Teema: Mõelda vaid: oma maja

#3634669:

#3634656:

Minu tuttavad jällegi on hädas nendes 4 korteriga majades. Õu on tore küll ja kõik tahavad seal hängida, aga keegi ei viitsi niita, lehti riisuda, lund lükata rääkimata lilleilu tegemisest

Sul on õigus, nii võib tõesti minna. Elamine suures kortermajas ja 4 korteriga majas on selles suhtes veidi erinev. 4 korteriga majas pead end rohkem liigutama. Kui aga satuvad mõistvad inimesed, siis tehakse need asjad koos ära (koridori pesemine, lume lükkamine, muru niitmine, lehtede riisumine). Samas võib ka nii mõelda, et kui elaksid eramajas, siis teeksid neid samu asju nii ehk naa.

Sorry off topicu pärast.

Kui on normaalsed inimesed kokku juhtunud ja kõik aktiivsed, siis tõesti on 4-korteriga maja tore. Aga piisab kui kaks korterit on väga vanad pensionärid, kolmas pikkade küüntega tibin, siis rabad üksi.

Majad maksavad umbes 300 000 (+-50 000 keskmine) nii Tartus kui Tallinnas, aga pärandusega vms kindlasti tehtav.

Endal on ka hiljuti ostetud maja 1 nimetatud linnas ja eelistaksin nii, sest on lapsed, kellega see on minu meelest väga mugav, kui on ruumi, oma aed, aga asukoht linnas siiski.

On väga erinevaid maju ja on väga erinevaid kortereid.

On väga erinevaid naabreid majaomanikel ja on väga erinevaid naabreid korteriomanikel.

Milleks iga jumala kord see kätš?

Kui keegi eelistab elada majas – milleks tõestada talle vastupidist?

Kui keegi eelistab elada korteris – milleks meeleheitlikult talle tõestada, et tema elu on halb?

MIKS? Mis teil viga on?

Meil on maja ja nt mu sõbrannal on ka. Aga me oleme nii erinevad majaomanikud. Maja asukoht on juba erinev. Tal maal. Mul linnas. Ta tegeleb kogu sooja aja aiaga ja majaga. Ma soojal ajal istun aias ja vedelen niisama. Muru niidab ka robot ja õun saab ise valmis.

#3634679:

Majal on väga palju plusse – privaatsus, võimalus külalisi vabamalt majutada, võimalus väikelapsed üle ukse õue saata jne, võimalus ise otsustada aiakujunduse jms. osas. Aga vaieldamatult pikas perspektiivis (mitte 10-15 aatat pärast valmimist) on kulud maja ülalpidamisele suuremad kui korteril. Lihtsalt põhjusel, et maja on suurem ja iga materjali iga liigutuse tarvis läheb rohkem ning kulusid (näiteks katusele) pole kellegagi jagada. Samas mitte keegi ei keela maja taas maha müüma, kui selgub, et see käib üle jõu. Seega mitte mingit põhjust ei ole oma unistust mitte teoks teha.

Samas minu tuttav meesterahvas ehitas vallalisena suure vaeva ja hoolega maja. Nii palju vaeva pani sisse, et ta ei taha sealt kusagile minna, aga naise leidis sellise, kellele ei sobi maja asukohas elamine. Nüüd ongi selline rumal olukord – mees ei taha ära kolida, naine ei taha sisse kolida.

Siis otsigu edasi:)

No aga lase käia.

Pärast, kui tuju tuleb, võtad suure koera ja mehe ka.

#3634875:

On sul mõni tuttav kes näiteks tuleks appi kardinapuud seina kinnitama? Või lisaks vannituppa uue nagi?

No kardinapuud on vaja appi seina kinnitama kedagi ka linnas. Sellist teenust, nagu nagi kinnitaja, pole olemas. Mina õppisin linnas korteris üksi elades ise nagisid ja kappe seina kinnitama. Suure köögikapi kinnitasin trelli ja tüüblite abil seina nii, et tõstsin järk-haaval kapi kastide-laudade-toolide-raamatute abiga järjest kõrgemale seina, nii, et ei pidanud ise toetama samal ajal, kui kruve sisse keerasin. Trelli kasutamine ei ole mingi ülim raketiteadus. Maal on naabrid palju varmamad appi tulema, kui linnas.

