Esileht Sünnitus mõlemad kogemused, loomulik sünnitus ja keiser

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: mõlemad kogemused, loomulik sünnitus ja keiser

Postitas:

kel mõlemad kogemused olemas, ja soovite kolmandat last, kumba eelistaksite, loomulikku sünnitust või keisrit? minul on loomulikust sünnitusest tõsine hingeline trauma ja eelistaksin täiesti siiralt, kõiki riske ja tüsistusi teades keisrit. olen valmis ka kolmandat last mitte saama, kui mitte mingit võimalust keisriks pole. kui kindlameelselt keiser haiglates ikkagi välistatakse ja loomulik sünnitus naisele peale surutakse? kas tõesti peavad naine või laps hinge vaakuma või naine mitu liitrit verd kaotama, et saaks keisri? olen ka liiga konkreetne selleks, et horror partuse diagnoosi minna raseduskriisi nõustaja juurde välja näitlema. ei usu ka mistahes nõustajate jutumullide tulemuslikkusesse. minu kogemus on minu kogemus, kellegi teise teoretiseerimine mind üldjuhul ei veena.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 13:50; 03.07 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Endal kogemus (veel) kummagagi puudub, aga lihtsalt tahtsin öelda, et toetan sind. Arvan, et naisel peaks olema valikuvabadus. Kas on siis tõesti mõistlikum keelata keiser ja sundida sünnitama, mis toob kaasa selle, et naine otsustab rasedaks üldse mitte jäädagi? Minu arust ei ole. Olen nõus, et keisrit ei peaks nüüd päris lihtsakäeliselt ka lubama, aga sinu olukorras lubaksin küll, ja lubaksin ka teistele, kes ainult selle pärast rasestumisest keelduvad, kuna nad ei taha sünnitada. Riigile oleks rohkem lapsi kasulikum kui et soovkeisrite iga hinna eest keelamine. Paljudes muudes riikides pole soovkeiser enam ammu mingi tabu ega ka meditsiiniliselt ohtlik protseduur (palju ohtlikum on erakorraline keiser, kus naisel ja sündival beebil lastakse viimase sekundini piinelda, enne kui sekkutakse. Tekivad igast hapnikupuudused jms.). Või siis võiks kaaluda kas või seda, et soovkeisri eest saab ise maksta vms.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.06 16:15; 02.07 13:52; 02.07 13:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keiserlõige tehakse meditsiinilistel näidustustel. Eelnev keiserlõige ei ole meditsiiniline näidustus.
Mul esimene laps sündis loomulikul teel. Teisega tehti kohe haiglasse jõudes erakorraline keiserlõige. Kolmandat last hakati esile kutsuma – sünnitasin 8 tundi ja siis tekkis jälle vajadus erakorralise keisri järgi.
Praegu lähtutakse hetkeolukorrast. Jääd rasedaks, jälgitakse, kuidas rasedus kulgeb. Kui rasedus on täiskantud (st 37 nädalat täis), siis hakatakse vaatama, kuidas sünnitada. Võimalusel eelistatakse loomulikku sünnitust. Aga kui see on vastunäidustatud, siis tehakse keiserlõige. Kindlat aega pole – mõnel tehakse 38.nädalal, mõnel 40.nädalal, mõnel 42.nädalal. Võib juhtuda, et laps hakkab ise enne operatsiooni ära sündima (sel juhul oleneb, kui kiiresti jõuad haiglasse: kas jõutakse erakorraline keiser teha või kui laps on juba sünnitusteedes, siis tuleb ikkagi ise sünnitada). Ühesõnaga – midagi kindlat pole, kõik variandid on laual 🙂
Isiklikult ütlen, et minul vahet polnud – nii loomulik sünnitus kui ka keiserlõiked olid valusad, teine keiserlõige oli esimesest keisrist hullem (esimene tehti üldnarkoosis, teine aga spinaalanesteesiaga – operatsioon oli kergemini talutav, aga taastumisaeg pikem).

