Esileht Pereelu ja suhted Mõtteid

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: Mõtteid

Postitas:
Kägu

“Kui armastus on otsas aga elatakse laste pärast koos, siis teistega kohtumine ja seksimine pole petmine”
“Kui armastus on otsas, siis pole siin `midagi arutada – tuleb eluga edasi minna. Lapsed jäävad loomulikult naisele”
“Pole vahet miks lahku mindi – lapsed kuuluvad naisele ja kui mees tahab midagi muuta, siis mingu kohtusse”
“Kui mees saab haiget, siis on ta lihtsalt nõrk ja see on tema probleem. Kui naine saab haiget, siis on see kogu ühiskonna probleem”
“Mul pole mingit meest kõrvale vaja kui ma ise käin tööl ja teenin raha”
“Eesti mehe viga on see, et ta on eesti mees”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“Kui armastus on otsas aga elatakse laste pärast koos, siis teistega kohtumine ja seksimine pole petmine”

“Kui armastus on otsas, siis pole siin `midagi arutada – tuleb eluga edasi minna. Lapsed jäävad loomulikult naisele”

“Pole vahet miks lahku mindi – lapsed kuuluvad naisele ja kui mees tahab midagi muuta, siis mingu kohtusse”

“Kui mees saab haiget, siis on ta lihtsalt nõrk ja see on tema probleem. Kui naine saab haiget, siis on see kogu ühiskonna probleem”

“Mul pole mingit meest kõrvale vaja kui ma ise käin tööl ja teenin raha”

“Eesti mehe viga on see, et ta on eesti mees”

Misasi see siin on? Mingid mõtted, mille suhtes peaks seisukohta võtma? Need pole ju isegi kooskõlas mõtted, mis saaks samale isikule kuuluda. Teistega seksimine pole siis petmine, kui nii on omavahel kokku lepitud ja mõlemad olid sellega nõus. Muul juhul on. Teine on ju lollus, igaüks ise teab, kas läheb edasi või lepib sellise suhtega. Jah, lapsed jäetakse üldjuhul emale, eks see ole mõnes mõttes ebaõiglane, samas enamik lapsi, kellelt arvamust küsitaks, valiks nagunii ema, samas see pole ka 100% muidugi ja loomulikult peavad vanemad kohtusse minema, kui nad omavahel kokkuleppele ei saa, kuidas siis sina selle lahendaksid- mudamaadlusega või sellega, et alati saab lapsed see, kel on suurem sissetulek? Laste hooldusõiguse suhtes pole vahet, kui lahku mindi petmise pärast, küll aga, kui nt seetõttu, et üks oli alkohoolik või narkomaan, agressiivne ja vägivaldne või nt pedofiil, tähtsaim, kui lahkumineku põhjus, on tegelikult see, kumb on lastele parem hooldaja ja kummaga neil on turvalisem. See haigetsaamise jutt on mingite šovinistide vaade, muidu, eks see peaks mõlemat pidi ühiskonna probleem olema mingil määral. Kui keegi tunneb, et ei vaja enda kõrvale, meest või ka naist, siis see on tema õigus ja vabadus nii tunda. Viimane on mingi lollus, lontruseid ja supinahku on iga rahvuse esindajate hulgas, samuti võiks ju vastutusvõimelise ja asjalikke mehi, printse ja kangelasi olla, aga eks selle taga võib olla teooria, et üksikema ei kasvata oma pojast üldjuhul mehist meest, vaid mingi memmeka ja meil sagedasti levinud üksikvanemlus tekitabki meeste kvaliteedi kahanemise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult kuuluvad kõik mõtted peale viimase ühele inimesele. Mingit seisukohavõttu või arvamust või arutelu soovisin tõesti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Haige teema

Please wait...
Postitas:
Kägu

Haige teema

Täiesti nõus! Just sama haige tundub ka elu ise ja inimestevahelised lähisuhted selles.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Haige teema

ühe teema alla on kokku võetud enamus selle alafoorumi teemasid. Järelikult on enamus teemasid haiged

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga mida ikkagi teha kui inimene ütleb täpselt nii:”See et sina haiget saad, on sinu probleem! See et mina sellega kuidagi seotud olen, mind ei huvita!”
Lahendus oleks väga lihtne kui ta poleks minu laste ema…
Mida sellisel puhul teha? Psühholoogid/psühhiaatrid on kas tasulised või on sinna kuude pikkune järjekord… Advokaati, et mingi lastega seotud juriidika eest võidelda, pole ma võimeline endale lubama. Rääkimata muust mida kõike on ähvardatud hakata nõudma… See jama, mida on tegelikult tunduvalt rohkem kui siia kirja sai ja kestnud juba päris mitu aastat lihtsalt lootuses, et äkki kõik pöördub kunagi tagasi normaalse juurde, pärsib ka teovõimet. Keskendumine on häiritud, tekib vigu,tekib sõnelusi inimestega kel pole asjaga mingit pistmist… Ma ei tea varianti mis oleks parem kui halb või väga halb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga mida ikkagi teha kui inimene ütleb täpselt nii:”See et sina haiget saad, on sinu probleem! See et mina sellega kuidagi seotud olen, mind ei huvita!”

