Esileht Pereelu ja suhted Mu ema peab mind enda partneriks

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )

Teema: Mu ema peab mind enda partneriks

Postitas:
Kägu

Sain just aru, miks on mu suhted enda emaga olnud aastaid väga kehvad. Ta on mind alati kritiseerinud, läks see hullemaks teismelise-eas, kui hakkasin ilmutama enda soove ja tahtmisi. Kõik katsed oma peaga mõtelda suruti kohe alla – sina siin ei otsusta! Kõik katsed iseseisvuda said tohutu pahameele ja kriitika osaliseks – sa oled nii egoistlik, teed ainult nii nagu sina tahad, sa tahad mind maha jätta, sa teed mu meelega õnnetuks! Temapoolset toetust polegi nagu olnud, kõik on alati kriitika alla mattunud. Seda õppisin täiskasvanuna, kuidas on õige kedagi lohutada, pole seda kunagi kogenud.

Mõni drastilisem näide ka.
Olin 19, kui mulle tekkis esimene kallim. Elasin veel kodus. Kui tõin esimest korda noormehe koju emaga kohtuma, tuli ema uksele vastu sõnadega “Liina on laisk ja lohakas tüdruk, temaga sa küll sõber olla ei taha.” Mõne aja pärast tõi ema mulle kingiks vibraatori – kui sul niiväga meest vaja on. Sellest olen siiani hämmingus, ta vist ei saanudki aru, et ma igatsesin inimlikku kiindumust ja armastust, mitte seksi!
On mitmeid kordi mulle ette heitnud, et ma külastan teda koos oma abikaasaga – kas sa ei võiks üksi tulla, saame kahekesi rääkida. Ja kas need lapsed peavad alati kaasas olema, kas nad ei saaks teises toas rahulikult istuda. Kui jääme kahekesi, hakkab kritiseerima mu välimust, mu lapsi, mu kodu, mu valikuid. Ise samal ajal kurdab kui raske tal on üksi, miks mina teda ei aita, miks ma ainult endale mõtlen ja nii egoistlik olen. Samas abi vastu ei võta, ta lihtsalt tahab, et ma veedaksin kogu vaba aja koos temaga ja valiks tema enne kõiki teisi inimesi. Kui olin teismeline, siis sageli küsis – miks sa pead kogu aeg sõpradega koos olema sellel ajal kui mina olen nii üksildane siin kodus?

Ja nüüd jõudis kohale – ta on mu peale armukade! Seda algusest peale! Talle ei meeldi, kui ma ta “maha jätan” ja oma hobidega tegelen. Loomulikult ei meeldi talle, et mul on mees. Ta on mind isegi süüdistanud selles, et sa teed ainult omi asju, me ei saa üldse aega koos veeta, sa tahad mu maha jätta. Ka minu lapsed (ehk tema lapselapsed ) ei huvita teda karvavõrdki, ta ei hooli nendega koos olemisest. Ta talub neid ainult nii palju, kui nad minuga kaasas käivad (on alles väikesed). Ta on endast välja läinud selle peale, et ma rasedaks jäin – no milleks seda vaja!? Kusjuures ma olin selleks ajaks juba abielus! Ta ignoreerib seda fakti, et ma olen abielus, sageli ütleb, et niikuinii see mees jätab su varsti maha, vaata kui halb naine sa oled. See on alateadlik katse saada mind endale tagasi!

Appi, ma pidin täna ära minestama, kui sellest aru sain kui haige see kõik on. Ta tõesti on minu pannud lapsest peale oma partneri kohale ja ta on pahane, et ma teda “hülgan”, “petan” ja “panen oma elus teisele kohale”. Meie suhted on täpselt nagu mehel ja naisel, kes on lahku läinud. Mina siis olen see “mees”, kes on isekas ja egoistlik. Ja tema muudkui ootab ja ootab….

+54
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Päris jube. Kui vana ema on?

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Su emal meest pole nagu ma aru saan.