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Minul on mõlemad kogemused olemas, õigemini keisri kogemust on topelt (nii üldnarkoos ku seljasüst) ning on ka loomuliku sünnituse kogemus.
21,5 h kestnud loomulik sünnitus sealhulgas 2 h väljutusperioodiga on mu elu raputavamaid kogemusi olnud ja oleksin valmis seda kordama.
Mälestused keisritest on kehvapoolsed. Teisest keisrist taastumine oli mul väga raske.

Sulle ei soovitakski nõustamist, sest oled selle suhtes negatiivselt meelestatud. Aga äkki mõne hea ämmaemanda konsultatsiooni? Sünnituse läbi arutamist ilma nõustamiseta? Sest paljud loomulikud sünnitused, mis on emadele jätnud negatiivse mulje ja põhjustanud läbielamisi, on olnud kõike muud kui loomulikud. Saad ehk uusi mõtteid. Sest ega ilma näidustuseta keisrit tõesti ei saa.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

otsi endale normaalne arst esiteks. Ma käisin arsti juures enne konsuldatsioonis isegi ka küsisin, et kui nüüd rasedaks jään kas ma keisri saan (samamoodi väga traumeeriv sünnituskogemus) ja ütles mulle, et saan. Siin ma nüüd olen rase ja tulemas plaaniline keiser. Tõsi, ise sünnitanud loomulikult ei ole aga paarkümmend tundi aktiivset sünnitegevust läbi elanud küll. Iga kell valiksin keisri. Kasvõi samal päeval kaks korda – vot nii halb kogemus oli tavasünnigisega. Olen käinud ja käin siiani psühhiaatrei ja psühholoogi juures aga ei võta miski hirmu ära. Horror partuse diagnoosi otseselt saanud ei ole ega ka seda taga ajanud. Niipalju meditsiinilisi näidustusi on, et mul on rasedusdiabeet, ärevushäire ja depressioon. Suurt last ei lubata armiga emakaga nkn sünnitada seega vb juba seal see näidustus aga ärev ema hakkab sünnitusel enda kehale vastu töötama ja ei lase sünnitusel loomulikult kulgeda, rõhuksin sellele kui mingi arstiga räägiksin.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul olnud kaks loomulikku sünnitust ja üks keiser. Kui võtta sünnitus + esmane taastumine kokku, siis ütleks, et enamvähem võrdsed kogemused, aga keisrilõikega on kaasnenud tüsistused, mis lõplikku taastumist segavad.
Esimene loomulik sünnitus venis pikaks ja jäi meelde negatiivsena (arvasin, et rohkem ma kindlasti sünnitada ei kavatse), kuid taastumine oli väga kiire.
Teine loomulik sünnitus läks kiiresti ja kergelt ning oli väga ilus elamus, mida soovisin kindlasti kunagi korrata, aga taastumine oli terviseprobleemide tõttu raske.
Kolmas oli keiser ja see, kuidas last kõhust välja sikutati, oli tõeliselt jäle ja ebaloomulik kogemus, aga vähemalt toimus see kiiresti ja valutult. Pärast tundidepikkune oksütotsiinitilguti otsas veritsemine oli rõve ja kokkuvõttes mitte just vähem valus kui teine sünnitus. Taastumine on olnud raske, kõhuõõnes on palju liiteid ning võibolla vajan kunagi täiendavat operatsiooni, et liidetest vabaneda. Pakun, et paar aastat kulub, enne kui oma elu täielikult tagasi saan. Liidete tõttu oleks järgmine keisrilõige tõenäoliselt veelgi tüsistusterohkem.

Seega kui ei ole mingit väga head põhjust, miks teha keisrit, siis loomulik sünnitus tundub pikemas perspektiivis ikka natuke kergem.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma nüdü ei hakka konkreetselt nõu aandma, küll aga kes siin leiavad, et naine peab saama igaljuhul valida – kunagi oli ETVs üks väga hea dokumentaatlfilm, us just arutati keisrilõike mõju evolutsioonile. Kui lapsed ei läbi sünnituskanaleid ja ei puutu kokku sünnituskanalites oleva mikroflooraga, kuidas se eon hakanud mõjutama meie geneetikat, st mitte selle lapse, kes sünnib keisrilõikega, aga tema järglasi. Et mitte nõrgema tervisega ei sünni keisrilõikega ilma tulnud laps, aga tema lapsed.

