulus kama ka Mongoli impeeriumi looja Tšingis-khaani menüüsse. Tänapäeval on kama hinnatud toiduaine nii Venemaal kui Soomes. Venemaal kutsutakse kama tolokno ja Soomes talkkuna. Niiet eesti oma on kõige paremal juhul hernejahu seal sees 🙂

Kunagi oli ju eesti oma see “õhtusöök viiele vms”, aga see oli nii igav! Olidki sellised kartul+kotlet kooslused, mõned üksikud gurmaansemad välgatused jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ärge ühte asja ära unustage – selles saates oodatakse, et kõik oleks ise nullist valmistatud. Rukkileiba, hapukapsast või hapukurki selle ajaga valmis ei tee kahjuks.

Ise olen mõelnud, et eelroaks paluks paneeritud, praetud räimefileesid. Pearoaks midagi sealihast (kaelakarbonaadi nt) ja magustoiduks trio: kirju koera amps, kass arturi koogi amps ja kamapall.

Hapukurgi teeb vabalt paari tunniga valmis, see ei ole pehme, vaid krõpsub. Tuleb kasutada kuuma vett segu tehes ja kohe kurgid sisse tõsta, paari tunni pärast on supermaitsvad kurgid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hapukurgi teeb vabalt paari tunniga valmis, see ei ole pehme, vaid krõpsub. Tuleb kasutada kuuma vett segu tehes ja kohe kurgid sisse tõsta, paari tunni pärast on supermaitsvad kurgid.

No see ei ole küll hapukurk, parimal juhul soolakurk! Või õigemini soolvees leotatud värske kurk…
Jamie Oliveri instant hapukurk, olen mõnikord talvel teinud, kus haput annab tilk veiniäädikat või laim: sool, suhkrut, haput, till+sibul+koriander+petersell vms, kurk lõigata koorimisnoaga õhukesteks viiludeks ja maitsetada, ongi valmis

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Carpaccio, kitsejuust ja šašlõkk – Eesti rahvustoidud? Päriselt?

Ei-ei-ei! Ega siis ainult ja ainult rahvusrooga pea tegema! Sellisel juhul oleks koorega kartul, kört ja aganaleib. Loomulikult midagi, mis annaks põhiainele lisa, aga ise ei varjutaks seda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sült, suitsusink ja verivorst 🙂
ahjukaalikas, hapukapsas, punapeet

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hapukurgi teeb vabalt paari tunniga valmis, see ei ole pehme, vaid krõpsub. Tuleb kasutada kuuma vett segu tehes ja kohe kurgid sisse tõsta, paari tunni pärast on supermaitsvad kurgid.

No see ei ole küll hapukurk, parimal juhul soolakurk! Või õigemini soolvees leotatud värske kurk…

Jamie Oliveri instant hapukurk, olen mõnikord talvel teinud, kus haput annab tilk veiniäädikat või laim: sool, suhkrut, haput, till+sibul+koriander+petersell vms, kurk lõigata koorimisnoaga õhukesteks viiludeks ja maitsetada, ongi valmis

Eks see on maitse asi, aga seda kaua hapnemas olnud, kergelt pealt vahuga ja krimpsus haput kurki ei taha paljud. Selline ehe pickles on krõmpsuv ja värskelt tehtuna kõige parem. Maitse asi muidugi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hernesupp külmutatud hernestest – kuidas teete?
Ja palun seda kurgiretsepti ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Omlett või pelmeenid, seasnitšel ahjukartulitega tartar kaste või siis kurgi-tomati hapukoorekaste ja magustoiduks meekook või kisell kohupiima-rosina koogiga. Reaalselt tuleb mõelda mida sa ise suudad valmistada algusest lõpuni selle vähese ajaga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meile tundub pardimaksapasteet pohlamoosiga nii peen ja värki, aga pakkuda seda prantslasele, kes nad iga jõulu ajal nagunii foie gras´d oma moosidega näost sisse ajavad… ei ole Prantsusmaal tundmatud ei verivorst ega sült, tarrendis seapealiha/kamararulaad on igas toidupoes leiva peale lõikamiseks müügil. On müüa seajalad jne. Tegelikult on ka musta leiba, saksa roggenbrot on haputaigna 100% rukkileib. Kui on läheduses poola/saksa/vene toidupoed, siis saab palju tuttavat asja- hapukoort ja hapukapsast (see on saksas niikuinii müügil, täiesti hea hapukapsas), tumedat tatart jne. Niiet kurb küll, aga polegi meil õieti midagi, mida julgeks täiesti omaks pidada, “eesti köök” ongi laenud teistelt rahvastelt. Aga võtame siis nii, et me oleme laenanud parimad osad nende köögist 🙂

KurgisalaT: koori ja viiluta koorimisnoaga tervest kurgist pikad õhukesed ribad (vesist keskmist osa kasutan mina vähem), peale soola/sojakastet, laim või tilgakene veiniäädikat ja suhkrut, Oliver paneb riivitud ingverit ja tsillit, ma pole nii peeneks ajanudki asja. Maitseaineid oma maitse järgi, et oleks just parajalt soolane-magushapu. ja valmis. Juurde sobib kurgil ikka till ja mida keegi armastab.