Mul on sama asi, mu ema arvas, et ma olen tema omand. Juba väiksest peale. Ta oli armukade mu vanaisa peale, kuna me olime lähedased. Ta tegi mind koguaeg maha, et ma olen halb laps jne.
Ma olin temast nii tugevas sõltuvuses ise ka, sest ta oli mu nii kasvatanud. Nüüdseks on asi muutunud, sest ma käisin pikalt psühholoogi juures. Nüüd mitte ükski asi mis ta teeb, ei tee mulle enam haiget.

ja mina olen ka tütar, mitte poeg.

+20
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ta tõesti on minu pannud lapsest peale oma partneri kohale ja ta on pahane, et ma teda “hülgan”, “petan” ja “panen oma elus teisele kohale”. Meie suhted on täpselt nagu mehel ja naisel, kes on lahku läinud. Mina siis olen see “mees”, kes on isekas ja egoistlik. Ja tema muudkui ootab ja ootab….

Aga vaata asja positiivset külge – sul siiski on õnnestunud iseseisvuda, sul mees ja oma perekond. Olgugi läbi raskelt stardipositsioonilt, oled sa läinud oma teed. Sest paljud selliste perede lapsed jäävadki sünnikoju, ei suuda sõlmida suhteid (või siis katkestavad need), neil ei teki kunagi oma perekonda. Mõnel aga tekib kooselu alles vanemas eas (kuna siis lihtsalt pole kedagi takistamas enam – tobe, muidugi).

Ega siin polegi midagi soovitada. Sest oled niigi tubli olnud. Oled probleemi hästi lahti kirjutanud. Võibolla on sellest teemast abi ja tuge kellelegi samas olukorras olijale.

+34
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Appi, kas ta on psühhopaat? Selline ei ole ju armastav, toetav lapsevanem, kes kunagi lapse käekäigu üle ei rõõmusta.

Kas ja kaua ta sinu isaga koos oli? Muid suhteid? Kas sina isaga suhtled/suhtlesid?

Siin oleks ainus soovitus vähenda või lõpeta suhtlemine. Selline tampimine ei ole normaalne.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hea libateema niisama arutlemiseks. (kuna mingit otsest “probleemi” ju TA-l pole, millele vastust otsib. Va kaasaoigamise)

Aga ootame põnevusega sündmuste edasist käiku, tõde ja uued nüansid selguvad tavaliselt alles peale kirjaniku 7-12. postitust.

+2
-56
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tavalise meheta naise asendus”partner”. See keerabki lapse psüühika ja omavahelised suhted metsa, sest lapsele pannakse vale roll.  Ära nüüd veel ütle, et ema saigi sind endale “üksinda”, omale seltsiks ja toeks. On sul isa ka olnud?

Nii mõnigi sellise “armastava ema” küüsis laps saab endale elukaaslase alles siis võtta, kui emme ära sureb.

+17
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Hea libateema niisama arutlemiseks. (kuna mingit otsest “probleemi” ju TA-l pole, millele vastust otsib. Va kaasaoigamise)

Aga ootame põnevusega sündmuste edasist käiku, tõde ja uued nüansid selguvad tavaliselt alles peale kirjaniku 7-12. postitust.

Tahtsin kirjutada, et kui midagi asjalikku öelda ei ole, ole vakka. Olin esiti pahane su peale. Siis taipasin – oled elanud siiani ilmselt kaitstud elu, inimesed ümderringi on kõik ilusad ja head. Ei saa ju seepärast sinuga pahandada, et elukogemus ja silmaring napid on. Tegelikult võiks ju lausa rõõmustada su üle, kuid mõningane õelus sinu vastuses teeb selle võimatuks. Mis küll sinu ära kibestas selles roosas maailmas?
TA – tubli, et olukorra analüüsitud said. Edasi peaks paremaks ja kergemaks minema kui aru saad, mis toimumas on. Edu oma peres tervete suhete hoidmisel! Ja täiskasvanud laps ei pea tingimata emaga pidevalt suhtlema, eriti kui see suhtlemine endale halvasti mõjub.</p>

+22
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma isegi ei hakka vastuseid lugema vaid ma KOHE jätaksi selle ema “maha”.
See on vaimne vägivald. Ja üsna karm.

