Esileht Koolilaps Mu 8-aastase lapse toitumine on täiesti nässus

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Mu 8-aastase lapse toitumine on täiesti nässus

Postitas:
Kägu

8-aastane tüdruk, toitumine on nii vale, seda pole ollagi. Probleem, et sööb väga väheseid toitusid ja neid ka koguselt vähe ja ainult eraldi. Kartul + kotletid või praeliha + salat, sellist asja meie majas ei ole. Kõik on eraldi toidud. Nt võib ta süüa hommikusöögiks ainult porgandit, õhtusöögiks kas ainult keedetud kartulit või ainult kotletti. Kui nii võtta, siis pole ju hullu, saab oma ained kätte. Aga ma olen mures, et mingit sooja toidu harjumust ei teki. Koolis sööb ka ainult kas kartulit või liha, mõlemat mitte. Kui on kaste kartulitel, siis ei söö üldse, sööb ainult leiba.

Kuna olen hetkel lapsega üksi, siis ma justkui ei teegi süüa, sest ma ei näe mõtet. Praengi tüki liha ja kõik. Või keedan 2 kartulit. See pole ju normaalne. Ja see ainult süveneb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks peab SOOJA toidu harjumus olema?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et kuni ta sööb porgandit, liha, kartulit, leiba, pole asi veel väga hull.

Mul on ka üks laps närb sööja. Temaga on sama lugu, et sööb kõike eraldi. Kartupipuder on üks toidukord, kotletid teine, jne. Ühtki salatit ei söö. Sööb kapsast ja porgandit eraldi.
Sööb ära pool pirni ja juba kõht täis.
Kui arvad, et kogused on väiksed, siis katsu neid tasakesi tõsta. Nt hommikusöögiks porgand ja kasvõi pool viilu leiba, hiljem lisad juurde veel nt ühe vutimuna (kui muidugi neid sööb)?
Las need asjad olla siis eraldi, peaasi, et toituks regulaarselt ja ei jääks liiga pikki vahesid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu laps ei söö üldse kastmeid. Kodus paneb taldrikule toitu nii, et üks ei puutu teisega kokku. Välja arvatud pelmeenid hapukoorega, puder moosiga. Enamasti alustab kartulitest (või ja soolaga), siis sööb veidi liha ja kui kõht on täis saanud, siis rohkem ei söögi. Õnneks minu tehtud rohelist salatit sööb.
Olen ka lapsega kahekesi, ta sööb järgmisel päeval hea meelega külma keedukartulit, seega panen ikka poti põhja täis. Kartulit ei koori.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga käige toitumisnõustaja juures ära, lastehaiglas näiteks. Saab Su hing rahu, et kas midagi on valesti või mis on valesti ja proffessionaalset nõu. Vajadusel määratakse lapsele psühholoogilist nõustamist, juhul kui asi peas kinni on. Mina käisin oma teismelisega seal ja poole aasta pärast polnud toit meie majas üldse enam teemaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas see ei aita kui last ise proovida natukene otsustamisse (mida teha) ja kokkamisse kaasata? Näiteks ütlete, et teete salatit, las laps ise valib, mis ta salatisse tahab panna (võib tulla imelik kooslus), tehke lihtsalt väike ports ja las siis proovib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu laps tajub vist instinktiivselt, milline on tervislik toitumine 🙂
Minuarust on see täiesti vale arusaam, et õige ja tervislik toitumine on liha+soust+kartul+salat. Tegelikult ongi õige neid eraldi süüa. Liha ja kartulit koos süüa ei soovitatagi. Meie kodus teeme väga tihti näiteks ainult liha ja salatit. Et laps kokkusegatud salatit ei söö, siis tema saab kurgi- ja tomatitükke, või porgandeid vms. Neid võib ka süüa enne või pärast liha söönist.
Laps tahab tihti ka pastat tomatikastmega või tomatitükkidega, ilma mingi liha seal sees oleks. Kartulit sööb ta hea meelega praetult, ilma lisanditeta (või siis ka ehk kurki või tomatit veidi). Puuvilju sööb hea meelega.
Toidu väikese koguse pärast muretseks siis, kui laps alakaaluline oleks – selles osas võid kahtluste korral ju perearstiga konsulteerida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen ka viimase kirjutajaga nõus, et pea ju alati kastet peale või kartulit kõrvale sööma. Mulle tundub küll, et su laps sööb normaalselt ning eraldi ta neid ju sööb. Kartul ja kotletid ning liha on ju ka ometi soojad?! Salatit/porgandit sööb ka, mis seal siis viga on?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul tekkis teemaalgataja postitust lugedes mõte, et miks ta praeb seda liha. Et nii saab kiiremini? Aga praeliha siiski on tervislikkuse poolest üsna niru. Kord või paar nädalas siiski võiks võtta pisut rohkem aega ja ports liha valmis hautada, mida järgmisel-ülejärgmisel päeval saab madalal kuumusel soojendada. Ülejäänud päevadel võib ju praadida kala või kotlette, mida ei pea pannil hullult kõrvetama, vaid saab samuti teha madalal kuumusel, põhiliselt hautades.
Minu laps ka ei söö väga paljusid asju, aga siis teengi nii, et hautan köögiviljad ja liha küll koos, aga lapsele serveerin sealt ainult liha ja kartuli, köögivilju sööb ta toorelt eelroaks. Teeksin nii ka lapsega kahekesi elades, ise ikka tahan hautatud köögivilja.
Seda ei ole kirjutatud, kas laps ka suppi üldse ei söö. Sellega võiks siis küll ikka harjutama hakata, ilmselt ka koolis pakutakse tihti mingit suppi. Või putru? Meie laps õnneks putrusid armastab, nii et hommikuti saab ilusti kõhu pudrust ja piimast täis. Kusjuures sobib peaaegu ükskõik mis helvestest puder, ainult hirss ei maitse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu laps sööb ikka korralikult võrreldes minu lapsega. Minu laps sööb ainult kartulit ja viinerit (ainult ühte sorti) Magusatest asjadest ainult kohukest ja 1 sorti kommi.
Eile ostsime näiteks maasikaid ja laps põgenes teise tuppa, et magus maasikalõhn mitte mingil juhul tema nina ei ärritaks. Piisab sellest, et ta seda nägema peab ja see on juba ÕUDNE! Kõik ülejäänud viis (ka kaks last) pereliiget söövad maasikaid ja muid marju ausalt kilodega. Aga üks laps pole oma elu sees ühtegi isegi kätte võtnud, nuusutanud, maitsmisest rääkimata. Kusjuures perearst ja lastearstid kus oleme käinud ei näe mingit probleemi, et ta värskeid asju ei söö.
Isa arvab umbes nii, et viskame lapse kuuri ja kui ta seal nädal otsa on külmas ja näljas, siis
pärast seda sööb ta ka briketti ja mul pole tema söömisega kunagi enam muret. Ma oskasin selle peale küsida vaid ühe küsimuse: aga kõige muuga?
See laps elab nagu mingis kummalises isolatsioonis.
Mõtlen igapäevaselt kibedusega mis saab edasi?
Eestis kahjuks ei ole ka mingit spetsialisti ka kes seda probleemi uuriks.
Ka ei tea mingit gruppi sellistest lastest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
leeni

