Teema: Mu mees on alkohoolik?

Minu isa on selline tipsutaja. Kogused samad.

Kui me väiksed olime, siis ema üritas seda ohjeldada. Oma isa olen päris purjus peaga üsna harva näinud.

Kui me kodust välja kolisime, siis ema rohkem võidelda ei jaksanud.

Nüüd siis joobki isa ära u pool pudelit viskit õhtuga. Niimoodi vaikselt. Otseselt purju ei jää (st ta ei tuigu, ei aja ebaadekvaatset juttu). Töökoht on tal korralik, on kõrgharidusega ja väga intelligentne, tööajal ei joo, mingeid tsükleid ei ole kunagi esinenud.

Küll aga on tal 30 aastaga tekkinud tõsised mäluhäired, podagra, leukeemia ja diabeet.
Kõik need on seotud ka alkoholismiga. Ta on praegu 63aastane. Ta muidugi ka suitsetab.
Hakkas surmahirmust kõvasti sporti tegema. Suitsetamist ja joomist maha ei jätnud 🙂

Äkki see tervisemurede loetelu oleks su mehele paras wake up call?

Mina ei saa aru naistest,kes loovad alkohooliku,või potentsiaalse alkohoolikuga peret.Alkoholism on nagu ülekaal,mis kipub ajaga vaid suurenema.Miks te ei pane valiku ette,kas mina või alkohol,siis näete ju ise,kumb on talle tähtsam.
Sellise valiku oleks pidanud tegema enne kooselu algust.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]yxikmees kirjutas:[/small]

Kõik ei mõtle nii targalt kui sina jaqei kalkuleeri sendi pealt asju. Nad lihtsalt elavad ja armastavad ja andestavad. Loodavad et olukord läheb paremaks, püüavad aidata…mis iganes põhjusel.
Aga kuhu sina selle kalkuleerimisega oled jõudnud? Ikka oled üksi ja õnnetu. [/tsitaat]
No tõenäoliselt on yksikmees tunduvalt õnnelikum, kui oleks mõne joodikukaltsuga koos elades.

Jah, selle mehe mahajätmisega teed endale head, aga kui sa oled ema, pead ka lastele mõtlema. Joodikuga koos elada on halb, jah. Aga kui te lahutate, siis see põhjakäiv joodik on ikka sinu laste isa, jääb alatiseks nende ellu ja lastele läheb väga valusalt südamesse, et nende isa selline on. Trauma kogu eluks. Seepärast tundubki ainuke hea võimalus otsida õlekõrsi ja mehele abi. Kõiki haiguseid saab ravida ja kui mitte välja ravida, siis ohjes hoida. Näiteid leidub mitte küll sadu, aga kindlasti kümneid, küsimus vaid selles, kuidas see õige ja toimiv õlekõrs välja valida. Meie pere otsib praegu õlekõrt, üritame peret päästa. Õnneks mees ISE tunnistab ja tahab seda. Laste õnne nimel üritame. Ok, kui ei õnnestu, siis põgeneme lastega ja üritame halva mängu juures head nägu säilitada.
Ja veel. Alkohol mõjub väga erinevalt. Näiteks minu vend joob pudeli õlut ja juba on purjus ja lällab, tõeliselt vastik olla ta seltskonnas, isa oli mul samasugune. Mees aga joob pool pudelit viina ära ning kõrvalseisjad ei saa arugi, et ta joonud on, mina olen õppinud teatud märkida järgi sellest aru saama, terve pudel teeb selliseks seltskonnahingeks ja peo käimalükkajaks. Tõsi, pärast pidu tuleb kiiresti väsimus ja tigedus.

[small]yxikmees kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kubujuss kirjutas:[/small]

Minust ei saa iial alkohoolikut,nii nagu ma ei hakka ka kunagi suitsetama.
Ma olen suitsetanud 1 päeva,ehk 3 klassivennaga paki suitsu,seda 5-das klassis.Ma võin alkoholi ka juua,aga kange alkohol ajab öökima ja lahja teeb uniseks.[/tsitaat]

Mina ei ole isegi seda ühte pakki mitme peale suitsetanud. Joon haruharva, aastas 2-3 korda ühe pokaali vahuveini.

Need, kes ütlesid, et teemaalgataja oma otsus, et sõitma hakkas. Otsus oli jah teemaalgataja oma aga üks läks ta seepärast, et mees magas end kaineks. Kui mees oleks olnud karske, siis oleks käiku läinud need plaanid, mis selleks päevaks olid tehtud.
Seega on siin ikka mehe süüd näha, kui mitte otsene süüdlane, siis kaassüüdlane, sest tema oma käitumisega põhjustas selle.