+15
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei usu, et libateema.

Mul ka sarnane ema, endal meest pole, aga muud ei tee kui kritiseerib minu meest, mu elu ja valikuid. Ja alati on mind pigem kritiseerinud kui julgustanud. Kui saaks siis ilmselt siiamaani teeks kõik valikud minu eest ise.

Minu puhul on vist see erinevus, et ema ei näe mind partneri aseainena, aga üritab oma unistusi läbi minu realiseerida ja kontrollifriik on ka.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See pole üldse nii haruldane, enamasti satuvad selleks pojad, sest tundub justkui normaalne, et emal on vaja abis käia, purgikaant lahti keerata, naela seina lüüa, maja kõpitseda vmt. Ega niisama pole see, et on suur hulk memmepoegi ja mehi, kes ka 40-50ndates pole endale naist leidnud ja elavadki emaga koos.

+15
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei usu seda lugu. Tundub korralik liba. Ükski ema ei näe oma lapses mingit partnerit iseendale ja see on jabur jutt. Emal oli ju valida, kas kasvatada sind üksi või võtta sulle kasuisa. Ära nüüd kujuta ette, et ema ainuke suhe oli sinu isaga. Emal oli ka hiljem neid võimalusi. Ema valis sinu kasvatamise ja eks ta ootab selle eest nüüd omakorda tähelepanu ja tänulikkust. Olenevalt kui aktiivne ta suhtlema on, võibki ta tunda end vahel üksikuna kuna ega teatud vanuses nii kergelt enam tutvusi ei teki. Loomulikult kui oled üksiku ema ainuke laps, oledki ema silmis eriline silmatera.

+5
-40
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ükski ema ei näe oma lapses mingit partnerit iseendale ja see on jabur jutt. Emal oli ju valida, kas kasvatada sind üksi või võtta sulle kasuisa. Ära nüüd kujuta ette, et ema ainuke suhe oli sinu isaga. Emal oli ka hiljem neid võimalusi.

Mõlemad väited võivad olla valed. Kõik inimesed ei ela sama šablooni järgi ja mõnel on päris haige suhtumine oma lapsesse või ka vanemasse, lihtsalt nad ei pruugi seda ka iseendale teadvustada. Osa vanemaid tegelikult tõesti blokib lapse suhteid vastassooga, ise küll veel mingil hetkel imestavad, et oih, miks see mann või mikk mul selline tossike on, aga mõni ka ei imesta, vaid leiabki, et näe- mu laps on nii tore ja korralik, hoolitseb oma ema eest, mitte ei ralli mööda ilma ja pidusid ringi ega lituta vastassooga, aga seda nad ei märka, et nende laps on tegelikult mingi suhtlemispuudeline abitu erak. Normaalne ema kindlasti ei hakkaks lapse romantilise partneri ees last halvustama ega pakuks talle vibraatorit alternatiivina. Muidugi osa vanemaid, kes suhteid takistab, tegelikult kujutavad ette, et kui laps leiaks kellegi ideaalse või nende meelest normaalse, siis nad oleks ideaalsed ämmad, lihtsalt see konkreetne isend, kelle laps on välja valinud, on ikka nii mööda. Aga osa neist tegelikult ikkagi lihtsalt ei suuda leppida, et linnuke on pesast välja lennanud ja enam ei ole memme pesamuna-silmatera, mingi vastik võõrkeha on nende suhte vahele tulnud.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei usu seda lugu. Tundub korralik liba. Ükski ema ei näe oma lapses mingit partnerit iseendale ja see on jabur jutt.

Püha lihtsameelsus!

