Ma kohe ei oska alustada. Kokkuvõtvalt arvan, et tal on depressioon. Või stress. Või ma ei tea mis meeleseisund, kestab juba aastaid. See paigalseis.
Meie elu on selline- olin aastaid lastega kodus, mees käis tööl nagu hull. Kuniks, ma otsustasin, et noorim on piisavalt vana, et lasteaeda minna. Samal ajal, kui last aiaga harjutasin otsisin põgusalt tööd. Lõpuks leidsin töö. Esmalt oli mees vastu, et ma tööke lähen, kuigi lisaraha oli hädavajalik. Ja nägin, et abikaasa on juba väga palju panustanud. Nüüd olen juba tööl käinud mitu aastat, töökohta vahetanud ja natuke ka karjääriredelil roninud. Noorim laps läheb nüüd sügisel kooli.
Iseenesest ju väga hästi! Meil on raha, autod, oma kodu, säästud.
Ja nüüd, olen mina kuidagi leidnud sõbrannad, töökaaslased, mu õde… Ja mul koguaeg võimalus midagi teha ja olla, aga ma ei lähe- olen kodus, sest ma tunnetan, kuidas mehele on see nii vastumeelne, et ma kuskil käin, olen, teen. Eks ma ikka korra kuus käin, et ma võtan alati lapse kaasa, sest siis justkui- ma lähen lapsega välja- sama hea kui mänguväljakule.
Kodus pole mul kaa kunagi igav- ma armastan lugeda, käsitööd teha, või niisama küürin ajaviiteks vannituba vm. Mul kodu läigib, söök soe, lapsed hooldatud. Või siis teinekord mässan juuksevärviga või kulmuvärviga- ilusalongis ma ei käi (ja justkui ei või? Või ma kujutan seda ette?).
Ühesõnaga, tunnen, et olen justkui vangis. Aga samas keegi ju mind vangis ei hoia, ust lukku ei keera? Imelik…
Ja siis mu abikaasa. Käib tööl. Aga KOGU ülejäänud aja ta põhimõtteliselt vahib telekat. Ja nüüd see viiruse värk. Nüüd ei käinud pea 2 kuud tööl üldse ja ta oli kogu selle aja teleka ees põhimõtteliselt…
Mul on temast ühest küljest nii kahju, et ta elu on nii sisutühi, aga samas ma ei oska teda aidata. Ma tahaks, et ra leiaks omale tegevust, et ma saaksin ka oma tegevusi teha. Hetkel tundub, nagu ma oleksin ta ainus sõber. Ainus meelelahutaja (peale teleka).
Ma tahan liikuda, mulle meeldib lastega käia väljas. Mulle meeldib sõita autoga veidi linnast välja.
Ma ei oska võibolla õigesti väljendada, aga kuidas küll inimvare ellu äratada???