Kui ta muidu on OK – näeb välja rõõmus ja toidetud, muidu probleeme (nt sotsiaalseid, vaimseid) ka pole, siis mina jätaks lapse rahule – las sööb oma ühte asja korraga ühel toidukorral. läheneda tuleks kavalusega – nt kotleti sisse saad peita köögivilja, kaasa teda toidu valimisse ja valmistamisse, vbla õnnestub teda meelitada peale kartuli söömist sööma magustoitu (ka siis mingi 1 asi) või näiteks mingit põnevat toitu sööma (smuuti, piknik õues, tikuvõileivad, ise lõkkel küpsetatud vms).
üldiselt kiiksud aja jooksul tublisti vähenevad, osad kasvavad üldse välja. samas kui väga probleemi võimendama hakkad (hädaldamine, liigne sundimine), siis kiiksust saab söömishäire.

Kui aga ikka kahtled või muid terviseprobleeme ka paistab, siis lastehaigla toitumisnõustaja soovitus on väga asjakohane.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitan uurida selektiivse ja sensoorse söömishäire kohta (võib ka otsida märksõna AFRID järgi), samuti neofoobiat. Eriti sellel emal, kelle laps maasikate eest lausa ära põgenes!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu laps sööb ikka korralikult võrreldes minu lapsega. Minu laps sööb ainult kartulit ja viinerit (ainult ühte sorti) Magusatest asjadest ainult kohukest ja 1 sorti kommi.

Eile ostsime näiteks maasikaid ja laps põgenes teise tuppa, et magus maasikalõhn mitte mingil juhul tema nina ei ärritaks. Piisab sellest, et ta seda nägema peab ja see on juba ÕUDNE! Kõik ülejäänud viis (ka kaks last) pereliiget söövad maasikaid ja muid marju ausalt kilodega. Aga üks laps pole oma elu sees ühtegi isegi kätte võtnud, nuusutanud, maitsmisest rääkimata. Kusjuures perearst ja lastearstid kus oleme käinud ei näe mingit probleemi, et ta värskeid asju ei söö.

