Teema: Mõned aastad hiljem, kas teeksite tagasi?

#2978353:

endale peksid kätte maksma. Heas suhtes mees petma ei lähe

Sul paistab seda empaatiat ikka kohe igast otsast üle ajavat.

Mina oleks küll rahul kui keegi tuleks ja ütleks mulle, et mu mees on mind petnud ja selle pärast on pere lahku läinud.
Äkki selle naise abikaasa on väga rahul, kui saab teada mis trikke ta naine oskab.

#2979475:

Pooled armukesed jätaksid oma teod tegemata, kui arvestaksid, et asi tuleb välja.

See on küll nüüd VÄGA naiivne arvamus.
Pigem on nii, et 95% inimesi, kes oma elukaaslast petavad, neil on alateadlikult juba ammu täiesti ükskõik, kas see tuleb välja või mitte. Nad on end oma olemasolevast suhtest tasapisi lahti laskmas ja eritavadki hormooni, et otsin…

Need 5%, kes sellest kambast üle jäävad, teevad seda muudel põhjustel, teevad seda elus ÜHE korra, ei räägi sellest mitte kunagi mitte kellelegi, teevad seda nii, et vahele ei jää ja UNUSTAVAD selle asja igaveseks.

#2979482:

See on küll nüüd VÄGA naiivne arvamus.
Pigem on nii, et 95% inimesi, kes oma elukaaslast petavad, neil on alateadlikult juba ammu täiesti ükskõik, kas see tuleb välja või mitte. Nad on end oma olemasolevast suhtest tasapisi lahti laskmas ja eritavadki hormooni, et otsin…

Need 5%, kes sellest kambast üle jäävad, teevad seda muudel põhjustel, teevad seda elus ÜHE korra, ei räägi sellest mitte kunagi mitte kellelegi, teevad seda nii, et vahele ei jää ja UNUSTAVAD selle asja igaveseks.

Mina sinuga väga nõus ei ole, minu jaoks normaalsed inimesed lasevad lahti ja siis lähevad uutele otsingutele, aga kui sinu arust on kõik armukesed sellised, et tore ongi, kui välja tuleb, no miks peab siis üldse teemaalgatajat keelitama, et ära räägi. Muidugi rääkigu, inimene saab vähemalt hingerahu ja armukesel jumala ükskõik. Siin mingi ühekordse petmisega ilmselgelt tegemist ei olnud. Ise olen küll teistsuguseid inimesi kohanud. Kui on armukesed, siis see kipub korduma, lihtsalt inimese elustiil on selline. Ei taha nad küll kõik üldse oma kaasast lahku minna ja mingist ühekordsest petmisest ka ei saa rääkida.

#2979362:

Teemaalgataja, sul ei olnud suhet selle naisega. Tema ei petnud sind.

Sinu loogika alusel peaksidki hakkama mingiks armukeste detektiiviks, et elus rahu saada – mõte petmisest on sulle talumatu. Tegele parem küsimusega, miks su enesekindlus siiamaani saapasääres on juhtunu pärast?

Sa ei saagi üle, kui sa minna ei lase – enda sisimas. Igaühe jaoks ei ole vaid üks loodud. Ju teil mehega polnud määratud igavesti kooselu. Poleks olnud see naine, olnuks keegi teine. Nagu näha, tõelist armastust neil sinu mehega ei olnud, seega…

Mõtle ise edasi.

Tolle naise tänane õnn ei takista mitte kuidagi sind täna õnnelikuks saamast. Mis takistab?

Ta ju tegelebki hetkel endaga ehk vaagib, kas ta enesetunne läheb paremaks ning hing saab teatava rahu, kui räägib. Ja üldjuhul lähebki ehk antud loo salajas hoidmine ongi peamine takistus. Teaduskeeles nimetatakse seda psühhoteraapiaks, kus rääkimine aitab inimesel paraneda.

mina räägiks mehele. imestan, et teemaalgataja seda kohe ei teinud, kui teema kuum oli. teeksin seda põhjusel, et enamasti valelikud inimesed jäävad valelikeks ka edaspidi ning arvavadki, et võivad karistamatult edasi valetada ja elus edasi õitseda. tõenäosus, et naine oma mehele ausalt kõike ära ei rääkinud, on väga suur. las helbib ka natuke oma tegude tagajärgi ja ehitab üles oma abielu, endal nägu porine. mul täiesti kama kaks, mida teised minust arvavad sellise tagasitegemise peale. minu enda hingerahu on mulle kõige olulisem. sellise tegevusega saaks minu jaoks nn ring täis ja saaksin eelmise elu ukse enda järelt sulgeda.