Rohelise herne supp: kuna need külmutatud pakiherned keevad ainult mõne minuti, siis teen suitsukoodist (nt Nõo minikoot vms, kus ikka heda singiliha ka on) või -kondist kiirkeetjaga enne puljongi valmis. Liha tõstad välja, kurnad leeme, siis herned sisse. Kui pehmed, siis lased saumikseriga ühtlaseks, maitsestad viimase lihvi ja tükeldatud singitükid supi sisse tagasi.
Samamoodi teen neist hernestest vahel praekõrvast, keedan pehmeks, kurnan ja panen soola-võid peale, väga suvine ja värske.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lisan oma hernesupi, seaprae, hapukapsa, leiva, suitsukala jne menüüle, kus hädaldasin ka ajafaktori üle, et siinse toidu teeb tõeliselt heaks ajafaktor (slow food). Külmutatud herned? Hernesupp ja roheline plöga?
Mina teen hernesuppi kaks õhtut – esimesel õhtul keeb terve suitsukoot pipraterade ja loorberiga ning ikka nii, et kondi küljest laguneb, samal õhtul lähevad külmkappi külma vee alla likku tangud ja kuivatatud herned (nii kollased kui rohelised), paisuvad ja pehmenevad seal. Järmisel õhtul võtan üleöö puljongis seisnud koodi leemest välja (enne soojendan pliidil üles), peenestan sibula ja hautan, riivin porgandit ning lisan tangud-herned koos veega, milles nad u 24 tundi seisnud on, leemele. Sellel ajal, kui sibul, porgand, tangud ja herned keevad, tükeldan suitsukoodi ümber liha, mis üsna keemise lõppfaasis toidule lisatakse. Keeb kogu see kupatus üle 2 tunni kindlasti – teisel õhtul siis, koot esimesel õhtul keeb vaiksel tulel u sama palju. Muide, tegemist on meie pere ühe lemmikroaga. Oasupp polnud kahjuks nii populaarne (sinna sibul ei lähe). Kiirkeetjat ja külmutatud herneid pole ma eal kasutanud ja supp ei jää “roheline löga”.

Seapraad – õhtul kütad ahju, paned siibri kinni ja soojadele sütele paned malmnõus liha (veega muidugi) pipra, soola ja loorberiga. Hommikul võtad välja. Lihtne ja jumalik.

Kahjuks slow food ja MKR ei käi kokku, seega mina kindlasti eesti kööki seal tutvustada ei tahaks. isegi meie vürtsikilud peavad kauem seisma kui 2-3 tundi, hapukurk ja kapsas samuti. Eestis väga populaarsed võileivatordid peavad samuti maitsete imendumiseks kaua külmas seisma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No Eesti köögi peab ikka väga modernsesse võtmesse väänama, et sellest mingeid võistlusroogi välja pigistada…
Kunagi sõin restoranis orsottot praetud räimefileega, mis oli imeline. Kui sinna juurde veel mingeid fritüüris krõbistatud aedviljanarmaid pakkuda, siis võiks päris pearoavääriline olla.

Eelroaks võiks mingi suutäiesuuruse suitsuangerja-ampsu teha. Samas väga maitsev oleks ka rohelistest hernestest püreesupp.

Magusaks ehk rabarberi tartalett.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Svetlana? Valeria ikka oli see.

Need olid ju Vulgar ja Malaria 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hernesupp külmutatud hernestest – kuidas teete?

Jamie Oliveri retsept (mälu järgi):

Poti põhjas sibul ja seller veidi kuumutada. Sinna otsa puljong. Puljongi sisse toores riivitud kartul. Natukene keedad, siis lisad külmutatud herned, keedad veel mõne minuti ja püreestad. Lisad veidi koort. Pipar, sool.
Serveerimiseks ciabatta-krutoonid, fetajuustupudi ja värske münt – need segad esmalt omavahel ja siis supitaldrikusse kaunistuseks.

See supp on tõesti megahea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ärgem unustagem põdrasammalt, mis igas paremas restoranis must be on. Kui tõsiselt, siis midagi silmust eelroaks, koha pearoaks. Magustoitu ei oska pakkuda, ei armasta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma teeksin eelroaks räimevahu, pearoaks kas kohaliku kala või sealiha siin kasvatatud lisanditega, magustoiduks kohupiimakoogi põldmarjakastmega.

Veel võiks eelroaks teha hernesuppi, aga ilusat erkrohelist, metsaseenesuppi, angerjast midagi põnevat, kergelt röstitud tumedal leival kvaliteetset kala, toorainena kasutaks veidi kalamarja, hapukoort, mädarõigast, rohelise sibulaga. Tegelikult on küsimus maitsestamises ja tehnikas, toorainet on Eestis piisavalt. Pigem küsiks, millega saaks hakkama:)

Tahtsingi just öelda, et eelroog peaks olema kas supp või midagi muud sellist, mis kõhu ette valmistaks. Metsaseenesupp võiks päris hästi Eestit edasi anda. Isegi püreesupina poleks paha. Kuna ma hernesupist ise ei pea (puht maitse asi, siis see jääksilmselt välja)
Hernesupp pole ka mingi eriliselt eesti asi.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 79 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud MKR – mis oleksid sinu kodurestorani kolm rooga, mis tutvustaksid sinu maad …