Lahendus oleks väga lihtne kui ta poleks minu laste ema…

Mida sellisel puhul teha? Psühholoogid/psühhiaatrid on kas tasulised või on sinna kuude pikkune järjekord… Advokaati, et mingi lastega seotud juriidika eest võidelda, pole ma võimeline endale lubama. Rääkimata muust mida kõike on ähvardatud hakata nõudma… See jama, mida on tegelikult tunduvalt rohkem kui siia kirja sai ja kestnud juba päris mitu aastat lihtsalt lootuses, et äkki kõik pöördub kunagi tagasi normaalse juurde, pärsib ka teovõimet. Keskendumine on häiritud, tekib vigu,tekib sõnelusi inimestega kel pole asjaga mingit pistmist… Ma ei tea varianti mis oleks parem kui halb või väga halb.

Leia see raha ja pöördu psühholoogi poole. Sul pole peas kõik korras. Kuigi… ega psühholoogil, nagu ka su naisel, pole mingit võlukepikest, mis sinu probleemid lahendaks.
Sa oled rahatu, kibestunud, tahad, et su naine elaks sinu diktaadi järgi, kergesti ärrituv, keskendumisraskustega. Ja ikka on süüdi su laste ema? Äkki proovid ise oma elu joonde saada, pisut raha teenida, abi otsida ja oma viha ravida. Keegi teine neid asju sinu eest teha ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga mida ikkagi teha kui inimene ütleb täpselt nii:”See et sina haiget saad, on sinu probleem! See et mina sellega kuidagi seotud olen, mind ei huvita!”

Lahendus oleks väga lihtne kui ta poleks minu laste ema…

Mida sellisel puhul teha? Psühholoogid/psühhiaatrid on kas tasulised või on sinna kuude pikkune järjekord… Advokaati, et mingi lastega seotud juriidika eest võidelda, pole ma võimeline endale lubama. Rääkimata muust mida kõike on ähvardatud hakata nõudma… See jama, mida on tegelikult tunduvalt rohkem kui siia kirja sai ja kestnud juba päris mitu aastat lihtsalt lootuses, et äkki kõik pöördub kunagi tagasi normaalse juurde, pärsib ka teovõimet. Keskendumine on häiritud, tekib vigu,tekib sõnelusi inimestega kel pole asjaga mingit pistmist… Ma ei tea varianti mis oleks parem kui halb või väga halb.

Leia see raha ja pöördu psühholoogi poole. Sul pole peas kõik korras. Kuigi… ega psühholoogil, nagu ka su naisel, pole mingit võlukepikest, mis sinu probleemid lahendaks.

Sa oled rahatu, kibestunud, tahad, et su naine elaks sinu diktaadi järgi, kergesti ärrituv, keskendumisraskustega. Ja ikka on süüdi su laste ema? Äkki proovid ise oma elu joonde saada, pisut raha teenida, abi otsida ja oma viha ravida. Keegi teine neid asju sinu eest teha ei saa.

Kas ma saan õigesti aru? Sa teed või ütled kellelegi midagi, mis talle haiget teeb, mis teeks vastupidise korral haiget ka sulle endale, ja see on haigetsaaja enda probleem?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga mida ikkagi teha kui inimene ütleb täpselt nii:”See et sina haiget saad, on sinu probleem! See et mina sellega kuidagi seotud olen, mind ei huvita!”

Lahendus oleks väga lihtne kui ta poleks minu laste ema…

Mida sellisel puhul teha? Psühholoogid/psühhiaatrid on kas tasulised või on sinna kuude pikkune järjekord… Advokaati, et mingi lastega seotud juriidika eest võidelda, pole ma võimeline endale lubama. Rääkimata muust mida kõike on ähvardatud hakata nõudma… See jama, mida on tegelikult tunduvalt rohkem kui siia kirja sai ja kestnud juba päris mitu aastat lihtsalt lootuses, et äkki kõik pöördub kunagi tagasi normaalse juurde, pärsib ka teovõimet. Keskendumine on häiritud, tekib vigu,tekib sõnelusi inimestega kel pole asjaga mingit pistmist… Ma ei tea varianti mis oleks parem kui halb või väga halb.

Leia see raha ja pöördu psühholoogi poole. Sul pole peas kõik korras. Kuigi… ega psühholoogil, nagu ka su naisel, pole mingit võlukepikest, mis sinu probleemid lahendaks.