On üks jutt, väidetavalt Sokratesega, aga v-o oli see keegi teine, vahet pole. Tuleb Sokratese juurde tema õpilane: “Õpetaja, ma kuulsin ühte lugu…” Sokrates: “Jah, ütle mulle, kas see lugu on hea?” Õpilane: “Ei, ei…” Sokrates: “No kas see on siis tõene?” Õpilane: “Seda ma kindlalt ei tea, ma kuulsin seda…” Sokrates: “No kas ma pean seda tingimata kuulma?”
Teemaalgataja lugu ei vasta kindlalt esimese kriteeriumile ning küsitavalt kolmandale. Veel kord: armuke ja tema praegune mees olid tol ajal tema teada “suhes”, aga teemaalgataja ju ei tea, milline see suhe sel hetkel oli ja kuidas nad selle lahendasid. Selleks , et tema rahu saaks? Oh, ei saa ta sellest rääkimisest rahu, ei saa. Niikaua ei saa, kuni pole ise asjast üle saanud. Ei saa üle, sest ego sai hävitava hoobi ja nüüd see vastik, väiklane ja kiuslik ego (mis meis kõigis olemas on) tahab kättemaksu. Ego saab rahulduse ainult siis, kui saab kahjurõõmu tunda: no läks mu s…, aga teil, va raisad, läheb veelgi kehvemini.
Eh, lase ikka oma väiklusel endast võitu saada – maailm saab sedasi imeliseks kohaks, eks!

#2982129:

rääkimisest

#2982129:

On üks jutt, väidetavalt Sokratesega, aga v-o oli see keegi teine, vahet pole. Tuleb Sokratese juurde tema õpilane: “Õpetaja, ma kuulsin ühte lugu…” Sokrates: “Jah, ütle mulle, kas see lugu on hea?” Õpilane: “Ei, ei…” Sokrates: “No kas see on siis tõene?” Õpilane: “Seda ma kindlalt ei tea, ma kuulsin seda…” Sokrates: “No kas ma pean seda tingimata kuulma?”

Teemaalgataja lugu ei vasta kindlalt esimese kriteeriumile ning küsitavalt kolmandale. Veel kord: armuke ja tema praegune mees olid tol ajal tema teada “suhes”, aga teemaalgataja ju ei tea, milline see suhe sel hetkel oli ja kuidas nad selle lahendasid. Selleks , et tema rahu saaks? Oh, ei saa ta sellest rääkimisest rahu, ei saa. Niikaua ei saa, kuni pole ise asjast üle saanud. Ei saa üle, sest ego sai hävitava hoobi ja nüüd see vastik, väiklane ja kiuslik ego (mis meis kõigis olemas on) tahab kättemaksu. Ego saab rahulduse ainult siis, kui saab kahjurõõmu tunda: no läks mu s…, aga teil, va raisad, läheb veelgi kehvemini.

Eh, lase ikka oma väiklusel endast võitu saada – maailm saab sedasi imeliseks kohaks, eks!

aga milleks siis kogu õigussüsteem? laseme kõigil ohvritel ja petetutel teise põse ette keerata ja end teisele põsele lüüa, lihtsalt sellepärast, et häbi on väiklusel end võita lasta? uus mees peaks ikka teadma oma abikaasa soodumusest petturlusele. kui abielule järgneb laste saamine, siis seda enam peaks mees teadma, millise naisega ta lapsed saab. väga oluline on, millised väärtused naine abiellu toob ja oma lastele edasi kavatseb anda. sina räägid kahjurõõmust, mina räägin õiglusest, kus kõik saavad vajadusel oma osa, mitte nii, et kaks pettuse peakorraldajat pääsevad puhta südamega ja see, keda üle lasti, peaks kogu jama vaikselt alla neelama. maailm saab imeliseks kohaks siis, kui petturid teavad juba eos, et nende pettus saab avalikuks või ei lähe läbi.

#2982188:

uus mees peaks ikka teadma oma abikaasa soodumusest petturlusele. kui abielule järgneb laste saamine, siis seda enam peaks mees teadma, millise naisega ta lapsed saab.

Kuidas te ükskord aru ei saa, uus mees TEAB!
Sest nad olid sel hetkel lahus ja otsustasid mõlemad teistega jätkata.

Pärast läks mõlemil pekki ja said jälle kokku. Tavaline ju.

#2982129:

On üks jutt, väidetavalt Sokratesega, aga v-o oli see keegi teine, vahet pole. Tuleb Sokratese juurde tema õpilane: “Õpetaja, ma kuulsin ühte lugu…” Sokrates: “Jah, ütle mulle, kas see lugu on hea?” Õpilane: “Ei, ei…” Sokrates: “No kas see on siis tõene?” Õpilane: “Seda ma kindlalt ei tea, ma kuulsin seda…” Sokrates: “No kas ma pean seda tingimata kuulma?”

