Kuidas on pereelu kujunenud peale beebisündi?
Kas isad käivad oma beebiga näiteks kärutamas? Kui tihti ,kui kaua.
Saate oma aega,et kasvõi rahus koristada või dushi all käia?
Mees käib tööl 8-15,mina lapsega kodune.
Beebi sünnist saati väga kehv magaja olnud,ka praegu 8.5-kuusena rahutu unega.
Kõik koristamised,kiired söögitegemised teen beebivirina saatel,sest mees kärutama ei lähe( on väsinud,pole viitsimist,tahab et me kõik koos läheks jne jne).
Mis mõttes ei lähe? No ärgu mingu siis. Mine ise jalutama, kuhugi pargipingile raamatut lugema. Kui ta lõpuks aru saab, et lapsega mõni tund päevas kärutada on lihtsam kui toas olla, küll siis käima hakkab.
Minu mees polnud eriline kärutaja, aga kodus vajadusel siiski aitas. Esimesel poolaastal kui beebi kõrvalt väga vähe ja väikeste tükkidena magada sain, võttis igal õhtul paariks tunniks (nt 21-23 või 21-00) lapse, et mina segamatult magada saaks, enne kui öist tralli alustan.
Koristamise ja muu taolise üle ma sel ajal väga ei muretsenud, andsin endale aru, et see aeg kestab ajutiselt, varsti läheb kergemaks ja saab rohkem magada, küll siis hoian kodu puhtamana. Nii läks ka.
Minu mees tegeles beebiga algusest peale palju. Käis kärutamas, öösel jalutas gaasivaludes beebiga mööda tuba kuigi oli ka ise väsinud. Jagasimegi kodus toimetamise nii, et üks koristas või kokkas ja teine samal ajal tegeles lapsega.
Mul on juba kolmas beebi ja eks ma julgesin kolmanda saada, kuna mees on tõepoolest isa ka: vahetab mähkmeid, söödab, vannitab, mängib, kärutab jne. Meie pesamuna on samuti kehv magaja ja kui teda veel süles magama kussutada sai, siis tegeles mees sellega igapäevaselt.
Mina õpin beebi kõrvalt 2. ringil ülikoolis, laps sündis pisut enne õppeaasta algust ja sel õppeaastal sain tehtud 30 EAP, ehk siis täpselt pool täiskoormusest.
Suuremad lapsed, kass, koer, aed, akvaarium, kodulinnud ja maja vajavad ka tähelepanu.
Oma vaba aega (puhkeaega) mul eriti ei ole, aga aega endale võetud kohustuste ja oma igapäevaste ülesannete täitmiseks ikka jagub. Teen koos lapsega lõunauinakuid, kui ta järjekordselt öösel hästi ei maga.
Head vaimset tervist ma sulle ei ennusta kui mees mingeid kohustusi ei võta.
Jalutama minekuks otsigu välja kõrvaklapid ja kas mõned raadiosaated, podcastid või muusika ja andku minna.
Kino on ka hea variant.
Tuleta endale ja mehele meelde, et kaks inimest tegid lapse.
Mine käruta ise siis, las mees koristab sel ajal või teeb süüa vmt. Ise küll saadan ka mehe lastegs õue, kui põrandat tahan pesta.
Sa ei pea päeval kõike teha jõudma, sh iga päev koristada. Täitsa ok on võtta ka hetk endale.
Ütle mehele otse, miks sa tahad, et tema läheks, ja just välja, mitte ei hoia toas last süles. Et sul vaja lapsest puhkust, aega olla endaga. Või käi kodunt ära, trennis, pors vmt üksi.
Ma loobusin peale lastesaamist vannimõnudest – mis mõnu see ikka on, kui kuuled beebi nuttu läbi ukse või suurema lapse jorinat või tuleb 2aastane lausa linki rabistama, et kus emme on….
Minul kolmanda lapse sünni ajal meest polnudki. Elamine ka puuküttega. Vanemad lapsed vajasid tegelemist ja tähelepanu ning majapidamine ka suur. Ja ma leidsin, et aeg endale on nüüd küll viimane, mida ma vajan. Küll see enda aeg ka tuleb. Ja eks seda enda aega hakkab ka järjest rohkem olema. Laps mul oli õnneks hea magaja. Päeval tegi pikad uned ja öösel magas ka hästi. Kärutamine oli ja on siiani mu lemmiktegevus. Saab rahulikult omaette kulgeda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