+22
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See partner on nagu liiga veider mõte.
Ma arvan et ema sul sai sinu, et mitte olla tulevikus üksi. Et oleks keegi päris oma. Ta ei mõelnud sellele ette et sa lähed oma elu peale ja et ta jääb niimoodi üksi.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaevalt, et ema sinus enda partnerit näeb, pigem on ta sinusse kui oma lapsesse klammerdunud ning püüab teha kõik, et sind kodus hoida. Tean isegi mõnda sellist ema. Tõsi see on, et tütred on tugevamad, rabelevad kodust välja, kuid poegadel on seda märgatavalt raskem teha.  Aga kindlasti ei vaata need emad oma poegi kui oma mehe aseainet vaid ikka kui oma last.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pigem jah on vast täpsemalt kirjeldatav olukord sellena, et ema peab last oma omandiks: “mina ta sünnitasin ja kasvatasin, vanaduses toeks ja elusse rõõmuks, mismõttes ta teeb teistmoodi kui mina tahan!?”. Sellised vanemad suhtuvadki väga valuliselt sellesse, kui laps teeb teistsuguseid valikuid kui tema tahab, ja see mõte, et laps on iseseisev isiksus, jõuab neile kohale hilja, väga valuliselt, tülide ja lapse vabadusvõitlusega (kui üldse ja kui laps on võitlejatüüpi, mõni jääbki emme tiiva alla). Niikaua kui laps on titt ja väikelaps, on täielikult tema tahtele alluv, on kõik hästi ja ema on hea, aga esimeste isesesivumise mörkidega algavad probleemid ja tahte murdmine.

Kes ei ole sellist asja kõrvalt näinud, siis on teil lihtsalt vedanud!  🙂 Küllap selline düsfunktsionaalne ema-lapse paar suguvõsas või tutvusringkonnas paljudel. Isad tavaliselt on “ära” (kas surnud, pole kunagi olnudki või on loobunud pereelust ja lapse kasvatamises osalemast).

+17
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja siinpool – jaa, ema kasvatas mind üksi. Isa ikka on ja suhtlen temaga ka, selles osas on hästi. Ema ja isa omavahel küll ei suhtle üldse aga see on OK. Ma olengi vabadusvõitlust pidanud ja nüüdseks suhtlemise miinimumi viinud. Lihtsalt järsku taipasin, et see veider käitumine on väga armukadeduse moodi. Ega ema sellest ise aru ei saa, sõnades soovib ta loomulikult mulle head jne. Lihtsalt käitumine ja sõnad ei lähe kokku!

+15
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See partner on nagu liiga veider mõte.

Ma arvan et ema sul sai sinu, et mitte olla tulevikus üksi. Et oleks keegi päris oma. Ta ei mõelnud sellele ette et sa lähed oma elu peale ja et ta jääb niimoodi üksi.

Absoluutselt! Ta on seda isegi ütelnud korduvalt, et ma sain sinu, et mul oleks keegi ja nüüd me oleme elu lõpuni koos. Alateadlik mõte – sest lapsed ju vanemaid maha ei jäta. Mida ma siiski tegin ja mida ta siiani ei suuda alla neelata. Vahel ikka küsib, et kuidas sa saad olla nii egoistlik ja mulle niimoodi teha ja sa mõtled ainult endale. Olen vastu küsinud, et kui sina ja mina mõtleme ainult sinule, siis kes minule mõtleb? Aga sellest ta enam aru ei saa.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Päris jube. Kui vana ema on?

Nüüdseks on ligi seitsekümmend. Aga see hakkas ikka tema neljakümnendates.

