Teema: Moodsa aja CV

Ei pane ei perekonnaseisu ega lapsi. Perekonnaseis on eriti tobe panna, sest seda panevad ainult abielus inimesed. Keegi ei kirjutaks ju cv-sse vallaline või lesk näiteks.

Muide, mu mees millegipärast paneb nii lapsed kui abielu, ta ütleb, et meeste puhul on see pigem positiivne.

CVsse pannakse see, mis võib sulle kasulik olla. See ei ole mingi kindlate reeglitega dokument.
Vanust mina ei pane, see on niikuinii tuletatav.
Perekonnaseisu ja lapsed paneksin siis, kui sellest võiks mulle kasu olla. Näiteks need teismelised lapsed ja võib tõesti olla, et meeste puhul on abielu ja lapsed positiivne.

Natuke huumorit siia vahele: kui umbes 10 a eest tollases töökohas tööle kandideerijate CV-sid läbi vaatasin, siis üks neiu oli oma CV-sse lisanud ka perekonnaseisu lahtri ja märkinud sinna “määramata”.

Ma ei pane oma CV-sse ei oma sugu, vanust perekonnaseisu ega laste olemasolu. Aadress on linna täpsusega ja muidugi kontaktandmed on kirjas, pilti ei ole.

Igaüks võib kooli lõpetamise aja järgi ise omad järeldused teha, kui vana ma võin olla ja mistahes sellises vanuses inimesel võivad olla lapsed, olgu ta mees või naine. See, et mul on laps, ei võta mitte kuidagi minu senist töökogemust, oskusi ega saavutusi vähemaks ning iga normaalne tööandja huvitub siiski nendest kolmest asjast, mitte sinu eraelust. See, kuidas sa seda kõike korraldad on sinu enda vastutada ja sa pead tööle kandideerides ise sellega arvestama, tööandja jällegi omalt poolt eeldab, et sul on kõik läbimõeldud.

Ja mitte ealeski ei ole vestlusel vanust ega laste olemasolu küsitud. Vanus on saadud teada hiljem, kui on tehtud taustakontroll või lepingu sõlmimisel on olnud aja esitada isikut tõendav dokument.

#3326906:

Ma ei pane oma CV-sse ei oma sugu, vanust perekonnaseisu ega laste olemasolu.

Täpsusta palun seda soo mitte kirja panemist. Kas siis nime kirja ei pane? Sest sugu on ju enamasti nimest tuletatav, kui just pole tegemist nimega, mis sobib mõlemale soole.

No kui sugu on nimest tuletatav, milleks seda siis veel üle korrata? Minu cv-s ka ei ole rida “sugu:naine”. Milleks see peaks olema, mida see annab juurde?

Vanus (sünniaasta) minul küll on, aga otseselt oluliseks ei pea. Ma ise olen lähtunud küll sellest, et kui tööandjale minu vanus ei sobi, on selliste eelarvamustega, siis parem ärgu kutsugu mind vestlusele – ma ei tahaks sellises kohas töötada. samuti on minu vanusest tuletatav, et suure tõenäosusega mul võib olla lapsi, sh ka väikelapsi (olen 36).

Perekonnaseis pole üldse kuidagi oluline no ja vestlusel on näha, et sõrmus sõrmes, kui kedagi peaks huvitama.

Elukoht on mul maakonna täpsusega, kuigi ega see ju tegelikult oluline polegi – ise tean, kuidas tööl saan käidud. Pigem nö vanast harjumusest mingi standardformaat. Moodne inimene teeb üldse ennast tutvustava video 😀

#3327154:

Seda ma mõtlesingi, et pole väga kuulnudki, et sugu eraldi märgitaks, kuna see on ju niikuinii nimest tuletatav. Seepärast tunduski kummaline, et üks vastaja seda eraldi rõhutas.

No kui su nimi on näiteks Kert Kingo siis võiks ju ikka oma soo ära märkida, sest tegemist on täiesti mehe nimega.