Sa oled rahatu, kibestunud, tahad, et su naine elaks sinu diktaadi järgi, kergesti ärrituv, keskendumisraskustega. Ja ikka on süüdi su laste ema? Äkki proovid ise oma elu joonde saada, pisut raha teenida, abi otsida ja oma viha ravida. Keegi teine neid asju sinu eest teha ei saa.

Kas ma saan õigesti aru? Sa teed või ütled kellelegi midagi, mis talle haiget teeb, mis teeks vastupidise korral haiget ka sulle endale, ja see on haigetsaaja enda probleem?

Kelle probleem siis? Kas terve maailm peab sind vatis sees hoidma ja sulle jalkeste alla patju panema, et härra jumala eest haiget ei saaks?
Teisele inimesele ei ole võimalik haiget teha, kui see teine ohvrit mängida ei taha. Haiget saamine, solvumine, nagu ka õnnetunne või rahulolu on sinu enda valik. Sa saad haiget, sest oled otsustanud haiget saada. Ükskõik, palju sa psühholooge ja advokaate palkad, keegi ei too sulle õnnetunnet kandikul kätte ja ei muuda su elu sõrmenipsuga ideaalseks. See on su enda suhtumise taga kinni.

Sa oled solvunud, sest naine nõuab elatist? Naine saab ise hakkama ja sa järeldad, et sina ei pea oma lastesse panustama? Armastus on otsas, aga sa tahad kooselu jätkata ja naist vägisi kinni hoida? Kui sellised asjad põhjustavad vihapurskeid ja keskendumisraskusi, siis veelkord… otsi abi. Psühhiaatri juurde on tasuta vastuvõtt ja kui vastuvõtuaegu jälgida, siis ei pea kindlasti kuid ootama. Väga suure häda korral on olemas ka valvepsühhiaater, kuhu saad kohe pöörduda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga mida ikkagi teha kui inimene ütleb täpselt nii:”See et sina haiget saad, on sinu probleem! See et mina sellega kuidagi seotud olen, mind ei huvita!”

Lahendus oleks väga lihtne kui ta poleks minu laste ema…

Mida sellisel puhul teha? Psühholoogid/psühhiaatrid on kas tasulised või on sinna kuude pikkune järjekord… Advokaati, et mingi lastega seotud juriidika eest võidelda, pole ma võimeline endale lubama. Rääkimata muust mida kõike on ähvardatud hakata nõudma… See jama, mida on tegelikult tunduvalt rohkem kui siia kirja sai ja kestnud juba päris mitu aastat lihtsalt lootuses, et äkki kõik pöördub kunagi tagasi normaalse juurde, pärsib ka teovõimet. Keskendumine on häiritud, tekib vigu,tekib sõnelusi inimestega kel pole asjaga mingit pistmist… Ma ei tea varianti mis oleks parem kui halb või väga halb.

Leia see raha ja pöördu psühholoogi poole. Sul pole peas kõik korras. Kuigi… ega psühholoogil, nagu ka su naisel, pole mingit võlukepikest, mis sinu probleemid lahendaks.

Sa oled rahatu, kibestunud, tahad, et su naine elaks sinu diktaadi järgi, kergesti ärrituv, keskendumisraskustega. Ja ikka on süüdi su laste ema? Äkki proovid ise oma elu joonde saada, pisut raha teenida, abi otsida ja oma viha ravida. Keegi teine neid asju sinu eest teha ei saa.

Kas ma saan õigesti aru? Sa teed või ütled kellelegi midagi, mis talle haiget teeb, mis teeks vastupidise korral haiget ka sulle endale, ja see on haigetsaaja enda probleem?

Kelle probleem siis? Kas terve maailm peab sind vatis sees hoidma ja sulle jalkeste alla patju panema, et härra jumala eest haiget ei saaks?

Teisele inimesele ei ole võimalik haiget teha, kui see teine ohvrit mängida ei taha. Haiget saamine, solvumine, nagu ka õnnetunne või rahulolu on sinu enda valik. Sa saad haiget, sest oled otsustanud haiget saada. Ükskõik, palju sa psühholooge ja advokaate palkad, keegi ei too sulle õnnetunnet kandikul kätte ja ei muuda su elu sõrmenipsuga ideaalseks. See on su enda suhtumise taga kinni.

Sa oled solvunud, sest naine nõuab elatist? Naine saab ise hakkama ja sa järeldad, et sina ei pea oma lastesse panustama? Armastus on otsas, aga sa tahad kooselu jätkata ja naist vägisi kinni hoida? Kui sellised asjad põhjustavad vihapurskeid ja keskendumisraskusi, siis veelkord… otsi abi. Psühhiaatri juurde on tasuta vastuvõtt ja kui vastuvõtuaegu jälgida, siis ei pea kindlasti kuid ootama. Väga suure häda korral on olemas ka valvepsühhiaater, kuhu saad kohe pöörduda.