Meeste kohta veel. Eks tal oli raske lapsepõlv, isa andis vahel rihma, oli väga karm. Noorena elas üle vägistamise. Mehi ta üldiselt ei usalda, pigem kardab. Ka minu isaga olid koos põgusalt. Rohkem partnereid tal hiljem pole olnudki. No mõni kandidaat ikka on elu jooksul olnud, kuid ta ei suuda normaalses suhtes olevat sooja emotsiooni ja tähelepanu (ka füüsilist) taluda. Tal on tunne, et teine inimene on liiga lämmatav, liiga lähedal, tahab tema käest liiga palju. Ja ausalt öeldes ta arvab, et see on ebanormaalne käitumine! Minagi olen alles täiskasvanuna õppinud sooja inimlikku käitumist pereringis. Eelkõige laste ja abikaasa kaudu.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lapsest lahti laskmine on vanemale raske ülesanne ja ümberringi vaadates on näha, et paljud kukuvad selles läbi.

Kui mehed ikka mingi naise leiavad ja kui ei leia, vaatavad pudelisse, siis naised elavad enda üksindusehirmu välja laste peal. Klammerduvad, jõhkrutsevad, manipuleerivad lapse minapildi madalaks, et laps ei iseseisvuks.

Pole üldse vale kirjeldus, et TA ema käitub nagu laps oleks lahutatud mees. Tegu pole seksuaalse aspektiga, vaid just see, et naisel puudub meespartner ja ta üritas lapse seda rolli kandma hakata.

Hea, et teadvustasid. See annab sulle arusaamise, et asi pole sinus, vaid emas endas ja mõistes ema olukorda, on sul talle kergem andeks anda. Aidata sa teda ei saa. Sina pead enda elu ja valikute eest vastutama, mitte tema.

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ega ema sellest ise aru ei saa, sõnades soovib ta loomulikult mulle head jne. Lihtsalt käitumine ja sõnad ei lähe kokku!

Ta soovibki head. Tema head. Et sinu meelest võib mõni muu hea olla kui tema meelest, sellest ta kardetavasti ei hakka surmani päriselt aru saama, kui seda siiani juhtunud ei ole (laps on midagi 35+).

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See algne “kohale jõudmine” on teemaalgatajal küll veidi üle võlli. Liiga kaugele ei tasu ka oma tõlgendustega ronida. Pole sa mingi partner. Oled laps, kellest on sul emal raske lahti lasta (väga tavaline). See järgnev kirjeldus seletab minu meelest hoopis rohkem su ema olemust ja vajadusi lahti:

Meeste kohta veel. Eks tal oli raske lapsepõlv, isa andis vahel rihma, oli väga karm. Noorena elas üle vägistamise. Mehi ta üldiselt ei usalda, pigem kardab. Ka minu isaga olid koos põgusalt. Rohkem partnereid tal hiljem pole olnudki. No mõni kandidaat ikka on elu jooksul olnud, kuid ta ei suuda normaalses suhtes olevat sooja emotsiooni ja tähelepanu (ka füüsilist) taluda. Tal on tunne, et teine inimene on liiga lämmatav, liiga lähedal, tahab tema käest liiga palju. Ja ausalt öeldes ta arvab, et see on ebanormaalne käitumine! Minagi olen alles täiskasvanuna õppinud sooja inimlikku käitumist pereringis. Eelkõige laste ja abikaasa kaudu.

Ta ei usalda inimesi ja sina tundud olevat tal ainuke lähedane inimene. Suhteid ta mudiugi hoida ei oska, ka sinuga mitte.

Mine lihtsalt prooviks ise olla tugev ja mitte võtta ema käitumist ja ütlemisi isiklikult. See on raske, ma tean. Mõni ei suudagi ja seetõttu emade ja laste vahelised suhted katkevad. Muidugi on nii lihtsam. Aga kui sul on siiski julgust ja jaksu ja tugevust see välja kannatada, siis ma ikkagi ei jätaks seda vaest katkist vanainimest üksikuks. Las ta toriseb, las ta paugub, ta on ikkagi sinu ema.

Mul on kogemus, et kõik pahurad ja tülikad inimesed on tegelikult katkised inimesed, kes püüavad oma valu varjata. Sina muidugi ei vastuta selle eest, et su ema endaga ja eluga suudaks rahu teha – seda peab ta ikkagi ise. Sa ei pea ka kõike seda tema negatiivsust endasse võtma – loodan et suudad temaga edasi suhelda ilme ise haavumata.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Haige.

