Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mööbel ja materjalide ohutus – kas jälgite?

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Mööbel ja materjalide ohutus – kas jälgite?

Postitas:
Kägu

Kas mööblit ostes uurite, kas valmistusmaterjal on ohutu? Kuidas üldse olla kindel, et ei too endale koju mööblit, mis võib põhjustada allergiat või veel hullemaid haigusi? Kas nt Ikeast või Jyskist ostetud odava mööbli puhul ongi üsna kindel, et päris ohutu see materjal pole? Ja mis alternatiivid üldse on, kui täispuidust mööbel ei meeldi? Minule nt meeldib valge, lihtsa joonega mööbel, aga selline vist ongi suuremalt jaolt mingist kokkupressitud MDF-plaadist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas mööblit ostes uurite, kas valmistusmaterjal on ohutu? Kuidas üldse olla kindel, et ei too endale koju mööblit, mis võib põhjustada allergiat või veel hullemaid haigusi? Kas nt Ikeast või Jyskist ostetud odava mööbli puhul ongi üsna kindel, et päris ohutu see materjal pole? Ja mis alternatiivid üldse on, kui täispuidust mööbel ei meeldi? Minule nt meeldib valge, lihtsa joonega mööbel, aga selline vist ongi suuremalt jaolt mingist kokkupressitud MDF-plaadist.

Kas maja ehitamisel on kasutatud ohutuid matejale. On mõtetu uurida mööblit kui maja ise on ohtlikust allergiat tekitavatest ainetest koosnev. Alusta maja uurimisest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei jälgi. St lausa asbesti vmt teadaolevalt ohtlikku materjali muidugi ei kasutaks teadlikult oma elamises, aga nende müümine on keelatud ka. Aga üldiselt — elamine on niikuinii ülimalt eluohtlik ja riskantne tegevus, lolliks minna ka ei saa. Allergiakalduvust ühelgi mu pereliikmel õnneks samuti ei ole, nii et allergeenide vältimise nimel ekstra võimelda pole tarvis.

Elukutselt olen arst. Minu mulje järgi on selliste asjade pärast ülemuretsemine jällegi selge riskifaktor hüpohündria jm somatoformsete häirete kujunemiseks. Nii et muretse või ära muretse, tervistkahjustavalt elad ikka. 😀 Nokk kinni, saba lahti!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jeerum, ma ei tule selle pealegi terve mõistusega, et selliseid asju vaadata või nende pärast muretseda. Mida sa teed? Närid või põletad seda mööblit?

Ainuke, mida ma jälgin, et laste voodipesude tootmisel poleks kasutatud mingeid mürgiseid värve ja kodukeemia kasutamine samuti võimalikult öko. Põrandaid pesen ikka ainult kuuma auruga, pesu pesemiseks mayer jne.

Kõige pärast siin maailmas ei saa lihtsalt muretseda ja kõike ei saa kontrollida. Samuti nagu ei suuda sa lõpuni ikkagi kindlaks teha, kas selle mingi suvalise väikse Hiinas toodetud mänguasja vm vidina tootmiseks on kasutatud pm orja-tööjõudu või mitte…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Elukutselt olen arst. Minu mulje järgi on selliste asjade pärast ülemuretsemine jällegi selge riskifaktor hüpohündria jm somatoformsete häirete kujunemiseks.

Hüpohondriast enam ei räägita ju, selle asja nimetus on terviseärevus.

Laias laastus pisut jälgin. Mööbel on küll kõik täispuidust, aga peamiselt seetõttu ka, et muud variandid ei meeldi. Seega alternatiive paraku ei oska soovitada. Aga täispuidust saab ju samuti näiteks lihtsa joonega valget mööblit valmistada/tellida? Või (lasta) üle värvida vms… Üle mõelda kindlasti pole vaja selle ohutuse suhtes, kuid kui on valikut, siis võiks ju eelistada võimalikult naturaalseid ja nö tervislikumaid variante. Ma ise lähtun sellest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hüpohondriast enam ei räägita ju, selle asja nimetus on terviseärevus.