Et kui palju ikak peaba inimene sekkuma loodusesse, äkki ikka ianult hädavajaliku, mitte aga igal hirmul? Võibolla sünnitus ekartjad võiksid kaaluda lapsendamist?

Väga paljude meditsiiniliste uuringute miinus ongi se,e et uuritaks eravimite, vaktsiinide mõju otseselt selle manustajale, aga võimatu on uurida, kuidas minu saadud vaktsiinid mõjutavad minu sündimata laste geneetikat, pärilikkust, ja nende lapsi.

Mõelge korraks sellele, enne kui ajate taga õigust ise kõike otsustada. Kas see otsus mõjutab ikka ainult mind ja minu keha või mõjutab se eka minu last ja veel hullem – minu lapse lapsi, ühiskonda tervikuna?

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kogemus nii keisriga kui loomuliku sünnitusega. Esimene oli erakorraline keiser enne mida lasti nii piinelda, et arvasin suren ära. Keiser ise läks hästi aga haav läks mädanema ja lahti ning paranemine võttis mitu kuud. Teise rasedusega öeldi,et keiser tehakse vaid äärmisel vajadusel. Sünnituse ees oli väga suur hirm kuna esimesega sai kogetud kõike välja arvatud väljutust. Teine sünnitus algas vete puhkemisega ning beebi sündis 3,5 h hiljem. Väga kerge võrreldes keisriga. Iga kell valiks loomuliku sünnituse uuesti.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma nüdü ei hakka konkreetselt nõu aandma, küll aga kes siin leiavad, et naine peab saama igaljuhul valida – kunagi oli ETVs üks väga hea dokumentaatlfilm, us just arutati keisrilõike mõju evolutsioonile. Kui lapsed ei läbi sünnituskanaleid ja ei puutu kokku sünnituskanalites oleva mikroflooraga, kuidas se eon hakanud mõjutama meie geneetikat, st mitte selle lapse, kes sünnib keisrilõikega, aga tema järglasi. Et mitte nõrgema tervisega ei sünni keisrilõikega ilma tulnud laps, aga tema lapsed.

Et kui palju ikak peaba inimene sekkuma loodusesse, äkki ikka ianult hädavajaliku, mitte aga igal hirmul? Võibolla sünnitus ekartjad võiksid kaaluda lapsendamist?

Väga paljude meditsiiniliste uuringute miinus ongi se,e et uuritaks eravimite, vaktsiinide mõju otseselt selle manustajale, aga võimatu on uurida, kuidas minu saadud vaktsiinid mõjutavad minu sündimata laste geneetikat, pärilikkust, ja nende lapsi.

Mõelge korraks sellele, enne kui ajate taga õigust ise kõike otsustada. Kas see otsus mõjutab ikka ainult mind ja minu keha või mõjutab se eka minu last ja veel hullem – minu lapse lapsi, ühiskonda tervikuna?

Seda väidet ei saa tõsiselt võtta, et nad on KINDLASTI just seetõttu nõrgema tervisega, et oli keisrilõige. Selle väite tõestuspõhisust saaks uskuda alles siis, kui oleks näiteks 2 testgruppi – ühed sündinud vaginaalselt, teised keisrilõikega, ja nende muud elutingimused (toitumine, füüsiline aktiivsus, vaimset tervist mõjutavad faktorid, nagu peresuhted jm üldine õnn) oleksid TÄPSELT samad, nagu täpselt üks ühele samad. Senikaua, kuni pole sellist uuringut tehtud, kus võrdlusalused oleksid üks ühele samad, ei saa seda väita. Me ei tea ju – võib-olla keisrilõikega sündinud lapsed sõid iga päev krõpsu ja kommi ja ei teinud trenni, seevastu kui need konkreetsed uuritavad vaginaalselt sündinud lapsed elasid tervislikult? Sama ka rinnapiima versus rinnapiimaasendajate võrdluses. Me ei saa väita üks ühele, et vot just rinnapiimaasendajat saanud laste tervis on rinnapiima saanute omast kehvem, sest me ei tea, kas nende kõik muud elutingimused olid samad. Seega analüüsi enne natuke, kui usud igast “dokumentaal”jama 🙂

