Teema: Mu mees on alkohoolik?

Kägu kirjutas:

Olen teemaalgataja.

Otsisin oma vana teema üles, et näha, kaua nüüdseks see jant siis kestnud on – omalegi üllatuseks tuleb välja, et liiga kaua.

Lugesin nüüd üle ja pean tunnistama, et meie elus pole vahepealsete aastatega mitte midagi muutunud peale selle, et eelnevalt kirjutatud peagi sündiv uus laps on nüüd juba üle kolme aasta vana.
On olnud paremaid aegu, kus pärast järjekordset rääkimist seisavad alkoholipudelid natukene aega omal kohal, kuid seda vaid loetud nädalateks kuni kõik läheb jälle edasi nagu vanasti.
Plaanin teema täna uuesti üles võtta, enda jaoks olen emotsionaalsel tasandil sellele suhtele juba ammu lõpu teinud.

Ma saan aru, et vähemalt küsimärki selle teema lõpus enam ei peaks olema? Su mees oli juba AD 2014 tipsutaja tüüpi alkohoolik, ilma mingi küsimärgita, pealegi juba harjunud- teab piiri, nähtavalt purjus ei ole, kannab suuri alkoholikoguseid, sest keha on nii harjunud, aga pidev promill pea sees olema. Muide, sellisele on äkiline täielik kainus juba eluohtlik, sest keha on alkoholiga nii harjunud. https://aaestonia.com/artiklid-viina-vangid
Ma ise leidsin ka oma 2a vana teema üles ja pidin tõele näkku vaatama- mitte muffigi pole selle 2 aastaga paremuse poole läinud. Õudne hakkas.
(ärge pange plusse-miinuseid tähele, ma proovisin, kas saab suvalisel hulgal plusse panna 🙂 täna on mingi kala siin)

See “joob küll, aga muidu on hea mees” (teema alguses) tekst on Perekooli klassika ja minu arvates üks kindel kaassõltuvuse tunnus.

Mulle meeldis aasta tagasi kuuldud mõte ühe terapeudi suust, kelle spetsialiteediks on just nimelt sõltlased – inimesed on varmad kaasinimestele, aga ka endile definitsioone panema, kuid inimesena pole keegi sellisena sündinud. Õigem on hoopistükkis öelda, et mul on probleeme selle või teisega, näituseks siis alkoholiga. Probleemile saab lahenduse leida. Kuid püüda lahendada
inimest – on teisel inimesel pea võimatu missioon…

Tunnistan, ka minu mehel on probleeme alkoholiga. Kuniks ükskord minu karikas üle ääre ajas. Muidu samuti tore inimene. Uurisin vahepeal uut elamist endale ja lastele, kuid aususe mõttes andsin mehele teada, et ei näe meie suhtel seoses temapoolse lahutamatu alkoholitarbimisega enam mõtet. Viimase võimalusena pakkusin välja pereteraapiasse minekut. Läksime. Meile mõlemile avanesid seal mitmed omapoolsete käitumiste nüansid. Sain muuhulgas teada, et mees oli usinalt end omapäi võõrutamas tubakast. Peale teraapiat suitsetamine suurenes drastiliselt, õigemini vahetas pideva alkoholitarbimise välja. Mind häiris uus ilming väga. Samas pidin tunnistama, et kui valida jääbki nende kahe vahel, siis olgu pigem nii. Kummaline on aga see, et hoopis mina ei suuda mehe alkoholita olemisega harjuda, aina ärritun ja justkui otsin põhjust mille kallal närida. Ootusärevus ja hirm on niivõrd suur, et millal jälle ükskord kõik pihta hakkab…

Tubli oled!
Üksi pere ei pea kannatama joodut, kes ei taha ennast muuta.

Minu mees jõi ka algul ajaviiteks, küll ainult õlut, aga ajaga kogused muudkui kasvasid. Ikka sõber tuli külla, garaažis vaja midagi nokitseda, suvel palavaga isegi töö juures (keegi ei vaata selle peale viltu). Viimasel ajal hakkasin täheldama, et hakkab kurjaks muutuma, kui joonud on. Hirmsasti vaidleb muidugi kõigiga, nii et tülid ikka seltsonnas tekivad, kuigi suht rahumeelsed. Väljas laaberdamas ei käi, kellegagi ei kakle, tööle jõuab jne, aga pidevalt alkoholivines. Lihtsalt tundsin, et asi läheb järjest hullemaks, ja üks hetk teatasin talle, et mina alkohoolikuga abielus olla ei kavatse. Olen seda talle korra varem ka öelnud, siis suutis üle kuu aja kaine olla, aga siis tegi jälle ühe õlle, siis teine õhtu kaks jne. Läks jälle käest ära. Seekord ma teatasin talle lihtsalt, et kas kõik või mitte midagi, ja ta saab ise ka sellest aru. Nüüd ongi nii, et kui temal õlepudeli kork lendab, siis mina pakin asjad ja lähen. Ma usun, et meie abielu on tema jaoks olulisem, nii et loodan parimat.

#3111375:

Ei. Ära lõpeta suhet. Proovi enne teisi variante. Küsi, kas sa saad teda kuidagi aidata või saad kuidagi oma käitumist muuta, mis teda aitaks, sest oled mures. Tänitamine ei aita kunagi. Las ta siis proovib ise leida põhjendust ja lahendust sellele, miks on tal vaja lõõgasatumiseks alkoholi tarbida. Sina saad kaasa aidata. Kritiseerida on lihtne, kaasa aidata efektiivne.

Ilmselgelt pole sa alkohoolikuga pidanud koos elama.

x