Huvitav, mis võiks sellise sündroomi nimi olla, kui ema näeb oma tütart kui elukaaslasena?

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

t

Selle  nähtuse nimi psühholoogias on ülekanne: Ülekanne on mõiste, mis tähistab nähtust, kus inimene kannab alateadlikult teisele inimesele üle oma suhted varasemate lähedastega (emaga, isaga, õdede-vendadega, abikaasaga, lapsega).

No näiteks arvab neiu, et tema kallima vennad käituvad nii nagu tema enda vennad. Sest nad on üldiselt kategoorias “vend”. Või võtab kaua üksi olnud täiskasvanu endale koera ja hakkab temasse suhtuma rohkem kui lemmiklooma, pigem nagu oma kaaslasesse – see on ülekanne, sest lemmikloom täidab ka partneri rolli (keda pole). Siin pole midagi seksuaalset, see on lihtsalt emotsionaalne suhtumine.

Väga levinud on ju üksikema, kes elab oma pojaga koos ja siis kui poeg on suurem, asendab ta emale “meest”. Käiakse koos teatris ja kohvikus ja poeg sõidutab autoga ning teeb kodus vajalikke meestetöid jne. Samuti – tegemist ei ole absoluutselt seksuaalse suhtega, kuid moodustub “paar”. Kui poega pole võtta, siis loodab ema tütrelt saada sellist emotsionaalset toetust nagu peaks inimene saama oma kaaslaselt või partnerilt. Siin võib juhtuda, et lapsele räägitakse liigselt detailselt inimestevahelisi suhteid puudutavat infot, tööalast infot, poliitikat, tegelikult kõike, mis peaks olema täiskasvanute vaheline asi. Antakse lapsele õigus otsustada kodu remondi osas, ema rahakasutuse osas jne, mis on jälle lapsele liiga suur vastutus. Ja siis kui laps on saanud ise täiskasvanuks, on lapsevanemal väga keeruline lahti lasta ligi 20 aastat kestnud sügavast emotsionaalsest suhtest, sest tal ei ole ju oma “partnerit”. Ta jääbki tõepoolest üksi ja selle asemel, et keskenduda enda elu kordaseadmisele hakkab ta nõudmiste ja ähvardustega lapse elu rikkuma ja seda eesmärgiga saada tagasi seesama soe ja toetav emotsionaalne suhe.

+12
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Su ema ei ole sinu peale armukade, vaid on sinu mehe ja laste peale armukade, et nemad saavad temast rohkem sinu tähelepanu.

Su emal oli raske lapsepõlv, milletõttu ei suutnud ta ka täiskasvanuna luua usalduslikku ja lähedast suhet mõne teise inimesega vaid klammerdus sinu külge. Kõik need kriitikad sinu suunal on vaid temapoolne püüd sind enda tahtele allutada,  et ka sina hakkaksid mõtlema, et sa oled halb ja ei ole midagi väärt ja võibolla peaksid oma ema ikka kuulama. See on nagu vägivaldne suhe, kus üks pool manipuleerib ja allutab ja alandab teist poolt ja teine pool hakkabki mõtlema, et ta ongi halb jne.

