Esileht › Ilu ja tervis › MRT peaaju uuring
kellele mõlemat on tehtud – kumb on hullem, kas aju mrt või kt? arst ütles, et ühe neist peaks tegema, aga ma pole kindel, kas julgen
Olen teinud mõlemat. Kontrastainega. KT on palju kergem taluda – seade on suurem ja protseduur lühem. Jah, kiirgusdoos on suurem, aga täiesti tehtav. Ka kinnise ruumi hirmuga inimesele pole hull võrreldes MRT kapsliga.
Proovige aru saada et MRT uuring on nagu SPA puhkus võrreldes kolonoskoopia ja gastroskoopiaga.Suht koomiline on lugeda neid “hirmust nõretavaid” lugusid.
No inimesed on erinevad. Minul kestis MRT poolteist tundi (pea- ja seljaaju)ja minu jaoks oli see raskem taluda, kui gastroskoopia. Gastroskoopia õudus oli lühem taluda.
Proovige aru saada et MRT uuring on nagu SPA puhkus võrreldes kolonoskoopia ja gastroskoopiaga.Suht koomiline on lugeda neid “hirmust nõretavaid” lugusid.
Proovi aru saada, et osadel inimestel on klaustrofoobia. See pole koomiline.
Aga miks te ei ravi ennast? Ei oska psühhiaatri vastuvõtule minna või milles see probleem nüüd on?
Mulle näib, et keegi pole maininud seda nn kiivrit, mis pähe käib. No see pole kiiver, aga ma ei oska seda õiget nimetust öelda. See käib klõpsudega kinni ja on päris ebamugav + kannad ju ka maski. Ma kuidugi väga tundsin seda peas. Selline suur jurakas ikka.
MRT aparaadis selle kiivriga olla oli väga kitsas. Nn lagi on kohe vastas kui vaatad. Mina sain korraliku paanikahoo ja olen ülitänulik neile töötajatele, kes mind rahutasid. Mu esimene mõte oli uuring üldse pooleli jätta ja võimalikult ruttu sealt ära saada. Sealnne töötaja rääkis ka, et osad inimesed üldse ei tulegi sellele uuringule ja päris paljud jätavad ka pooleli. Mind aitas samuti see, et panin silmad kinni, aga olinn sisimas ikkagi paanikas, ehkki ma nii püüdsin olla rahulik. Ma ei teadnud, et mul on nii suur kinniste ruumide foobia. Seal see kõik lõi välja.
Lisaks on seal väga külm ja no ikka puhub korralikult seal. Ühtpidi saan aru, et aparaat vajab töötamiseks teatud temperatuuri ja ehk annab jahe õhk ka inimesele, kel paanika vms parema enesetunde. Samas oli mul kohutavalt külm kogu aja. Lihtsalt puhus väga jõuliselt peale ja sa ei saa teha muud kui lamada (ja no mina paanitsesin ka lisaks). Aga veel kord: minu suur tänu neile kahele inimesele, kes seal töötasid. Ilma nende kannatlikkuseta oleks mul jäänud see vajalik protseduur tegemata. Ma ise ka ei usu, et see tehtud sai, sest ma värisesin seal aparaadis mingi tund aega, aga pildid jäid nende sõnul ikka selged. Kohutav eneseületus minu jaoks. Siiani ei talu nüüd mingeid lifte jms. Täielik trauma. Mõistusega saad aru, et vaja uuring ära teha, aga no lihtsalt ei suuda. Aga äkki oled Sa selline normaalne inimene ja tsillid seal, võtad korra aja maha ja lased silma looja:)
No sa oled erandlik ärevik, miks teemaalgatajat hirmutada.
Mitte mingit kiivrit tava MRT puhul pole, ära luuleta. Ju sul mõõdeti hoopis mingeid aju elektrilaeguid seoses epilepsiaga vms.
TA, kõik on normaalne, mind lükati küll täiesti sisse torusse. Paanikanupu saad ka, kui midagi väga viltu sinuga, vajutad ja uuring katkestatakse, töötaja tuleb kohe. Minul kestis uuring ise torus olles ca 25 min, jutt ja riiete vahetamine sinna juurde, siis kokku 45-50 min.