Teemaalgataja lugu ei vasta kindlalt esimese kriteeriumile ning küsitavalt kolmandale. Veel kord: armuke ja tema praegune mees olid tol ajal tema teada “suhes”, aga teemaalgataja ju ei tea, milline see suhe sel hetkel oli ja kuidas nad selle lahendasid. Selleks , et tema rahu saaks? Oh, ei saa ta sellest rääkimisest rahu, ei saa. Niikaua ei saa, kuni pole ise asjast üle saanud. Ei saa üle, sest ego sai hävitava hoobi ja nüüd see vastik, väiklane ja kiuslik ego (mis meis kõigis olemas on) tahab kättemaksu. Ego saab rahulduse ainult siis, kui saab kahjurõõmu tunda: no läks mu s…, aga teil, va raisad, läheb veelgi kehvemini.

Eh, lase ikka oma väiklusel endast võitu saada – maailm saab sedasi imeliseks kohaks, eks!

Sorry, aga kust sa tead, et teemaalgataja hing siis rahu ei saa? Oled ise taolise asja läbi elanud?
Kõige vähem mõistan ma inimesi, kellel on vajadus iseenesele kinnitada, et teine teine teeb kindlasti valesti, olukorras, kus selliseks arvamuseks puudub vähimgi alus.
Mina väidan, et just tõe rääkimine aitabki teemaalgatajal sellest üle saada, sest see on praegu ainus võti.
Ega asjata öelda, et kahjurõõm on kõige suurem rõõm – see vastab muuseas tõele.

Minu arvates võiks teemaalgataja oma piinlemised ise ära piinelda, mitte minna oma piinu teiste kaela keerama.
Ainult väga väiklaste inimeste jaoks on kahjurõõm kõige suurem rõõm. Aga eks igaüks teab ise, mida endas arendada, kas väiklust või suuremeelsust – tööd kulub ühepalju!

Teemaalgataja, ma lihtsalt ei usu, et nii vana asja üleskaevamine võiks sulle rahu või rahuldust pakkuda.
Oleks sa õigel ajal reageerinud, siis jah, aga…

#2979491:

#2979420:

Mina oleks küll rahul kui keegi tuleks ja ütleks mulle, et mu mees on mind petnud ja selle pärast on pere lahku läinud.

Äkki selle naise abikaasa on väga rahul, kui saab teada mis trikke ta naine oskab.

Et sina oled rahul, kui su mees sinuga paralleelselt ka teiste naistega kepib? Miks ma ei usu.

Miks ma rahul peaks olema? Sellise mehega ma koos edasi minna ei saaks.

#2982656:

Igatahes avastasin nüüd, et see armuke on abiellunud oma selle pikaaegse elukaaslasega. Suure tõenäosusega ei tea see mees, et naine teda siis pettis.

Millal see truudusevanne siis nüüd õigupoolest antaksegi, abielludes või enne või pärast? Võib arvata, et need kaks, kes nüüd abielus on, oma eelnevate aastate jooksul mitutki asja, millest teemaalgatajal halligi pole, kogenud on. Kes teab, kes mida tegi ja kes kus käis, aga lõpuks need kaks otsustasid koos lõpuni minna.

Ja nüüd tuleb keegi kõrvalt mingi vana asjaga lehvitama, “õiglust jalule seadma”… No andke abi. Ja kui te ei usu, et inimesed aasttega areneda ja kasvada võivad, siis ju te ei usu seda enda näite põhjal.

Sama õigluse koha pealt on ju siis ka nii, et kui keegi teist on kunagi tööl mingi lolluse teinud ja hiljem töökohta vahetanud, siis õigluse mõttes peaks uuele tööandjale keegi kolmas ära rääkima, mis jama te iks aastat tagasi kusagil kokku keerasite – noh, et ikkagi tunneksite omal nahal, mis te kunagi aastate eest korda saatsite…

Kuidas sellega oligi – kes vana asja meenutab…?

Ja see on jah tõsi, et “kahjurõõm on kõige suurem rõõm” on ütlus, mida peetakse siiski ülimalt negatiivseks ja see käib väga madalate ja väiklaste inimeste kohta, kes rõõmustavad vaid selle üle, kui teistel halvasti on või läheb.

#2982656:

Igal juhul teeksin tagasi, sest see lits peab ka aru saama teost.

IGA NAINE, kes abielus mehega seksib, on LITS!
Ja üleüldse, kõige parem oleks ta naistevanglasse panna!

Eriti RÄIGEKS muudab sellise kuriteo asjaolu, kui selle abielumehe naine on väiklane ja ei ole ka välimuselt just kõige säravam tüüp ning jääks sellepaari lahkumineku puhul üksi kiratsema, sest keegi teine sellist ei taha. Nagu teemaalgataja juhtumi puhul. (“teemaalgataja piinlemised”)

Süüd KERGENDAV asjaolu on see, kui petjast abielumehe naine on tark, kena ja särav, kel on meestejärjekord varupingil ootamas.

Loo moraal litsidele: te enne seksimist kindlasti küsige abielumehelt naise pilti näha!