Sinu asi on nüüd sellest manipulatiivsest suhtest sirge seljaga välja astuda. Suhtlete kord nädalas, kui ta hakkab tegema etteheiteid, et sa oled ta üksi jätnud, tee ettepanekuid, et ta võiks ju otsida omale tegevust kuskil väljaspool kodu, kust tal oleks võimalik leida sõbrannasid. Kui ta hakkab sind kritiseerima, siis lõpetad jutu või vastad, et need on sinu elu valikud ja ei kuulu üldse arutlusele. Omaette soovib ta sinuga olla vaid selleks, et sinuga manipuleerida, kui lapsed ja mees on kuskil kõrvaltoas, siis on seda palju keerulisem teha. Sina pead selja sirgena hoidma ja manipulatsioonile mitte alluma, sinu mees ja lapsed on tähtsamad, nendel on sind vaja. Sul ja su emal on aeg iseseisvuda, kui sa lased tal enda selja samamoodi edasi sõita, siis arvesta, et aja jooksul muutub see hullemaks, su ema muutub nõudlikumaks, tigedamaks ja ükskõik mida sa ka ei tee, ta pole kunagi rahul ja nõuab järjest rohkem, see võib aga keerata pekki su abielu, sinu suhted lastega ja laste suhtumise sinusse. Mõtle sellele.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Haige.

Huvitav, mis võiks sellise sündroomi nimi olla, kui ema näeb oma tütart kui elukaaslasena?

Ei ole vaja nii kaugele minna. Mitte elukaaslasena seksi mõttes, vaid selles mõttes, et oleks kelle kaela oma elu riputada. Mu oma ema kaldus ka sinnapoole. Kui isa suri, algas näägutamine minu kallal, nagu see oli terve elu toimunud isa kallal. Sestpeale hakkasin mina kõiges süüdi olema, mis tema elus halvasti oli ja mina olin see, kes pidi midagi tegema, et temal oleks vähem muret.
Aga ta ei olnud nii äärmuslik, ilmselt sellepärast, et mu isa ehk tema mees oli tal ikkagi päris pika elu olemas olnud. Ma taipasin aga päris kiiresti, mis mäng see selline on ja ütlesin seda ka emale: ma pole su mees, ma olen samasugune naine nagu sa ise, oma rõõmude ja muredega. Ema kusjuures sai kohe aru ka ja see jant lõppes.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul on ka selline ema, ja leian, et see on üks väheseid teemasid Perekoolis, kus võiks kellelegi nartsissisti sildi peale kleepida.

Nartsissist psühholoogias on hoopis madala enesehinnanguga inimene, kes on endale ümber ehitanud pelgalt fassaadi, et tema on tähtis/tähtsam kui teda ümbritsevad. Nartsissiste on ka ilma selle fassaadita, siis on nad ennasthaletsevad, tohutult energiat neelavad (sama) õnnetud inimesed. Ent siiski isekad, vaid enda vajadustest lähtuvad.

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Narcissistic_parent

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on ka selline ema, ja leian, et see on üks väheseid teemasid Perekoolis, kus võiks kellelegi nartsissisti sildi peale kleepida.

Nartsissist psühholoogias on hoopis madala enesehinnanguga inimene, kes on endale ümber ehitanud pelgalt fassaadi, et tema on tähtis/tähtsam kui teda ümbritsevad. Nartsissiste on ka ilma selle fassaadita, siis on nad ennasthaletsevad, tohutult energiat neelavad (sama) õnnetud inimesed. Ent siiski isekad, vaid enda vajadustest lähtuvad.

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Narcissistic_parent

Jah, mina näiteks võin päris kindlalt öelda, et mu ema on nartsissist.

Ja TA-jale öeldes, siis jõudu ja jaksu sellega tegelemisel. See on lähisuhte vägivald, lihtsalt ilma füüsilise vägivallata.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ta tõesti on minu pannud lapsest peale oma partneri kohale ja ta on pahane, et ma teda “hülgan”, “petan” ja “panen oma elus teisele kohale”.

Jah, sellised on need naised, kes arvavad, et mees pole oluline, aga “laps peab olema”. Ja nad sünnitavadki omale sellise lapse, kes peab neile siis partnerit asendama ja andam seda armastust, mida nad iseenda vastu tunda ei oska. Õudne, ei tahaks iial olla selline laps ega ühelegi lapsele sellist saatust. Ütleks, et võtnu omale koer, see armastab neid alati.

+6
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )


Esileht Pereelu ja suhted Mu ema peab mind enda partneriks