Proovige aru saada et MRT uuring on nagu SPA puhkus võrreldes kolonoskoopia ja gastroskoopiaga.Suht koomiline on lugeda neid “hirmust nõretavaid” lugusid.
No inimesed on erinevad. Minul kestis MRT poolteist tundi (pea- ja seljaaju)ja minu jaoks oli see raskem taluda, kui gastroskoopia. Gastroskoopia õudus oli lühem taluda.
Mida sul ometi otsitakse, et kõik rasked uuringud juba läbitud? Ulme
kellele mõlemat on tehtud – kumb on hullem, kas aju mrt või kt? arst ütles, et ühe neist peaks tegema, aga ma pole kindel, kas julgen
MRT oli minu jaoks ebamugavam, aga sain hakkama. Samas MRT tehti mul kontrastaineta, aga KT jaoks pandi kanüül ja süstiti kontrastainet ning ebameeldiv oli see kontrastaine tekitatud kuumahoog, mis tekkis minul alles protseduuri lõpus. Oleks ette teadnud, et selline reaktsioon tekib, poleks see häirinud, aga kuna tekkis suht ootamatult, siis ehmusin veidi. KT protseduur kestis palju lühemat aega ka muidu mul.
Kontrastaine kuumahoost ju hoiatatakse ette pikalt laialt, enne, kui uuring algab. See ei tule ootamatult.
Mulle näib, et keegi pole maininud seda nn kiivrit, mis pähe käib. No see pole kiiver, aga ma ei oska seda õiget nimetust öelda. See käib klõpsudega kinni ja on päris ebamugav + kannad ju ka maski. Ma kuidugi väga tundsin seda peas. Selline suur jurakas ikka.
MRT aparaadis selle kiivriga olla oli väga kitsas. Nn lagi on kohe vastas kui vaatad. Mina sain korraliku paanikahoo ja olen ülitänulik neile töötajatele, kes mind rahutasid. Mu esimene mõte oli uuring üldse pooleli jätta ja võimalikult ruttu sealt ära saada. Sealnne töötaja rääkis ka, et osad inimesed üldse ei tulegi sellele uuringule ja päris paljud jätavad ka pooleli. Mind aitas samuti see, et panin silmad kinni, aga olinn sisimas ikkagi paanikas, ehkki ma nii püüdsin olla rahulik. Ma ei teadnud, et mul on nii suur kinniste ruumide foobia. Seal see kõik lõi välja.
Lisaks on seal väga külm ja no ikka puhub korralikult seal. Ühtpidi saan aru, et aparaat vajab töötamiseks teatud temperatuuri ja ehk annab jahe õhk ka inimesele, kel paanika vms parema enesetunde. Samas oli mul kohutavalt külm kogu aja. Lihtsalt puhus väga jõuliselt peale ja sa ei saa teha muud kui lamada (ja no mina paanitsesin ka lisaks). Aga veel kord: minu suur tänu neile kahele inimesele, kes seal töötasid. Ilma nende kannatlikkuseta oleks mul jäänud see vajalik protseduur tegemata. Ma ise ka ei usu, et see tehtud sai, sest ma värisesin seal aparaadis mingi tund aega, aga pildid jäid nende sõnul ikka selged. Kohutav eneseületus minu jaoks. Siiani ei talu nüüd mingeid lifte jms. Täielik trauma. Mõistusega saad aru, et vaja uuring ära teha, aga no lihtsalt ei suuda. Aga äkki oled Sa selline normaalne inimene ja tsillid seal, võtad korra aja maha ja lased silma looja:)
No sa oled erandlik ärevik, miks teemaalgatajat hirmutada.
Mitte mingit kiivrit tava MRT puhul pole, ära luuleta. Ju sul mõõdeti hoopis mingeid aju elektrilaeguid seoses epilepsiaga vms.
TA, kõik on normaalne, mind lükati küll täiesti sisse torusse. Paanikanupu saad ka, kui midagi väga viltu sinuga, vajutad ja uuring katkestatakse, töötaja tuleb kohe. Minul kestis uuring ise torus olles ca 25 min, jutt ja riiete vahetamine sinna juurde, siis kokku 45-50 min.
