Teema: MRT uuring

See välistab, et on mõni kasvajaline haigus või mõni ajukahjustuse kolle vm. asi, mis võiks olla arengu hilistumisega seotud. Võibolla on tekkinud mingid sünniaegsed või -järgsed kahjustused, mis on olnud väga väikesed ja pole kohe kuidagi lapse käitumises avaldunudki. Annavad nö. tunda hoopis hiljem arengu hilistumisena. Absoluutselt väga mõttekas uuring! Ja kui midagi ei leitagi, siis on selle uuringuga terve hulk haigusi välistatud.

Minu täiesti normaalselt sündinud pojal on kõne hilistumine. Kõik muud testid samuti korras. Ja väga kindlasti tahtsin ma ka peaaju MRT ära teha. Meie käisime seda Tartus tegemas. Kui soovid, võin protsesi kirjeldada.

Kägu kirjutas:

See välistab, et on mõni kasvajaline haigus või mõni ajukahjustuse kolle vm. asi, mis võiks olla arengu hilistumisega seotud. Võibolla on tekkinud mingid sünniaegsed või -järgsed kahjustused, mis on olnud väga väikesed ja pole kohe kuidagi lapse käitumises avaldunudki. Annavad nö. tunda hoopis hiljem arengu hilistumisena. Absoluutselt väga mõttekas uuring! Ja kui midagi ei leitagi, siis on selle uuringuga terve hulk haigusi välistatud.

Minu täiesti normaalselt sündinud pojal on kõne hilistumine. Kõik muud testid samuti korras. Ja väga kindlasti tahtsin ma ka peaaju MRT ära teha. Meie käisime seda Tartus tegemas. Kui soovid, võin protsesi kirjeldada.

MRT on mõttekas siis, kui arengus on olnud järsk seisak või tagasilangus, siis tõesti ehk kahtlustaks kasvajat või äsja tekkinud ajukahjustust, näit mingi õnnetus. Kui laps tasapisi, aga aeglaselt areneb, siis ei anna MRT midagi, sest kunagi sünnihetkel tekkinud ajukahjustust ju ei ravi. MRT siiski ei välista hulka haigusi, vastupidi MRT- ga saab kontrollida üsna väikest osa neist. Seepärast on ka teemaalgataja lapsele tehtud hulk muid uuringuid. Pealegi on hulk lapsi, kel on olnud kehv apgar ja hiljem on selge vaimne ja füüsiline alaareng, aga MRT-ga ei leita ikkagi mingit märki ajukahjustusest.
Viimaks kontrollküsimus sulle: oletame, et sinu lapsel oleks leitud ajukahjustus, mida see oleks muutnud sinu käitumises või lapse arengu toetamises? Mitte midagi.
Mina ei oleks MRT- ga nõus mitte narkoosi pärast, vaid eelkõige selle pärast, et ega tulemus ei muudaks lapse ravis mitte midagi. Ravivõimlemise või kõneravi puhul pole vahet, kas ajukahjustus on diagnoositud või mitte.

1. Ajukasvajad ei ole alati agressiivsed. Ei pruugi olla nii, et järsku läheb midagi tervises halvemaks. Võib olla nii, et oma asukoha tõttu põhjustab väike kasvaja suuri probleeme.
2. Ajus võib ka muid koldeid olla – veresoonte malformatsioonid, mingi ainevahetushaiguse kolded, anatoomilised/arengulised iseärasused (mingi osa on näiteks arenemata või vähem arenenud), vesipäisus jne. Ultraheli ei ole nii täpne ja on väga uuringu tegijast sõltuv uuring.
3. Kui ajust midagi leitakse, isegi vanad kolded, siis annab kollete asukoht ja suurus spetsialistile ikkagi infot, milline funktsioon ja kui suures ulatuses on kahjustatud. See annab spetsialistile võimaluse neid funktsioone vastavalt taastada. Ja samuti näitab ära arengupotensiaali.

Aga ega keegi lapsevanemat keelata ega käskida ei saa. Mina ei suudaks nii elada, et ma ei tea, et kõik lapse ajus visuaalselt korras on. Aga kui ei ole? Ja see tuleb alles hiljem välja? Keda sa siis süüdistad?

Kägu kirjutas:

Sinu oletused näitavad, et sa oled väga meditsiinikauge inimene.

Jah, ma olen arst. Kõige kaugemal meditsiinist üldse… 🙂 Ja mul on raske puudega laps.

Teemaalgatajal küllap nüüdseks otsus tehtud, aga kirjutan ikkagi.
Meil sama teema, et sündis 36 nädal ja väikese sünnikaaluga, areng on olnud koguaeg ühtlaselt aeglane, aga ikkagi edasiminek on. Kõndima hakkas samuti 1a.7k
Tehti ka erinevaid teste, aju UH, EEG, midagi ei leitud. Neuroloogi hinnang arengule oli vägagi kriitiline (vanus oli lapsel siis ca 10kuud). MRT ma titena teha ei lasknud, just eelkõige narkoosi vajaduse tõttu, väga oluliseks keegi ei pidanud ka või ma siis kohe olin nii vastu, ei mäleta täpselt enam. Hakkasime käime tihti võimlemas ja hiljem ka logopeedi/eripedagoogi juures, arendasin ise palju. Arste väga ei külastanud.
Enne kooli lasin MRT ära teha, ilma narkoosita, laps lebas seal vaikselt (talle lasti mingit jutukest kõrvaklappidest), mina olin kõrval.
Aga ega sealtki midagi välja ei tulnud, millest oleks edaspidiseks arendustegevuseks mingitki kasu olnud. Jah, välistada sai, et pole suuremaid kahjustusi, aga seda said neuroloog ja psühholoog ilmselt juba teste tehes ikka aru.
Isegi kui on mingi aju piirkond kahjustada saanud, uut ju asemele ei pane. Ja arendustegevuses tuleks pigem arvestada seda, mis funktsioonid on lapsel vähem arenenud või ei vasta päris eale, kui seda, et vaadata MRT-pildilt, mis osa kahjustunud on. Selle järgi ei tegutse ükski logopeed ega füsioterapeut. Vähemalt meilt pole keegi kunagi seda küsinud.
Midagi teistele soovitada ei tahaks, kuna iga lapse lugu on erinev. Eks tuleb erinevaid spetsialistide arvamusi kuulata ja siis lähtuvalt lapsest tegutseda, kaaludes ohte ja kasusid.

lased, haigused, probleemid on erinevad – need, kes siin ei soovita seda teha, kas võtate ka vastuse, kui hiljem selgub, et õigeaegne MRT oleks ärahoidnud mõne haiguse? Ma ei võtaks endale riski selliseid soovitusi jagada, eriti kui me hiljem võid seda kahetseda.

Teemaalgataja, kas oleksid nõus oma kontakti jagama? Meil sama mure:(

Aitäh Sulle!

Meile öeldi sama, et nii pisikesed muutused, et mõju ei peaks avaldama. Arstidelt nagu rohkem vastuseid ei saa. Mind huvitab:

1. Miks selline asi üldse tekib?
2. Kas see võib ikkagi hullemaks minna? Sest meil nt sündides oli kõik korras, aga 6-kuuselt avastati MRT’s väiksed muutused.
Ma ise nii kardan, et jah, hetkel on küll väiksed muutused, aga kas see võib mingil hetkel ikkagi suuremaks kahjustuseks minna? Ja miks? Mis ma ise teha saan?

Mulle see kõik nii hirmutav. Keegi põhjuseid ei tea.