Isa arvab umbes nii, et viskame lapse kuuri ja kui ta seal nädal otsa on külmas ja näljas, siis

pärast seda sööb ta ka briketti ja mul pole tema söömisega kunagi enam muret. Ma oskasin selle peale küsida vaid ühe küsimuse: aga kõige muuga?

See laps elab nagu mingis kummalises isolatsioonis.

Mõtlen igapäevaselt kibedusega mis saab edasi?

Eestis kahjuks ei ole ka mingit spetsialisti ka kes seda probleemi uuriks.

Ka ei tea mingit gruppi sellistest lastest.

Minu laps on selline – diagnoosiks selektiivne toitumishäire.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sinu laps sööb ikka korralikult võrreldes minu lapsega. Minu laps sööb ainult kartulit ja viinerit (ainult ühte sorti) Magusatest asjadest ainult kohukest ja 1 sorti kommi.

Eile ostsime näiteks maasikaid ja laps põgenes teise tuppa, et magus maasikalõhn mitte mingil juhul tema nina ei ärritaks. Piisab sellest, et ta seda nägema peab ja see on juba ÕUDNE! Kõik ülejäänud viis (ka kaks last) pereliiget söövad maasikaid ja muid marju ausalt kilodega. Aga üks laps pole oma elu sees ühtegi isegi kätte võtnud, nuusutanud, maitsmisest rääkimata. Kusjuures perearst ja lastearstid kus oleme käinud ei näe mingit probleemi, et ta värskeid asju ei söö.

Isa arvab umbes nii, et viskame lapse kuuri ja kui ta seal nädal otsa on külmas ja näljas, siis

pärast seda sööb ta ka briketti ja mul pole tema söömisega kunagi enam muret. Ma oskasin selle peale küsida vaid ühe küsimuse: aga kõige muuga?

See laps elab nagu mingis kummalises isolatsioonis.

Mõtlen igapäevaselt kibedusega mis saab edasi?

Eestis kahjuks ei ole ka mingit spetsialisti ka kes seda probleemi uuriks.

Ka ei tea mingit gruppi sellistest lastest.

Minu laps on selline – diagnoosiks selektiivne toitumishäire.

Mind kohe huvitab mis asutuses see diagnoos lapsele kirjutati?
Olen peaaegu enamus Eesti neurolooge ja psühhiaatrid läbi käinud ja keegi ei ole seda diagnoosi pakkunud. Ainult tuttav toitumisnõustaja pakku, et lapsel võib olla Cibophobia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind kohe huvitab mis asutuses see diagnoos lapsele kirjutati?
Olen peaaegu enamus Eesti neurolooge ja psühhiaatrid läbi käinud ja keegi ei ole seda diagnoosi pakkunud. Ainult tuttav toitumisnõustaja pakku, et lapsel võib olla Cibophobia.

Tallinna lastehaigla laste söömishäirete osakonnas. Loomulikult võib sinu lapsel olla lähemal uurimisel mingeid erisusi ja muu diagnoos, lihtsalt siit lugemisel on väga palju meiega sarnast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Su laps on tegelikult tark. Segamini söömine tekitab kohus väga suure raskuse ja ju ta ei taha seda. Nüüd kus ta saab valida, ta valib. Kaste/soust on üks raskemini seeditavaid toite, kui sinna juurde tuleb veel kartul võib täitsa halb hakata. Äkki lased lapsel endal menüü koostada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on üks sugulane, kes on terve elu ainult kartulit, viinerit, hakklihakastet, leiba-saia, piimatooteid, makarone ja teatud maiustusi söönud. Mitte ühtegi köögivilja ega marja ei söö. Nüüd juba 18 täis. Ta on üsna kõhna küll, aga kõige kummalisem, et veri on alati korras olnud ja teeb tublisti sporti. Nüüd täiskasvanuna on endal huvi menüüvalikut suurendada. Aga ütleb, et väga raske on. Nagu midagi uut suhu paneb esimest korda, ajab oksendama. Käis mingil ajal psühhiaatri juures, kuid abi ei saanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on üks sugulane, kes on terve elu ainult kartulit, viinerit, hakklihakastet, leiba-saia, piimatooteid, makarone ja teatud maiustusi söönud. Mitte ühtegi köögivilja ega marja ei söö. Nüüd juba 18 täis. Ta on üsna kõhna küll, aga kõige kummalisem, et veri on alati korras olnud ja teeb tublisti sporti. Nüüd täiskasvanuna on endal huvi menüüvalikut suurendada. Aga ütleb, et väga raske on. Nagu midagi uut suhu paneb esimest korda, ajab oksendama. Käis mingil ajal psühhiaatri juures, kuid abi ei saanud.