Pead uurides on MRT-s nn kiiver ja polnud epilepsiauuring.
Ma valiks raudselt MRT, mitte KT, kui saaks valida. Iga kell valin ilma kiirguseta protseduuri, pole küsimustki.
Ma valiks raudselt MRT, mitte KT, kui saaks valida. Iga kell valin ilma kiirguseta protseduuri, pole küsimustki.
KT peaks täpsem olema kui MRT
Mulle näib, et keegi pole maininud seda nn kiivrit, mis pähe käib. No see pole kiiver, aga ma ei oska seda õiget nimetust öelda. See käib klõpsudega kinni ja on päris ebamugav + kannad ju ka maski. Ma kuidugi väga tundsin seda peas. Selline suur jurakas ikka.
MRT aparaadis selle kiivriga olla oli väga kitsas. Nn lagi on kohe vastas kui vaatad. Mina sain korraliku paanikahoo ja olen ülitänulik neile töötajatele, kes mind rahutasid. Mu esimene mõte oli uuring üldse pooleli jätta ja võimalikult ruttu sealt ära saada. Sealnne töötaja rääkis ka, et osad inimesed üldse ei tulegi sellele uuringule ja päris paljud jätavad ka pooleli. Mind aitas samuti see, et panin silmad kinni, aga olinn sisimas ikkagi paanikas, ehkki ma nii püüdsin olla rahulik. Ma ei teadnud, et mul on nii suur kinniste ruumide foobia. Seal see kõik lõi välja.
Lisaks on seal väga külm ja no ikka puhub korralikult seal. Ühtpidi saan aru, et aparaat vajab töötamiseks teatud temperatuuri ja ehk annab jahe õhk ka inimesele, kel paanika vms parema enesetunde. Samas oli mul kohutavalt külm kogu aja. Lihtsalt puhus väga jõuliselt peale ja sa ei saa teha muud kui lamada (ja no mina paanitsesin ka lisaks). Aga veel kord: minu suur tänu neile kahele inimesele, kes seal töötasid. Ilma nende kannatlikkuseta oleks mul jäänud see vajalik protseduur tegemata. Ma ise ka ei usu, et see tehtud sai, sest ma värisesin seal aparaadis mingi tund aega, aga pildid jäid nende sõnul ikka selged. Kohutav eneseületus minu jaoks. Siiani ei talu nüüd mingeid lifte jms. Täielik trauma. Mõistusega saad aru, et vaja uuring ära teha, aga no lihtsalt ei suuda. Aga äkki oled Sa selline normaalne inimene ja tsillid seal, võtad korra aja maha ja lased silma looja:)
No sa oled erandlik ärevik, miks teemaalgatajat hirmutada.
Mitte mingit kiivrit tava MRT puhul pole, ära luuleta. Ju sul mõõdeti hoopis mingeid aju elektrilaeguid seoses epilepsiaga vms.
TA, kõik on normaalne, mind lükati küll täiesti sisse torusse. Paanikanupu saad ka, kui midagi väga viltu sinuga, vajutad ja uuring katkestatakse, töötaja tuleb kohe. Minul kestis uuring ise torus olles ca 25 min, jutt ja riiete vahetamine sinna juurde, siis kokku 45-50 min.
Iga aju MRT puhul paigaldatakse see nn kiiver. Inglise keeles on asja nimi head coil. Guugelda, saad targemaks.
KT peaks täpsem olema kui MRT
Kindlasti mitte! Aju MRT on OLULISELT informatiivsem kui KT (eriti ilma kontrastaineta variandid). KT eelised on kiirus ja odavus (ja noh, klaustrofoobikud taluvad seda paremini).
Mulle näib, et keegi pole maininud seda nn kiivrit, mis pähe käib. No see pole kiiver, aga ma ei oska seda õiget nimetust öelda. See käib klõpsudega kinni ja on päris ebamugav + kannad ju ka maski. Ma kuidugi väga tundsin seda peas. Selline suur jurakas ikka.