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.06 16:15; 02.07 13:52; 02.07 13:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viimane kägu siin, vabandust, ei lugenud esimese hooga välja, et jutt käib keisrilõike laste järglastest, aga ka omakorda siin me ei saa sellist võrdlust tuua ju. Siin mõjutavad tulevaste laste tervist juba väga palju keisrilõikega ema enda elu jooksul tehtud tervisevalikud, samuti keisrilõikega ema tulevaste laste isa tervis. Endiselt jään veendumusele, et see ei ole päris adekvaatne argument sul.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.06 16:15; 02.07 13:52; 02.07 13:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma nüdü ei hakka konkreetselt nõu aandma, küll aga kes siin leiavad, et naine peab saama igaljuhul valida – kunagi oli ETVs üks väga hea dokumentaatlfilm, us just arutati keisrilõike mõju evolutsioonile. Kui lapsed ei läbi sünnituskanaleid ja ei puutu kokku sünnituskanalites oleva mikroflooraga, kuidas se eon hakanud mõjutama meie geneetikat, st mitte selle lapse, kes sünnib keisrilõikega, aga tema järglasi. Et mitte nõrgema tervisega ei sünni keisrilõikega ilma tulnud laps, aga tema lapsed.

Et kui palju ikak peaba inimene sekkuma loodusesse, äkki ikka ianult hädavajaliku, mitte aga igal hirmul? Võibolla sünnitus ekartjad võiksid kaaluda lapsendamist?

Väga paljude meditsiiniliste uuringute miinus ongi se,e et uuritaks eravimite, vaktsiinide mõju otseselt selle manustajale, aga võimatu on uurida, kuidas minu saadud vaktsiinid mõjutavad minu sündimata laste geneetikat, pärilikkust, ja nende lapsi.

Mõelge korraks sellele, enne kui ajate taga õigust ise kõike otsustada. Kas see otsus mõjutab ikka ainult mind ja minu keha või mõjutab se eka minu last ja veel hullem – minu lapse lapsi, ühiskonda tervikuna?

kas sina ise oleksid nõus maailma päästmise nimel võõraid lapsi adopteerima? võtma alkohooliku või narkomaani teadmata hulga väärastunud geenidega lapse maailma hüvangu nimel enda perre? palun ära jaga soovitusi, kui sa ei saa aru nende tegelikust sisust. teema oli siiski nendele, kel mõlemad kogemused olemas, mitte loomuliku sünnituse fanaatikutele. viimastega on vaidlus lootusetu, üks räägib aiast, teine aia august.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 13:50; 03.07 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul oli esimene rasedus väga raske 28h, teine oli vaimselt kergem aga ajaliselt pikem 30h, kolmas oli õudusunenägu-35h ja see mis sellega kaasnes oli jube. Ma ei tahtnud enam kunagi lapsi saada. Aga neljas laps arvas et ta tuleb ise ja oi kuidas ma lunisin ja palusin seda keisrit. see hirm oli nii suur selle sünnitamise ees. Kui sünnitegevus pihta hakkas, siis haiglasse jöudes ma veel palusin keisrit aga hoopis 2 tunni pärast oli laps käes. Kõige kiirem ja valutum sünnitus ja köige kergem- 3,5h vaid. Siis mötlesin küll, hea et keisrit ei tehtud. Sain järgmine päev kohe välja, olin kahe tunni pärast nagu inimene ja liikusin ringi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viimane kägu siin, vabandust, ei lugenud esimese hooga välja, et jutt käib keisrilõike laste järglastest, aga ka omakorda siin me ei saa sellist võrdlust tuua ju. Siin mõjutavad tulevaste laste tervist juba väga palju keisrilõikega ema enda elu jooksul tehtud tervisevalikud, samuti keisrilõikega ema tulevaste laste isa tervis. Endiselt jään veendumusele, et see ei ole päris adekvaatne argument sul.