Sina oled ilmselt üks nendest, kelle jaoks inimene on inimesele kaup nagu iga teinegi, sama inimsuhetega, oled inimene kelle jaoks üle laipade oma tahtmise saamine pole mingi probleem, ja et selline, kes võtab endale vabaduse teha teistele seda mida ei taha et endale tehakse sest “see ongi elu”. Aga enda suunalise vaimse vägivalla tõttu oled esimene kes kaebuse esitab ja loomulikult sinule tulemuslikult. Mind nagu päriselt huvitab kuhu sa nii jõudnud oled või kavatsed jõuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõlab nagu minu ex.
Saa aru, et ükski naine ei vaja enda kõrvale nõrka, saamatut või rumalat meest – siis on tõesti etem juba üksi olla. Kui suhe ei kasva koos inimestega, võivad inimesed ise sellest välja kasvada. Vägisi kedagi kinni ei hoia, hala ja haletsuseotsimisega kõige vähem.
Nõuanne: kui tahad oma lastega ka tulevikus normaalselt läbi saada, lõpeta see emotsionaalne lömitamine ja märtri mängimine ja keskendu sellele, mis on päriselt oluline: Mees olemisele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult kuuluvad kõik mõtted peale viimase ühele inimesele. Mingit seisukohavõttu või arvamust või arutelu soovisin tõesti.

Siis sõnasta teema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga mida ikkagi teha kui inimene ütleb täpselt nii:”See et sina haiget saad, on sinu probleem! See et mina sellega kuidagi seotud olen, mind ei huvita!”
Lahendus oleks väga lihtne kui ta poleks minu laste ema…
Mida sellisel puhul teha? Psühholoogid/psühhiaatrid on kas tasulised või on sinna kuude pikkune järjekord… Advokaati, et mingi lastega seotud juriidika eest võidelda, pole ma võimeline endale lubama. Rääkimata muust mida kõike on ähvardatud hakata nõudma… See jama, mida on tegelikult tunduvalt rohkem kui siia kirja sai ja kestnud juba päris mitu aastat lihtsalt lootuses, et äkki kõik pöördub kunagi tagasi normaalse juurde, pärsib ka teovõimet. Keskendumine on häiritud, tekib vigu,tekib sõnelusi inimestega kel pole asjaga mingit pistmist… Ma ei tea varianti mis oleks parem kui halb või väga halb.

Vaata, minul on nii, et enam-vähem samas sõnastuses lausus inimene, kes on mu laste isa.
Nii, et asi pole ju sugugi meheks või naiseks olemises, vaid hoopis inimeseks olemises. Ma kuulsin kooselu jooksul päris rõvedaid solvamisi – ja alati sain teada, et mul on probleem, kui see mulle haiget teeb.
Võtsin end kokku ja lahkusin sellest suhtest. Loomulikult oli mehel uus silmapiiril.
Pärast lahkuminekut jätkas mees üsna samas stiilis kirjade saatmist stiilis – et ma polegi paremat väärt ja üleüldse vaadaku milline ma olen. Ja küll ma veel palun ja kahetsen.
Mehe kirjadele ma ei vastanud, sõnumid blokeerisin. Ma ei soovinud tõesti mingit suhtlust. Läks mitu kuud mööda, meest nägin korduvalt linnas uue kaaslasega. Mõned korrad pakkusin talle lapsi, talle ei sobinud. Saunaõhtu või plaanid perega. Läks veel mõned kuud. Sain kirja, et talle teeb haiget, et ma temaga suhelda ei soovi????!! Mida värki, eks. Miks ma peaks suhtlema inimesega, kes tunneb mingit veidrat rahuldust solvamisest? Või miks ma peaks end solvata laskma? Võib jah suhtuda, et ikka solvujal on probleem. Aga ma tõesti ei saa aru, miks mul nagu polegi õigust mõne inimese arvates mürgist eemale hoida. Ptui.
Teate kui võrratu on elu, kui mingi kompleksides püksikandja lihtsalt ajaviiteks sind ei solva. NNoh solvata võib igasugu asjade pärast. Näiteks hoiad võib-olla jalga sidurile liiga lähedal. Või küsid plaanide kohta. Või ei küsi plaanide kohta. Kell heliseb liiga vara, kell heliseb liiga hilja.
Ausalt ma ei imesta, et lapsed ei taha isaga elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Asi saab vist lahenduse. Kuna naisel on oma käitumise pärast probleeme mujalgi, on asjad mingit otsa pidi psühhiaatrite käes. Ja olevat kahtlus et tegu on psühhopaadiga. Eks lähipäevad annavad selgust. Iseenesest kurb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


Esileht Pereelu ja suhted Mõtteid