MRT aparaadis selle kiivriga olla oli väga kitsas. Nn lagi on kohe vastas kui vaatad. Mina sain korraliku paanikahoo ja olen ülitänulik neile töötajatele, kes mind rahutasid. Mu esimene mõte oli uuring üldse pooleli jätta ja võimalikult ruttu sealt ära saada. Sealnne töötaja rääkis ka, et osad inimesed üldse ei tulegi sellele uuringule ja päris paljud jätavad ka pooleli. Mind aitas samuti see, et panin silmad kinni, aga olinn sisimas ikkagi paanikas, ehkki ma nii püüdsin olla rahulik. Ma ei teadnud, et mul on nii suur kinniste ruumide foobia. Seal see kõik lõi välja.
Lisaks on seal väga külm ja no ikka puhub korralikult seal. Ühtpidi saan aru, et aparaat vajab töötamiseks teatud temperatuuri ja ehk annab jahe õhk ka inimesele, kel paanika vms parema enesetunde. Samas oli mul kohutavalt külm kogu aja. Lihtsalt puhus väga jõuliselt peale ja sa ei saa teha muud kui lamada (ja no mina paanitsesin ka lisaks). Aga veel kord: minu suur tänu neile kahele inimesele, kes seal töötasid. Ilma nende kannatlikkuseta oleks mul jäänud see vajalik protseduur tegemata. Ma ise ka ei usu, et see tehtud sai, sest ma värisesin seal aparaadis mingi tund aega, aga pildid jäid nende sõnul ikka selged. Kohutav eneseületus minu jaoks. Siiani ei talu nüüd mingeid lifte jms. Täielik trauma. Mõistusega saad aru, et vaja uuring ära teha, aga no lihtsalt ei suuda. Aga äkki oled Sa selline normaalne inimene ja tsillid seal, võtad korra aja maha ja lased silma looja:)
No sa oled erandlik ärevik, miks teemaalgatajat hirmutada.
Mitte mingit kiivrit tava MRT puhul pole, ära luuleta. Ju sul mõõdeti hoopis mingeid aju elektrilaeguid seoses epilepsiaga vms.
TA, kõik on normaalne, mind lükati küll täiesti sisse torusse. Paanikanupu saad ka, kui midagi väga viltu sinuga, vajutad ja uuring katkestatakse, töötaja tuleb kohe. Minul kestis uuring ise torus olles ca 25 min, jutt ja riiete vahetamine sinna juurde, siis kokku 45-50 min.
Iga aju MRT puhul paigaldatakse see nn kiiver. Inglise keeles on asja nimi head coil. Guugelda, saad targemaks.
Veider, ma sattusin siis ilmselt asjatundmatute käpardite kätte.
Minu MRT ajuuuring seletamatu paaritunnilise mälukaotuse ning sellele järgneva päevapikkuse hämaroleku uurimiseks toimus küll ilma selle kiivrita.
Käisin just tegemas. Kuna kannatan ka kerge klaustrofoobia/ärevuse all, ma ei saa nt isegi hambaarstil eriti käia, kui pean pikali olema ja see kandik mulle ette tõmmatakse ???? Kartsin ka seda uuringut. H aega enne võtsin 0,5g xanaxit, mis aitas kenasti. Süda ei tagunud, käed ei värisenud ja mõte oli tühi ???? Uuring tegelikult pole hullu, kuna jalad on väljas ja seal kiivri peal on peegel, kust näed ka tehnikut oma ruumis istumas. Masina kolkimine pole hull, kartsin hullemat. Aga jah, kui oled ärevuse all kannataja ja ei talu selliseid ruume, kust sa ei saa välja ning sul puudub selle üle kontroll, võib see raskusi valmistada.
Kommentaar eemaldatud.
2.14 Kasutatud vulgaarset eneseväljendust.
Perekooli moderaator.
Räägi litsike kas su peika seisab siiani rocca al mare prisma hambapastaleti ees ja täidab koodeksit?
Mitmendat korda kirjutad juba seda jama. Äkki teed oma litsikesele eraldi teema?