#3326890:

Ma ei pane oma CV-sse ei oma sugu, vanust perekonnaseisu ega laste olemasolu. Aadress on linna täpsusega ja muidugi kontaktandmed on kirjas, pilti ei ole.

olen pannud kõik, (laste arvu juurde “täiskasvanud lapsed”), pole iial probleemi olnud.
sünniaasta, vanus nagunii nii Etisest kui Äriregistrist (sealt ka kodune aadress) internetiotsinguga välja.

see sugu-vanus-laste arv CV-sse või mitte, on probleem pigem fertiilses eas noorematel naistel, alates 45+ vanusest on suuremad lapsed cv-s pigem töölevõtmist soodustav fakt, sest üldjuhul inimene, kes võib varsti juba vanaemaks saada, normaaljuhul enam uut beebit ise muretsema ei hakka.

#3327406:

töövestlusel käiva inimese kohta ei tohi internetis googli kaudu taustainfot otsida.

et ei või inimese nime Googlesse toksida ja näha tema kirjut/vähemkirjut virtuaalelu? Pakun, et võib vabalt, ja võib ka sellest järeldusi teha.

#3327406:

töövestlusel käiva inimese kohta ei tohi internetis googli kaudu taustainfot otsida.

kui suudad tõestada, et sinu kohta tehti päring ja kandideerid ametisse kus pole oluline milline on sinu internetikohalolu, siis võid selle tööandja vastu kohtusse minna

töövestluseks olulise info pead andma ise oma cv ja kaaskirjade ja muude nõutud dokumentide ja soovitajate näol.

sel põhjusel ma ise ka kandideerides ei anna üleliigset infot. saan siis vestlusel teada kas ja kui palju mind googeldati kui hakkavad välja tulema asjad mida ma enda kohta ise välja pole andnud

laste arvu ei pane, sellel põhjusel ei pane ka keskkooli ja neid kõrgharidusi mis ei puutu asjasse.

Teoorias on see tore, aga mida sa täpsemalt seal tkohtust nõuad? Ega sa töökohta sellel alusel nõuda ei saa. Kahju? Milline on kahju? Moraalne kahju millest? mainest? kui see oli nagunii avalik info, siis mainet ei mõjutanud…jäid seetõttu töökohast ilma? Mis garanteerib, et oleksid töökoha saanud? tegelikutl ei saa sa seal kohtus midagi nõuda, ainus võimalus on kaevata võrdse kohtlemise volinikule või andmekaitseinspektsiooni, aga sina ise midagi nõuda ei saa. Ja nagunii ükski tööandja ei ütle sulle, et guugeldas, lihtsal teine kandidaat oli parem 😀

Ps ma olengi jurist ja just nii need asjad käivad – ükskõik kui valesti keegi käitus, selleks, et midagi kohtus nõuda, pead suutma tõendada ka tagajärge. Kui tahad kahju hüvitamist, pead suutma tõendada kahju tekkimist.

#3327461:

#3327443:

#3327406:

töövestlusel käiva inimese kohta ei tohi internetis googli kaudu taustainfot otsida.

et ei või inimese nime Googlesse toksida ja näha tema kirjut/vähemkirjut virtuaalelu? Pakun, et võib vabalt, ja võib ka sellest järeldusi teha.

GDPR järgi enam ei või

päriselt, räägi oma ettevõtte juristiga sellest kui ei usu.

ja kuskohast tuleb välja see, kui keegi su nime netti toksib ja avab täiesti avaliku lingi näiteks spordivõistlusel osalemise kohta?

#3328032:

Täpselt. Võiks ikka osata vahet teha, mis on avalik info ja nuhkimine.

Googeldamine on nuhkimine, st sa nimme otsid ..Nuhkimine aga ei ole kui näiteks inimene on ise teavitanud et tal on oma kodulehekülg internetis. Siis sa lihtsalt tipid selle kodulehe aadressi sinna ja tutvud infoga.

#3328032:

See, kui ma kedagi guugeldan, ei ole GDPRi rikkumine. Selle loogika järgi oleks seadusevastane panna otsingusse mistahes tuntud inimese nimi, et nt tema elulugu lugeda.

Püha naiivsus, on ikka vahe vahel, kas kasutab guuglit eraisik omatarbeks või teeb seda tööalaselt juriidiline isik.