Minul on sarnane mees, päris igal õhtul kanget ei pruugi(enam), aga 3-4 õlut küll, smamaoodi ei migeid purjus kolamisi, normaalne jutt jne, Vahe vaid selles, et ta ise tunnistas juba alguses, et tal selline probleem on(ausaltöeldes sisi ma ei kujutanud ettegi, et tegelt ka on). Mingi hetk oli hullem. Oleme rääkinud, vaielnud jne, ta on ka käinud psühholoogi juures jne, võtnud rohtusid, need aitasid mingiks ajaks väga hästi ja nüüdseks on kogused vähenenud ja mõned päris kained päevad, nädalad ikka ka. Vahepeal olnud ka kaineid kuid. Ma ei saa öelda, et see on normaalne, aga mul on väga tore ja armas mees, meil on ka laps, kellele ta on super isa ja kuna ma näen, et ta tunnistab probleemi ja suudab seda ikkagi mingitel hetkedel kontrolli all hoida, siis ma selles praegu meie lapsele ja suhteleohtuei näe, kui vaid tema tervisele(kusjurues ka seda on nüüd käinud kotrollimas, teinud maksa testid jne). Muidugi ei välista, et see võib taaskord probleemiks saada meiesuhtele, olin samuti lahkumineku mõtetes.
See samm, et ta probleemiga pöördus proffesionaalide poole, on minu jaoks oluline, olgugi, et tal on endiselt alkoholiga probleem, kui vaadata tervise seisukohast. Ühesõnaga, võiskid uurida, uurige koos mehega, tänapäeval on igasugu variante alkoholitarbimise vähendmaiseks just selistele tipsutajatele, ei ole kohe ampull ja korras.

Ausaltöeldes on see üsna nõme, kogu aeg istud nagu pommi otsas. Lisaks ei ole see mees sul mingi mees, sa ei või iial teada, kas ta on sulle otsustaval hetkel toeks või on sellises konditsioonis, mis ei võimalda. Iga kord kui välja läheb, mõtled, et kas ikka püsib kaine või tuleb purjuspäi. Sisuliselt elad nagu üksinda ainult et see mees ja tema pudel on veel lisakoormaks kaelas. Muidugi ei saa teda keelata välja minemast, ikkagi täiskasvanud inimene, aga kui ta joob niisugusel määral nagu ta sul seda teeb, siis temalt ei saa oodata täiskasvanud täiearulise inimese käitumist.

Temast pole tuge. Sa ütled, et mees ei joo ennast purju ja sinu jaoks võrdub see käpuli joomisega. Aga kui sul on rasedana vaja näiteks seda, et sind sõidutataks, siis on see mees sul iga päev nii purjus, et ta rooli istuda ei tohiks. Mina ei annaks purjus inimesele ka imikut sülle, mis siis et pole käpuli purjus.

See, et mees tuleb õhtul kainena koju sellel ajal kui lubas tulla, on sinu jaoks mingi suur asi, mida eraldi mainida. Normaalses elus oleks see nii normaalne, et sa ei peaks seda mingiks pingutust nõudvaks saavutuseks. Loomulikult on su mees alkohoolik ja sa oled selle teadmise omaks võtnud, õigustad ja kaitsed teda, sest võiks ju olla veel hullem. Aga ta ei ole käpuli…

Kui sa soovid temaga kooselu jätkata siis peaks mees absoluutselt kindlasti abi otsima. Käima psühholoogi juures. Üksi tal seda tahtejõudu ei jätku, seda enam et sina tal nii mõistev ja armastav kõrval oled, ei tee sellest mingit suurt probleemi, milleks peaks muutma midagi sellist, mis elu eriti ei sega. Juua on mõnus. Vines olla on mõnus.

Kas su mees viimase aasta jooksul on kaine olnud näiteks nädal aega järjest? Kas sa tunned teda enam üldse kainena? Äkki ta on kainena hoopis teistsugune, ei kannagi sind enam kätel, ei täida iga soovi, ei ole enam abivalmis? Kui pikka aega see pidev napsutamine kestnud on, kas sa üldse tunned oma meest kaines olekus?

[small]yxikmees kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei saa aru naistest,kes loovad alkohooliku,või potentsiaalse alkohoolikuga peret.Alkoholism on nagu ülekaal,mis kipub ajaga vaid suurenema.Miks te ei pane valiku ette,kas mina või alkohol,siis näete ju ise,kumb on talle tähtsam.
Sellise valiku oleks pidanud tegema enne kooselu algust.[/tsitaat]

Tõsi! Minu sõbranna pani mehe enne abielu selle valiku ette. Nüüd saab 10 aastat abielu ja mees endiselt ei joo! Iseloomu, prioriteetide ja armastuse suuruse küsimus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Selline meelekindlus peaks teemaalagatajale küll eeskujuks olema![/tsitaat]

Tead, see meelekindlus on kirjutamisstiil 🙂

Tegelikult jättis tema mind maha.
Põdesin kaua

… kuni hakkasin aru saama, et jumalast hästi läks, et jättis. Kunagi teen talle ilmselt isegi suure aitäh-kalli selle eest, kui taban hetke, mil ta alkoholi järgi ei haise 🙂

Teemaalgatajle , sa oled kade , et ise juua ei saa …!!! On teaduslikult tõestatud fakt , et kõige kauem elavad trimpajad teisena padujoodikud viimasena karsklased. Kui kõik korras mis see väike naps halba teeb !!! ???????????