Olen mitu korda käinud. Pesuuring on ses suhtes veidi ebamugavam, et pea fikseeritakse ka ära ja kestab kauem. Minul klaustrofoobiat pole, aga mul on vahest raske paigal lesida ilma liigutamata. Mul on ka rahutute jalgade sündroom, aga liigutada seal ei või ja olen muretsenud sellepärast, et ei suuda nii pikalt liikumatult olla. Need kopsimised ja muud hääled on muidugi ebameeldivad, aga kui tahab paanikahoog peale tulla, siis hakkadki visualiseerima mingeid positiivseid asju ja rahustad end. Kunagi käisin tervisekapslis, mõtlesin end sellesse ja siis rahunesin ja lõõgastusin. Palli peos ei ole kordagi pigistanud. Minu jaoks oli olulisem, et uuring saaks täies mahus tehtud ja, et tulemused poleks negatiivsed. Mul ei ole kontrastainet kasutatud. On tehtud SM uuring ja esimest korda tehti sagedaste jõledate peavalude tõttu.
Mulle näib, et keegi pole maininud seda nn kiivrit, mis pähe käib. No see pole kiiver, aga ma ei oska seda õiget nimetust öelda. See käib klõpsudega kinni ja on päris ebamugav + kannad ju ka maski. Ma kuidugi väga tundsin seda peas. Selline suur jurakas ikka.
MRT aparaadis selle kiivriga olla oli väga kitsas. Nn lagi on kohe vastas kui vaatad. Mina sain korraliku paanikahoo ja olen ülitänulik neile töötajatele, kes mind rahutasid. Mu esimene mõte oli uuring üldse pooleli jätta ja võimalikult ruttu sealt ära saada. Sealnne töötaja rääkis ka, et osad inimesed üldse ei tulegi sellele uuringule ja päris paljud jätavad ka pooleli. Mind aitas samuti see, et panin silmad kinni, aga olinn sisimas ikkagi paanikas, ehkki ma nii püüdsin olla rahulik. Ma ei teadnud, et mul on nii suur kinniste ruumide foobia. Seal see kõik lõi välja.
Lisaks on seal väga külm ja no ikka puhub korralikult seal. Ühtpidi saan aru, et aparaat vajab töötamiseks teatud temperatuuri ja ehk annab jahe õhk ka inimesele, kel paanika vms parema enesetunde. Samas oli mul kohutavalt külm kogu aja. Lihtsalt puhus väga jõuliselt peale ja sa ei saa teha muud kui lamada (ja no mina paanitsesin ka lisaks). Aga veel kord: minu suur tänu neile kahele inimesele, kes seal töötasid. Ilma nende kannatlikkuseta oleks mul jäänud see vajalik protseduur tegemata. Ma ise ka ei usu, et see tehtud sai, sest ma värisesin seal aparaadis mingi tund aega, aga pildid jäid nende sõnul ikka selged. Kohutav eneseületus minu jaoks. Siiani ei talu nüüd mingeid lifte jms. Täielik trauma. Mõistusega saad aru, et vaja uuring ära teha, aga no lihtsalt ei suuda. Aga äkki oled Sa selline normaalne inimene ja tsillid seal, võtad korra aja maha ja lased silma looja:)
No sa oled erandlik ärevik, miks teemaalgatajat hirmutada.
Mitte mingit kiivrit tava MRT puhul pole, ära luuleta. Ju sul mõõdeti hoopis mingeid aju elektrilaeguid seoses epilepsiaga vms.
TA, kõik on normaalne, mind lükati küll täiesti sisse torusse. Paanikanupu saad ka, kui midagi väga viltu sinuga, vajutad ja uuring katkestatakse, töötaja tuleb kohe. Minul kestis uuring ise torus olles ca 25 min, jutt ja riiete vahetamine sinna juurde, siis kokku 45-50 min.
Olen kägu 23:26 ja ka mul kasutati seda “kiivrit” sclerosis multiplexi uurides. Võre pandi näo ette. Oli tunne nagu oleks Dicaprio filmist, kus talle rauast mask näkku pandi.
Esileht › Ilu ja tervis › MRT peaaju uuring
