Pidevalt, just hommikuti, on paha ja iiveldab ja pea käib ringi ja väsinud. Otseselt muud nagu eriti viga ei olegi. Muidu kõik päeva jooksul ok, rõõsa ja rõõmus. Nagu simulant, et saaks koju jääda.
Aga kuna pidevalt kurtis selle üle, siis sai arsti juures käidud ja selgus, et on ikka pühjus küll olemas. Sai diagnoosiks mononukleoos, aga kuna kõige hullem ei ole, siis pole muud teha kui sümptomeid leevendada. Muud ravi polegi nagu.
Aga a ei saa ju lapsel kuude kaupa lasta kodus olla, et hommikuti kehva olla ja bussis iiveldab ja nõrk tunne?!
Kellede lastel sellega kogemusi – kaua see jant kestnud on teil umbes?
Minul oli see 18-aastasena ja ma ei tea, millest sa räägid, et “ei saa ju lasta kodus olla”. Mina olin kuu aega voodis pikali, õppisin järele nagu sain.
+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.12 00:33; 09.12 14:12;
Selle diagnoosiga simulant küll pole. Minu 18-aastasel oli ka umbes kuu. Aga tal olid lisaks ka lümfid paistes ja kurk haige, alguses arvati, et angiin hoopis. Tema sai ravimit leevenduseks. Meenutab kui kõige jubedamat haigust, mida põdenud. Ja pärast ei tohtinid päris pikka aega trenni teha ja tema vanuses loeti sõnad ka alkoholi suhtes peale arsti poolt. Maksa ja põrna suurenemise tõttu, need tegevused ohtlikud mõnda aega.
Eesti keeles on vähe infot selle haiguse kohta, soovitan guugeldada inglise keeles.
Head paranemist!
+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.12 12:39; 09.12 21:32;
Selle diagnoosiga simulant küll pole. Minu 18-aastasel oli ka umbes kuu. Aga tal olid lisaks ka lümfid paistes ja kurk haige, alguses arvati, et angiin hoopis. Tema sai ravimit leevenduseks. Meenutab kui kõige jubedamat haigust, mida põdenud. Ja pärast ei tohtinid päris pikka aega trenni teha ja tema vanuses loeti sõnad ka alkoholi suhtes peale arsti poolt. Maksa ja põrna suurenemise tõttu, need tegevused ohtlikud mõnda aega.
Täpselt sama oli mulgi, tuleb meelde. Käisin regulaarselt infektsionisti juures proove andmas, ka peale terveks saamist. Kord haiguse ajal minestasin arsti juures ära. Aga mingit ravimit siis ei olnud, see oli 80-ndate lõpus. Võib olla nüüd on. Öeldi, et antibiootikume lausa ei tohi võtta.
+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.12 00:33; 09.12 14:12;
Alguses oli just kui tavaline kurguhaigus, sai koduste vahenditega ravitud, aga üle ei läinud, siis kirjutati AB (Kes seda enne teadis, et mononukleoos. Lööve tuli selga ja kurk oli täiesti kinni paistetanud) . Lootsime et läheb paremaks. Aga läks hoopis hullemaks. Lõpetasime lastehaigla erakorralises, kus ei tahetud meie arvamust mononukleoosile uskuda. Aga vereproovist see just välja tuli. Teise nädala lõpuks hakkas paranema.
Mul oli 20-aastaselt ja kuu aega olin kodus nagu laip. Alguses oli pikalt 39 palavik, alguses oli üks lümf kanamunasuurune tükk, hiljem tekkis kuklasse ka veel kaks väiksemat, kurk oli tulipunane, aga valus polnud. Perearst sai diagnoosi pandud alles siis, kui hakkasin end paremini juba tundma. Seega ma usun, et ta ongi väsinud ja nõrk sellest haigusest.
Mul oli üks lastest, vist oli tookord 17 aastane. Kurk paistetas kinni ja tekkis hull palavik. Kuna kurk oli nii hullus olukorras, siis läksime Nina- ja kurgukliinikusse (Tartus). Sealne arst helistas kohe Nakkushaiglasse ja meid saadeti sinna. Õnneks oli vaba koht ja poiss võeti haiglasse. Võibolla ka sellepärast, et tal on üks krooniline haigus. Samal õhtul proovid midagi ei näidanud, aga tigutite alla ta pandi ja minul kästi palju särke ning mineraalvee pudeleid kohale toimetada. Teise päeva õhtuks oli diagnoos siiski mononukleoos, arst veel naeris, et näed jõudis haiglasse enne haigust. Sai AB ravi, pidevalt oli tilgutite all ja nii poolteist nädalat. Mingi hetk tekkis lisaks ka lööve. Nii, kui tilguti ära võeti, nii palavik tõusis kiiresti ikka 40 kraadi kanti. Särke vahetas ka nii, et ma õhtu viisin hunniku koju (seal haiglas on olemas üksikpalatid ja igal oli oma uks õue, seda kaudu sain poisi juures käia). Järgmine õhtu taas särkide vahetus. Visime talle teleka ja siis medõed naersid, et nüüd on vähemalt keegi, kelle voodiserval istudes ei ole igav. Ning vedelikku jõi ta ka suurtes kogustes. Plokkidega viisime Värskat talle. Kurgu sai peaaegu korda tänu AB-le. Haiglas oli kaks nädalat ja taastumine kestis veel kaks nädalat. Kuna oli kevadine aeg ja soojaks läks, siis hakkas taastumiseks õues kõndimas käima ja hiljem juba tegi tasapisi trenni ka. Lihaselisest spordipoisist oli haiguse ajal saanud pikk kõrend. Oli raske aeg nii talle kui ka meile, kogu perele.
Minu lapsel oli ravimiks, mis leevendas olukorda, prednilosoon. See pidavat olema kasutusel ka haiglaravi puhul. Antibiootikumid toimivad ainult bakterite puhul, mononukleoos on viirushaigus. Ja teatud antibiootikume kasutades võib tekkida hoopis lööve selle haiguse puhul.
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.12 12:39; 09.12 21:32;