Kui mul mees peaks enne mind ära surema, siis ma müün maja kohe maha.

Esiteks oleks üksinda seal väga hirmus, ma kardan pimedust.

Ja kogu aeg on tõepoolest vaja midagi ehitada (tuulemurd on väga hea näide), mootrsaagi kasutada, isegi selle septikuga esineb mingeid jamasid, hüdrofooriga on mitu raksu juhtunud mingeid asju mida minu pea ei võta (mingi rõhuprobleem, siis mingi kott läks katki, siis mingi regulaator v andur vms.), küttekolletega on toimetamist (näiteks meil lõi sleppesse mingi prao), välisvalgustusega on tegemist (mingi kaabel kusagil maa sees mingil põhjusel ei anna ühendust jms). Kui on külmad (viimastel aastatel muidugi pole seda probleemi olnud), siis on kohe mingi küttekaablite teema, et ikka vesi ära ei külmuks jms. Saabub kevad – vaja murutraktorile hooldus teha, õli vahetada, terad teritada. No ma ei oska selliseid asju! Käib korra suvel äikesetorm üle, jälle mingid asjad rivist väljas, oksad langenud, katused lennanud.

Mina arvan tõepoolest, et maja tahab mehe kätt või head sulast, kes on telefonikõne kaugusel.  Ja isegi kui tehniliselt ei oleks vaja mittekui midagi teha, siis ikkagi ma üksinda majas elada ei sooviks. Iga kell valin vastasmaja aknad ja inimesed tänaval. Minu korter ootab mind.

Aga mitte ühelgi juhul ei kritiseeri ma teiste otsuseid. Tunnen tõepoolest paari väga asjalikku naist, kes ehitavad ise sauna ka valmis kui vaja.

#3634956:

Kui ma olen üksi elav inimene, miks ma peaksin kolima üüratule tühjale pinnale. Mul pole suurushullustust.

Majasid on väga erinevas suuruses muuseas.

#3634689:

Samuti pole enamusel oma metsa, mida siinsed käod kogu aeg ahju ajavad nii et tasuta küte on olemas.

Mul on majas köetavat pinda umbes 110 m2. Kütan põhiliselt puudega, vannitoas on lisaks põrandaküte ja on ka õhksoojuspump, aga põhiosa kütan puudega. Maja on vana, soojustust sai panna vaid nii palju, et energiaklass on vast napilt C. Ja palju meil siis puid kulub? 4-8 ruumimeetrit, keskmiselt 5-6 aastas. Palju maksab ruumimeeter? Üritan osta mitte kõige kallimat, ilmselt saaks omajagu odavamaltki, aga koos transpordiga on umbes 50-55 eurot olnud. Keskmisel aastal on põhikütte kulu seega natuke alla 300 euro. Kui õhksoojuspumba välja lülitaks, oleks ilmselt 400 eurot. Köetava poolaasta peale ära jagades saab kuus kütmise kuluks 60-70 eurot. Samasugune on küttele kuluv osa kommunaalidest sama suures korteris väga harva ja ainult eriti energiatõhusates uutes majades. Puiduga kütta on lihtsalt nii palju odavam.

Vee ja kanalisatsiooni eest ei maksa midagi. Maaelu võlud. Aga linnas asuvas majas on veearved ikkagi samamoodi tarbimisest sõltuvad kui kortermajas ja hind on kantmeetri eest sama mis korterielanikul. Miks peaks majas rohkem vett kulutama kui korteris elades?

Remondikulu sõltub täpselt maja seisukorrast ja ehituskvaliteedist. Ei ole ühest reeglit, et korter oleks odavam ja maja kallim selles osas. Kulumaterjale välispiirete remondiks on võrreldes elamu pindalaga majas küll rohkem kui korteris, kuid maja puhul võib saada soodsamalt tänu suuremale valikuvabadusele nii materjalide kui ehitajate osas. Samas muidugi võib see kõik ka kallimas osutuda. Sisemuse remont ei tohiks ruutmeetri kohta eramus olla küll kallim kui korteris.