See väide on nüüd jälle teistpidi väga suur lihtsustus ja kitsendus. 🙂 Tegelikult ma oleksin tahtnud kirjutada “somatoformsed häired”, aga kuna eeldasin, et sellest ei saa enamik lugejaid aru, lisasin ühe üldrahvalikult tuttava sõna n-ö selgitavaks näiteks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna ma ei teadnud, et mööbel allergiat tekitab, siis ei ole vaadanud. Mul rohkem tekitab odav saepuruplaadist mööbel viha, kui nt tõmbad sahtli lahti ja esiosa irdub või siis kapiuks või riiul vajub viltu vms. Aga kuna raha suurt pole, elan edasi oma kipakate kummutite ja poollagunenud kappidega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen jälginud madratseid ostes. Elan Ameerikas ja siin on suurem osa madratseid kemikaalidega immutatud, mis peaks neid tulekindlamaks muutma. Ei soovi neid mürke sisse hingata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas seda õigupoolest jälgima peaks? Ega toodete juures pole ju kirjas, millest need valmistatud on, milliseid kemikaale sisaldavad ja kui palju need kemikaalid lenduvad. Või siis, millisest riigist on pärit see puit, millest mööbel on valmistatud. Või siis veel täpsemalt, millisest piirkonnast selles riigis.
Sageli ei oska ka müüja toodete kohta midagi rääkida, sest ka temal pole nende kohta taustateavet. Tarbijakaitseamet kah üksnes tilgutab aeg-ajalt teavet paari kinda või mõne mänguasja kohta. Ma ei teagi, kas on üldse kedagi, kes saab täpselt aru, millises keskkonnas me elame.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma jälgin ainult niipalju, et trepil oleks käsipuu ja lauaplaat poleks klaasist( õudne).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii laminaatplaat kui ka mdf on sisuliselt kokkupressitud saepuru. Erinev tehnoloogia lihtsalt. Laminaatplaat on pealt kaetud tavaliselt õhukese laminaatplasti kihiga, mdfi katmiseks kasutatakse nii värvimist kui ka plastikut. Niiskuskindlaks saavad need materjalid, kui see saepurusisu on töödeldud niiskustõkkega(aquastop). Seda tehakse tavaliselt vannitoa mööbli puhul. Mööblitootjad kasutavad kõik täpselt samu plaate. Muidugi on ka kehvema kvaliteediga plaaditootjaid, kelle plaate odavama mööbli puhul kasutatakse, kuid see väljendub pigem mööbli lagunemises. Ei ikea ega jysk ei ole ise mööbli tootjad, vaid on edasimüüjad. Kui ikea tellib mööblitehastest vähemalt enda disainerite välja mõeldud mööblit, siis jysk tellib lihtsalt konteineriga kuskilt aasia riikidest oma kauba kokku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii laminaatplaat kui ka mdf on sisuliselt kokkupressitud saepuru. Erinev tehnoloogia lihtsalt. Laminaatplaat on pealt kaetud tavaliselt õhukese laminaatplasti kihiga, mdfi katmiseks kasutatakse nii värvimist kui ka plastikut. Niiskuskindlaks saavad need materjalid, kui see saepurusisu on töödeldud niiskustõkkega(aquastop). Seda tehakse tavaliselt vannitoa mööbli puhul. Mööblitootjad kasutavad kõik täpselt samu plaate. Muidugi on ka kehvema kvaliteediga plaaditootjaid, kelle plaate odavama mööbli puhul kasutatakse, kuid see väljendub pigem mööbli lagunemises. Ei ikea ega jysk ei ole ise mööbli tootjad, vaid on edasimüüjad. Kui ikea tellib mööblitehastest vähemalt enda disainerite välja mõeldud mööblit, siis jysk tellib lihtsalt konteineriga kuskilt aasia riikidest oma kauba kokku.

Terminid ja materjalid on nagu pudru ja kapsad.
Laminaat- plastikkate
Melaniin- paber immutatud vaiguühenditega.