See sugulane sööb täiesti normaalselt. Minu laps pole elus söönud ühtki köögivilja peale toore porgandi. Ei söö liha, kala, vorsti, juustu, makarone, riisi, tatart, mannat, muna…(jne.jne. mis iganes sa välja oskad mõelda), mitte ühtki valmistoitu ei soolast ega magusat. Loomulikult ka mitte hamburgereid, kooke, torte ja muud taolist. Kõik proovid on ideaalsed, spordib suurel koormusel ja näeb täiesti normaalne välja. Kuidas ta seda teeb, ära küsi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on üks sugulane, kes on terve elu ainult kartulit, viinerit, hakklihakastet, leiba-saia, piimatooteid, makarone ja teatud maiustusi söönud. Mitte ühtegi köögivilja ega marja ei söö. Nüüd juba 18 täis. Ta on üsna kõhna küll, aga kõige kummalisem, et veri on alati korras olnud ja teeb tublisti sporti. Nüüd täiskasvanuna on endal huvi menüüvalikut suurendada. Aga ütleb, et väga raske on. Nagu midagi uut suhu paneb esimest korda, ajab oksendama. Käis mingil ajal psühhiaatri juures, kuid abi ei saanud.

See sugulane sööb täiesti normaalselt. Minu laps pole elus söönud ühtki köögivilja peale toore porgandi. Ei söö liha, kala, vorsti, juustu, makarone, riisi, tatart, mannat, muna…(jne.jne. mis iganes sa välja oskad mõelda), mitte ühtki valmistoitu ei soolast ega magusat. Loomulikult ka mitte hamburgereid, kooke, torte ja muud taolist. Kõik proovid on ideaalsed, spordib suurel koormusel ja näeb täiesti normaalne välja. Kuidas ta seda teeb, ära küsi.

Tore lugeda, et minu lapsest on hullemaid. Enda oma sööb köögiviljadest vaid kartulit keedetult või friikartulit. Õnneks sööb mõningaid marju ja õuna. Taist grill-liha ja kana, makarone, riisi, pelmeene, mannaputru. Kastmeks sobib vaid puhas hapukoor ja ketšup. Mõningaid pirukaid ja ühte sorti poekooki. Tortidest vaid kodust küpsisetorti. Igasugust jäätist. Põhitoiduks on kindlat sorti hommikuhelbed. Reisil käies on kõige raskem, igaks juhuks on suur helbepakk igal pool kaasas. Väljas söömas võtab vaid friikaid – eks me valimegi perega söögikohti selle järgi. Samas on kõige tugevama tervisega ja teeb sporti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tean, mida tunnete lapsevanemana, kui laps on närb sööja. Meil 8a tüdruk kirjelduse järgi samasugune. Olen võimalikult palju köögivilju ja puuvilju üritanud sööma saada väiksemana teda, aga jah nüüd on selline vanus, kus ta lihtsalt ei tulegi laua äärde, kui näeb, et söögiks on midagi, mis talle ei istu. Olen püüdnud menüüs sättida nii, et alati oleks midagi mida ta sööb, sest teised pereliikmed tahavad ikka mitmekesisemat menüüd. Meil ei söö näitkeks ei kana, liha ega kala. Enda tehtud frikadellid on ainuke nähtav lihaga toit, mida ta on nõus sööma. Muidu kanaliha olen pasta kastme sisse mõne tüki saumikseriga teinud, et veidi paksem kaste tuleks ja nii ta ei saa arugi. Samamoodi bolognesekastme sisse hakkliha, kastme lasen saumikseriga ühtlaseks, siis sööb küll. Salati komponendid peavad olema kõik eraldi jne. Muidu liha ei peagi sööma, aga see söögihirm, et teeks kõike muud laua ääres jne. Välja peale friikate ja ühte sorti pitsa ei ole nõus midagi proovimagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Maasikapõlgurist lapse ema, kas teil on teisi ülirundlikkusele viitavaid muresid veel? Uuri sensory processing disorder.
Meil läks aastaid, et selleni jõuda, lõpuks saime teadmise ja oskasime lapse eripäradega paremini toime tulla ja tema mõistmise läbi paranes kodune õhkkond 200% + enda meelerahu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga käige toitumisnõustaja juures ära, lastehaiglas näiteks. Saab Su hing rahu, et kas midagi on valesti või mis on valesti ja proffessionaalset nõu. Vajadusel määratakse lapsele psühholoogilist nõustamist, juhul kui asi peas kinni on. Mina käisin oma teismelisega seal ja poole aasta pärast polnud toit meie majas üldse enam teemaks.

Lapsega lastehaigla toitumisnõustaja juures käimine on minu senise elu kõige kohutavam ja alandavam kogemus. Loodetavasti on mõne aastaga seal midagi muutunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Koolilaps Mu 8-aastase lapse toitumine on täiesti nässus