Ma olen teadusuuringuid läbi viinud ja tean mida saab ja mida ei saa uurida mingite meetoditega. Need tervisevalikud ja kõik muud vähegi olulisena tunduvad tegurid saab kõik arvesse võtta ja ikkagi võib selguda, et grupis A (näiteks keisrilõikega ilmale tulnute järglased) esineb suurema sagedusega teatud haiguseid, häireid või mingite võimete langust kui grupis B (vaginaalselt sündinute järglased).
Kui valim on suur ja suudetakse analüüsid korrektselt teha, siis võib sellistest korrelatiivsetest uuringutestki palju selguda. Kuigi jah, alati jääb pisike võimalus, et grupi A ja B vahelist erinevust põhjustas mingi tegur, mida arvesse ei võetud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.07 21:17; 11.07 11:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

otsi endale normaalne arst esiteks. Ma käisin arsti juures enne konsuldatsioonis isegi ka küsisin, et kui nüüd rasedaks jään kas ma keisri saan (samamoodi väga traumeeriv sünnituskogemus) ja ütles mulle, et saan. Siin ma nüüd olen rase ja tulemas plaaniline keiser. Tõsi, ise sünnitanud loomulikult ei ole aga paarkümmend tundi aktiivset sünnitegevust läbi elanud küll. Iga kell valiksin keisri. Kasvõi samal päeval kaks korda – vot nii halb kogemus oli tavasünnigisega. Olen käinud ja käin siiani psühhiaatrei ja psühholoogi juures aga ei võta miski hirmu ära. Horror partuse diagnoosi otseselt saanud ei ole ega ka seda taga ajanud. Niipalju meditsiinilisi näidustusi on, et mul on rasedusdiabeet, ärevushäire ja depressioon. Suurt last ei lubata armiga emakaga nkn sünnitada seega vb juba seal see näidustus aga ärev ema hakkab sünnitusel enda kehale vastu töötama ja ei lase sünnitusel loomulikult kulgeda, rõhuksin sellele kui mingi arstiga räägiksin.

Mis puutub sellese, et suurt last ei lubata armiga emakaga sünnitada, siis päris nii see ei ole. Minul oli esimene laps 4,9 kg ja oli erakorraline keiser (ja seda mitte lapse suuruse pärast). Järgmised 4 last olen ise sünnitanud, lapsed seejuures 4.5 kg kaalunud, viimane suisa 5,1 kg ja 58 cm pikk. Raseduste ajal rääkisime ka arstiga võimalikust keisrist eelneva keisri ja laste suuruse tõttu, aga alati on öeldud, et eelnev keiser v suur laps ei ole järgneva keisri eelduseks. Kõik sõltub armi, emaka seisundist jm tegurirest, aga mitte lapse suurusest vmt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Viimasele: see sõltub ikkagi väga palju arstist ning ka haigla tavadest.
Aga Sinu vastus annab lootust, et mõtlemine on avardunud.

Huvitav, kas oma kahe keisriga ikka saan olla loomuliku sünnituse fanaatik? Ma olen. Elu ei ole nii mustvalge.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eestis on siiski üks ravijuhis ja hoidku jumal “haigla tavade” eest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.07 18:53; 10.07 17:12;
To report this post you need to login first.

Eestis on siiski üks ravijuhis ja hoidku jumal “haigla tavade” eest.