#3328032:

Ma olen täiesti kindel, et paljud firmad guugeldavad tööle kandideerijaid ja sugugi mitte nuhkimise eesmärgil, vaid sellepärast, et nii võib tema vastu just rohkem huvi tekkida, kui selgub, et tema nimi figureerib kuskil erialastes väljaannetes, teda on mingite saavutustega seoses intervjueeritud või on võitnud auhindu, midagi avaldanud jne.

Kandideerija enda ülesanne on ennast müüa, milleks siis üldse neid cv-sid ja kaaskirju..las tulevane tööandja siis ise otsib ja tuulab internetis 🙂

#3328052:

Googeldamine on nuhkimine, st sa nimme otsid

ja isegi kui see nii oleks, siis mismoodi seda “nuhkimist” tõestatakse?

Äripäevast:
Eestis ei ole regulatsiooni, mis näeks ette, kas ja millistel tingimustel võib tööandja kontrollida töötaja ja tööle kandideerija interneti, sh sotsiaalmeedia kasutust.

Töölepingu seaduse järgi võib tööle kandideerijalt saada vaid neid andmeid, mille puhul on tööandjal õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Lepingueelsete läbirääkimistele kohaldatakse ka võlaõigusseaduses sätestatut, mille alusel peavad pooled muu hulgas arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega.

Andmekaitse Inspektsiooni selgituste kohaselt tähendab see, et seadus ei keela tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest, kuid kandidaat võib nõuda, et tööandja sellise tegevuse lõpetaks. Kandidaati tuleb siiski teavitada andmete kogumisest. Kandidaadile tuleb teatavaks teha, mis andmeid ja kust koguti ning kes neid töötleb.

Ma vahetasin hiljuti eriala ja nüüd olen algaja 30+ vanuses, samas kui mu konkurendid tööturul on napilt üle 20. Loomulikult ei pane ma oma sünniaega kirja. Paraku saab mu sünniajast üsna hästi aimu lõpetatud haridustasemete järgi. Ma ei saa oma eelmise eriala kõrgharidusi välja jätta, sest mul pole uuel erialal veel kõrgharidust käes. Aga seni pole vanus probleemiks olnud, ma olen siiski veel piisavalt noor.

Perekonnaseisu olen kirja pannud, sest see näitab, et ma olen otsustusvõimeline inimene (olen abielus). Kui oleks mingi muu seis, siis ei paneks kirja. Pole vaja sellele ekstra tähelepanu tõmmata ja et tööandja arutleks, et miks siis ikkagi nii ja mitte naa.

Lapsi ma loomulikult kirja ei pane. Mul on neid mitu ja viimane üsna väike. Ma olen 12 aastat lapsevanem olnud ja lastega seni 0 päeva haiguslehel olnud, kuid kas ma tööle kandideerides üldse jõuan seda selgitama? Kas tööandja usub mind? Tööandja võibolla mõtleb, et sellise lastekarja kõrvalt ma ei jõuagi tööd teha, sest mõnele on laste kasvatamine ränkraske.

Ma selle jutu järgi vaatasin, mis infot ma enda kohta leian ja suurt ei midagi.
Ühe pildi leidsin ja isegi see ei ole tuntav või aru saada, et see mina olen- võõrad veel vähem kokku viivad. Täitsa igav inimene. Huvitav millise mulje see jätab – olen mingi kahtlase taustaga inimene, kes varjab midagi ilmselt 🙂 Tegelikult on jah raske tõestada, et keegi sinu kohta on midagi uurinud. Samas on asutusi, kes teevad põhjalikku uuringut ja vaatavad karistusregistrit, aga seda küsitakse eelnevalt ja helistatakse ka soovitajatele. Tegelikult oleks väga huvitav kuulata pealt mõnda kõnet soovitajale, mida räägitakse. Tegelikult ei tea ju ka seda, mida soovitaja räägib – igatahes olen tööpakkumisi saanud peale seda 🙂 Vahest mõtlen, et kui paneks ülemuse soovitajaks – kas ta räägib ausalt ja kui ta äkki hoopis ei taha, et ma ära lähen, kas siis räägib hoopis mitte nii hästi, et tööle ei võetaks 🙂 Või tahab lahti saada ja räägib ülihästi 🙂 Mina olen proovinud nii ja naa CV-d saata – ma ei oska öelda, et oleks mingit erinevust olnud – igale poole on kohale kutsutud.