Saepuruplaat- puidulaastust kōrge surve all kokku pressitud materjal.Seob orgaaniline materjal. Niiskumisel paisub. Nōukogude riigi ajal oli plaadil mingi vaigu pōhine kemikaal sidumiseks ja eristas kahjulikke ühendeid.
Mdf – kōrgsurvega kokkupressitud keskmise tihedusega puitkiudplaat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mdf ja saepuruplaadi puhul on teemaks see, et see liim, millega saepuru seotakse, pole kõige naturaalsem, seda lendub hiljem mingil määral õhku ja sellel võib olla mõju. Seepärast kirtsutatakse mdf/saepuruplaadist mööbli peale nina, et see pole naturaalne materjal ja peaks ikka täispuit olema. Mina ei osta ära seda mõtet, et liimi aurud saavad väga liikuda läbi värvitud või melamiiniga kaetud pinna. Samas, köögi- ja vannitoamööbli uksed tehakse tänapäeval on 98% lamineeritud mdf’ist, ja seal ei ole materjali “õilsuse” koha pealt kunagi mingit kobisemist. Võta Eesti kõige kallimad ja eksklusiivsemad kinnisvarakuulutused ette, ja mdf-uksed vaatavad köögis ja vannitoas vastu. Natuke nagu topeltstandard.

Mdf’il või saepuruplaadil on ka oluline eelis puidu ees. Puit õhukeste laudade kujul kipub olema tundlik õhuniiskuse muutumisele, ehk kuivama praguliseks ja kõmmelduma. Selle vältimiseks tehakse puitmööblit enamasti lamellidest kokku liimitud liimkilbist (mis võib olla spooniga kaetud), või vineerist. No aga see pole ka enam naturaalne, seal on liim sees ja kes teab mis liim täpselt.

Kruvidega koostatud saepuruplaat ei talu mitmeid kolimisi ja lahti võtmisi – kokku panemisi. See on aga rohkem nõukogudeaegne mure, tänapäeval kasutatakse kruvisid mööbli kandvate osade koostamisel vähe või mitte üldse, enamasti on ikka kasutusel mööblipoldid või tõmmitsad mis on küll odavast alumiiniumist, kuid mida on võimalik välja venimisel või katki minemisel lihtsasti asendada. Iseasi on see, kui see saepuruplaat on liiga õhuke – siis ta võib küll murduda lausa kasutamise käigus.

Ma ise arvan, et kui uuest mööbliplaadist midagi eraldubki (“uue mööbli lõhn” millegi eraldumist ju tähendab) siis peale mõningast kasutusest on kõik lenduv materjal kadunud ventilatsiooni ja materjal muutunud stabiilseks. Ei ole seal isegi mingit teoreetilist ohtu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma jälgin ainult niipalju, et trepil oleks käsipuu ja lauaplaat poleks klaasist( õudne).

mil moel kahjustab klaasist lauaplaat tervist? mul on korduvalt olnud klaasplaadiga laudu ja no mõni on ikka väga äge.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma jälgin ainult niipalju, et trepil oleks käsipuu ja lauaplaat poleks klaasist( õudne).

mil moel kahjustab klaasist lauaplaat tervist? mul on korduvalt olnud klaasplaadiga laudu ja no mõni on ikka väga äge.

Võib puruneda näiteks ja selle ideaalselt puhas hoidmine on emotsionaalselt ruineeriv. Kole on ka ja see on masendav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Happikits

Mdf ja saepuruplaadi puhul on teemaks see, et see liim, millega saepuru seotakse, pole kõige naturaalsem, seda lendub hiljem mingil määral õhku ja sellel võib olla mõju. Seepärast kirtsutatakse mdf/saepuruplaadist mööbli peale nina, et see pole naturaalne materjal ja peaks ikka täispuit olema. Mina ei osta ära seda mõtet, et liimi aurud saavad väga liikuda läbi värvitud või melamiiniga kaetud pinna. Samas,

Ma ise arvan, et kui uuest mööbliplaadist midagi eraldubki (“uue mööbli lõhn” millegi eraldumist ju tähendab) siis peale mõningast kasutusest on kõik lenduv materjal kadunud ventilatsiooni ja materjal muutunud stabiilseks. Ei ole seal isegi mingit teoreetilist ohtu.

Eritub siis, kui saepuruplaat vōi ehk plp plaat märjaks läheb. Kuivades eritabki. Kui kuiv on siiis ei erita midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma jälgin ainult niipalju, et trepil oleks käsipuu ja lauaplaat poleks klaasist( õudne).

mil moel kahjustab klaasist lauaplaat tervist? mul on korduvalt olnud klaasplaadiga laudu ja no mõni on ikka väga äge.