Aga tõsi on see, et majaomanik peab erinevalt korteriomanikust ise täpsemalt tuttav olema oma maja tehnosüsteemidega, suutma nende rikkeid tuvastada ja rikete ilmnemisel leidma inimese/firma, kes selle kõrvaldab (või ise tegema). Ja olenevalt omavalitsusest võib olla kohustus krundiga piirnevat kõnniteed hooldada ning aias muru teatud kõrgusest madalamana hoida.

#3635180:

Tasub osta normaalselt ehitatud/ renoveeritud maja, mitte sara.

Olge nüüd. 25- aastased, lasteta ja kaaslaseta,  laenuvabad ei osta mingit sara. Kui tahavad, siis lasevad ehitada kasvõi kolm normaalselt ehitatud maja.

TA, mis sulle su elus tähtis on? Pane kirja, mida oma elukvaliteedis tähtsaks pead ja siis märgi, kas iga konkreetset asjaolu aitaks paremini rahuldada maja või korter. Nt kodus treenimine – maja; kontserditel käimine – korter jne.

#3635224:

#3635149:

Vee ja kanalisatsiooni eest ei maksa midagi. Maaelu võlud.

Mida see siis tähendab – et vee vinnad käsitsi kaevust (punba puhul maksaksid ju elektri eest) ja sita valad niisama metsa alla (sest muidu oleks ju siiski kulu kuivkäimla tühendamisele vms)?

Elektrit veeautomaat muidugi võtab, aga kui võrrelda selle summaga, mis linnas m3 vett maksab, siis veeautomaadi käigushoidmise kulu on ikka suht olematu küll. Veeautomaat ise maksis viimati 50 eurot ja juba 3 aastat vastu pidanud. Eelmine oli kallim, aga vastupidavust tundub praegusel kordades rohkem olema. WC (kanalisatsioon üleüldse) on isevooluline, elektrit ei võta. Seda muide ehitataksegi nii, vaid üksikutel juhtudel, kus pinnareljeef ei võimalda, on vaja täiendavaid pumpasid jne, aga sellist olukorda üritatakse alati vältida.

Vee tuppa saamine maksis, aga eks linnas maksab trassiga ühendamine vähemalt sama palju (kulu, mida korteris ei ole, kuigi uue korteri soetusmaksumuse sees on kindlasti pisike osa ka kortermaja liitumistest olemas). See ühekordne kulutus on tehtud juba 10+ aastat tagasi ja rohkem pole vaja teha. Imbsüsteem pole ka umbe läinud.

Mulle tundub, et majas on tore perega elada, üksinda on igav. Ma olen viiendat aastat majaelanik ja oleks teadnud, et siia üksi jään, oleksin ostnud hoopis korteri. Oleks mitmes mõttes lihtsam ja kuigi on väga mõnus loodus ja vaikus, siis pikemal viibimisel tekib hüljatuse tunne, sest vestelda on ainult koeraga. Hommikul koeraga, õhtul koeraga. Päevas näen umbes kolme autot ja ühte inimest mööda minemas. Muudkui mõtlen korterisse kolimise peale, aga koer pole korteritõugu, ju pean siin nii kaua ära nihelema, kuni temale päevi antud on. Mul oli korteris kuidagi “elusam” olla.

Ahju kütmine on omaette kunst, sest iial ei tea, kas puud põlevad ühtlaselt ja siibri saab õigel ajal kinni panna või jäävad alles tukid, mis aeglaselt ära põlevad ja lõpuks pole ahju kütmisest suurt kasu. Ka tänapäeval on uskumatult paljudes peredes ainult ahiküte.

Miks sa tukke vahepeal ei sega? Päris hästi saab ikka planeerida ja kütmisest on alati kasu, kui seda õigesti teha.