Mul on sünnipäevade unustamisega kaks naljakat juhust.
Planeerisin ühel aastal enda sünnipäeva suuremalt kui tavaliselt. Pidu pidi toimuma siis koos töökaaslastega eraldi majakeses nädalavahetusel peale mu õiget sünnipäeva. Selle peo organiseerimine oli eelnevatel nädalatel pidev teema. No ja siis jõudis kätte mu õige sünnipäeva päev. Töökaaslased tõid lilled. Õhtul tuli mees mulle tööle järele (elasime veidi kaugemal ja sõitsime koju ühe autoga) ja oli siiralt üllatunud, et mis lilled mul on, miks? Meenutasin talle siis oma sünnipäeva, ta ehmatas ära, et oih, see on viimasel ajal nii palju jutuks olnud, et näe õige päev läks päris meelest. No eks hetkeks ma ka veidi solvusin, aga siis ajas ennast ka naerma, no juhtus, mis seal ikka.
Teine juhus oli siis mu täiskasvanud lapse sünnipäevaga, elas veel minu juures. Hommikul soovisin talle õnne ja sai kingituse. Siis tuli tööpäev, kiire sebimine terve päev. Õhtul läksin poodi, ostsin tavapärast kraami ja siis jäin koogi leti ees seisma. Mõtlesin.. pidin ju kooki ostma.. aga miks? No ei osta ju niisama heast peast kooki, kehakaal ka probleem ja üldse. No läksin siis koju ilma koogita.. Ja kodus tuli meelde, et ei olnud niisama, täitsa põhjus oli.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 19:41; 22.03 19:46;