Tekitab mööbliärevust äkki? 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mdf ja saepuruplaadi puhul on teemaks see, et see liim, millega saepuru seotakse, pole kõige naturaalsem, seda lendub hiljem mingil määral õhku ja sellel võib olla mõju. Seepärast kirtsutatakse mdf/saepuruplaadist mööbli peale nina, et see pole naturaalne materjal ja peaks ikka täispuit olema. Mina ei osta ära seda mõtet, et liimi aurud saavad väga liikuda läbi värvitud või melamiiniga kaetud pinna. Samas,

Ma ise arvan, et kui uuest mööbliplaadist midagi eraldubki (“uue mööbli lõhn” millegi eraldumist ju tähendab) siis peale mõningast kasutusest on kõik lenduv materjal kadunud ventilatsiooni ja materjal muutunud stabiilseks. Ei ole seal isegi mingit teoreetilist ohtu.

Eritub siis, kui saepuruplaat vōi ehk plp plaat märjaks läheb. Kuivades eritabki. Kui kuiv on siiis ei erita midagi.

Kui sagedasti sa ikka oma köögimööbli seinu ja uksi läbi leotad? Milline maailma kõige odavam pinnakate seal siis on, et juhuslik vesi plaati sisse imendub ja seda sealt välja kuivatama peab hakkama (kõrgsurvelaminaadist ilmselt pole juttugi)? Selliselt läbileotatud mööbli kaubanduslikust välimusest ei tasu vist enam rääkidagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma jälgin ainult niipalju, et trepil oleks käsipuu ja lauaplaat poleks klaasist( õudne).

mil moel kahjustab klaasist lauaplaat tervist? mul on korduvalt olnud klaasplaadiga laudu ja no mõni on ikka väga äge.

Tekitab mööbliärevust äkki? 😀

Kui keegi peomeeleolus sampusepudeli liiga kõva kolksuga lauale paneb, või laua otsa koperdab, võib see karastatud klaas karata kildudeks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Klaaslauad on koledad. Läbi paistavad metalljalad ja poldid, rõve.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mdf ja saepuruplaadi puhul on teemaks see, et see liim, millega saepuru seotakse, pole kõige naturaalsem, seda lendub hiljem mingil määral õhku ja sellel võib olla mõju. Seepärast kirtsutatakse mdf/saepuruplaadist mööbli peale nina, et see pole naturaalne materjal ja peaks ikka täispuit olema. Mina ei osta ära seda mõtet, et liimi aurud saavad väga liikuda läbi värvitud või melamiiniga kaetud pinna. Samas,

Ma ise arvan, et kui uuest mööbliplaadist midagi eraldubki (“uue mööbli lõhn” millegi eraldumist ju tähendab) siis peale mõningast kasutusest on kõik lenduv materjal kadunud ventilatsiooni ja materjal muutunud stabiilseks. Ei ole seal isegi mingit teoreetilist ohtu.

Eritub siis, kui saepuruplaat vōi ehk plp plaat märjaks läheb. Kuivades eritabki. Kui kuiv on siiis ei erita midagi.

Kui sagedasti sa ikka oma köögimööbli seinu ja uksi läbi leotad? Milline maailma kõige odavam pinnakate seal siis on, et juhuslik vesi plaati sisse imendub ja seda sealt välja kuivatama peab hakkama (kõrgsurvelaminaadist ilmselt pole juttugi)? Selliselt läbileotatud mööbli kaubanduslikust välimusest ei tasu vist enam rääkidagi.

Jah, eks probleem tekibki rohkem horisontaalis plaatidega, mille peale vōib jääda vedelikku ja mis siis tavaliselt servakandi ja pealispinna vahelt plaadi sisse imbub. Kapiuksed/sahtli esipaneelid muutuvad tavaliselt käega kasutavate kohtade juurest inetuteks. Kriimud, märgades kätest niiskuskahjusutus,hinged vajuvad avas ära jms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mööbel ja materjalide ohutus – kas jälgite?