Aga viita ravijuhisele, ma ausõna tahaksin ennast kurssi viia. Palun linki.
4,5 kg prognoositava sünnikaaluga lapse loomuliku sünnituse planeerimine ka ilma eelneva keisrita võib olla üks paras tegemine. Mõni arst hakkab pabistama juba 4 kg ringis…
Loote makrosoomia on vägagi teema viimasel ajal…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänapäeval ei viitsi keegi isegi guugeldada enam, ainult linki ja linki.
Võileib tuleb ka enam mitte tükkideks lõigata, vaid ette ära mäluda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.07 18:53; 10.07 17:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Räägin enda loo, kus just lapse kaal sai otsustavaks põhjuseks, et teha keiser.
Ootasin oma esimest last, terve rasedus kulges probleemideta. Olin valinud ka endale tasulise ämmaemanda.
Viimane kuu muudkui istusin kodus ja ootasin, et millal siis sünnitus pihta hakkaks, aga ei miskit. Kuna enesetunne oli hea, ei pööranud sellele sünnitama hakkamisele ka olulist tähelepanu, et küll ta ükskord tuleb. Üks hommik siis vaatasin, et rasedust juba 41+3. Helistasin oma tasulisele ämmakale, tema oli üllatunud ja arvas, et ju ma ammu ära sünnitanud 😀 Kutsus mu siis ITKsse kontrolli.
Seal siis katsuti emakakaela ja küsitleti ja vaadati, kutsuti kokku konsiilium, kus otsustati, et teevad uh lapse kaalu hindamiseks, et kui üle 4kg, siis keiser, kui alla 4kg, siis proovivad esialgu esilekutsumist. Olgu öeldud, et sünnitusele viitavaid tundemärke polnud mul terve raseduse jooksul, ma isegi ei teadnud, mis need toonused veel peaksid olema, samuti oli emakakael toores, kinni ja lühenemata ja mingeid kokkutõmbeid polnud esinenud. Minu enda pikkus on ainult 150cm, seega kõht oli üüratu.
Uh näitas lapse kaaluks 4200g, ja tehti keiser. Poisi reaalsed sünnimõõdud olid 4662g ja 57cm. pea ja rind 38cm. Ega ei olekski tahtnud ise sünnitada 🙂 Ja pärast öeldi ka, et kuna emakas oli nii viimase peal pingul ja välja veninud, siis see polekski ise tööle hakanud, et kokkutõmbed oleks saanud tekkida.

Tütar sündis aga erakorralise plaanilise keisriga ja kaalus vaid 3540g. 38+5
Hetkel kolmanda ootel 7+0 rasedusega.
Poisil juba vanust kohe kohe 15a ja tütrel 10a 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eestis on siiski üks ravijuhis ja hoidku jumal “haigla tavade” eest.

Aga viita ravijuhisele, ma ausõna tahaksin ennast kurssi viia. Palun linki.

4,5 kg prognoositava sünnikaaluga lapse loomuliku sünnituse planeerimine ka ilma eelneva keisrita võib olla üks paras tegemine. Mõni arst hakkab pabistama juba 4 kg ringis…

Loote makrosoomia on vägagi teema viimasel ajal…

Tundub, et on jah. Minu naistearst ka juba pabistab ja saatis UH-sse lapse kaalu hindama. Suuremat kui eelmine laps oli, tõenäoliselt enam väga ise sünnitada ei suudaks. Aga on põhjust arvata, et seekord laps siiski nii suureks ei kasva ja jääb 4 kg kanti, millega ma varasemat arvestades igati hakkama peaksin saama. Ilmselt üle kanda ikkagi ei lasta.
Aga eelmine kord oli mul naistearst, kes ilmse rasedusdiabeedi kahe silma vahele jättis, nii et igasuguseid on ja ravijuhisest ei peeta alati 100% kinni (veresuhkru piirmäärad on ju ka täpselt kirjas). Õnneks olid isud rasedana siis just täpselt diabeetikule sobivad, muidu oleks veel ei tea kui suur laps tulnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.07 21:17; 11.07 11:38;
To report this post you need to login first.

Tänapäeval ei viitsi keegi isegi guugeldada enam, ainult linki ja linki.

Võileib tuleb ka enam mitte tükkideks lõigata, vaid ette ära mäluda.

Sul polegi asjakohast informatsiooni, niisama lärmad siin?

Minule teadaolevad Eesti juhendid ei sätesta soovitusi sünnitusviisi kohta, kõik jääb arsti otsustada. Järelikult hoidku jumal haigla tavade eest tõesti. Lootsin, et oskad täpsemalt juhatada lisainformatsiooni rajale, sest haiglatel on küll eraldi juhendeid, aga need on sageli raskesti leitavad märksõnadega ning menüü nendeni ei vii. Mõned ägedad juhendid leidsin küll, näiteks vettesünnituse kohta, mis on haigla sisesed.

Olen ise väga teravalt sellega kokku puutunud, et keisrijärgselt järgmise sünnituse planeerimine ei allu mingitele juhenditele. Ise aga selles elus enam ei sünnita ja vaikselt hakkab huvi kaduma.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Sünnitus mõlemad kogemused, loomulik sünnitus ja keiser

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.