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgatajle , sa oled kade , et ise juua ei saa …!!! On teaduslikult tõestatud fakt , et kõige kauem elavad trimpajad teisena padujoodikud viimasena karsklased. Kui kõik korras mis see väike naps halba teeb !!! ???????????[/tsitaat]

Naps teeb halba!!!!!!! Kui sa oled rase!!!!!!! Või????? ei tee?????

Kui mees joob on mehel janu kui naine joob siis on ta joodik . Naised ei tohi juua nagu ka autoga sõitta .

Minu abikaasa ja laste isa on joodik ja mina ise olen kaassõltlane. Ma tegelesin oma probleemiga läbi tugirühma ja ka iseseisvalt ja olen nüüd üksikema. Jah, mu lastel on joodikust isa, kes on oma halvematel päevadel ka vägivaldne olnud, aga minul enam ei ole joodikut meest kodus. Sest ma mõtlesin justnimelt lastele ja mitte endale ja kolisin oma mehe juurest ära. Algul üürikasse, sest arvasin, et kui mees näeb, et mul on tõsi taga, siis ta ju ometi muutub. Pärast paariaastast ootamist ja vaatamist, ostsin omale ja lastele korteri. Lastele on ta hea isa, kui ta just purjus pole, aga mida aeg edasi seda vähemaks jääb selliseid päevi kui ta purjus pole või isegi kui ei ole, siis viitsimist lastega tegelemiseks kah pole. Sest nagu keegi juba ka eespool ütles, et alkohol on depressant. Ma ei tea kas just nii hullusti, aga selge on see et esialgu juuakse selleks et pingeid maandada, aga lõpuks on seis selline, et kui napsu pole saanud on kogu aeg pinge õhus.Ja tegelikult on nii, et lapsed näevad isa ka tema halvematel päevadel ja neile ei ole seda tarvis. Ja teine tõsiasi on see, et ma ei tea küll täpset statistikat, aga muutuvad väga vähesed joodikud. Enamasti nad ei muutu, sest neil ei ole seda vaja ja nemad ei näe probleemi. Ja nii ongi, et probleem oli minul ja oma probleemi lahendasin ma ise nii endale kui ka oma lastele parimal võimalikul moel. Nad saavad isaga suhelda, kui isa on kaine. Kuid kahjuks on isa poolset suhtlemissoovi järjest vähem, ka neil aegadel kui ta on kaine. Järeldused teeb muidugi igaüks ise.

Mis probleem sul siis on kui mees joob, las joob kui suudab toredaks inimeseks jääda. Mees võiks sind ka näägutada igapäev mingi asjaga, siis äkki saad aru kuidas sa teiste vaimu tapad. Tundub, et sa oled ise enda suhte nõmedaks näägutanud. Sellepärast mehed joovadki, et naised on haiged olendid või mees ei tohiks juua? Sureb varem ära? Mis siis, miks ta peab sinu kõrval 100 aastat elama? Või teenib sulle vähem raha ja osa kulub alkoholile, sa tahaks kõike raha hoopis ise kulutada? Aga teeni ise juurde.

Kägu kirjutas:

Minu isa on selline tipsutaja. Kogused samad.

Kui me väiksed olime, siis ema üritas seda ohjeldada. Oma isa olen päris purjus peaga üsna harva näinud.

Kui me kodust välja kolisime, siis ema rohkem võidelda ei jaksanud.

Nüüd siis joobki isa ära u pool pudelit viskit õhtuga. Niimoodi vaikselt. Otseselt purju ei jää (st ta ei tuigu, ei aja ebaadekvaatset juttu). Töökoht on tal korralik, on kõrgharidusega ja väga intelligentne, tööajal ei joo, mingeid tsükleid ei ole kunagi esinenud.

Küll aga on tal 30 aastaga tekkinud tõsised mäluhäired, podagra, leukeemia ja diabeet.
Kõik need on seotud ka alkoholismiga. Ta on praegu 63aastane. Ta muidugi ka suitsetab.
Hakkas surmahirmust kõvasti sporti tegema. Suitsetamist ja joomist maha ei jätnud

Äkki see tervisemurede loetelu oleks su mehele paras wake up call?

See on küll ammune kommentaar, aga – kui tipsutaja laps on oma isa siiski purjus harva näinud, siis milles seisneb probleem?

Pool pudelit viskit õhtuga pika harjutamise peale ei teegi oluliselt purju. Kui talumatult lolli juttu ei aja ja agressiivne ei ole – miks inimene siis ei või juua kui ta tahab? Rikub tervist – okei. Aga kui teda ennast ei huvita? Tahabki elada oma ainust elu viskit juues. Mis seal siis vahet on?