Mind kadestatakse mu päritolupere pärast! See näib ideaalne. Ema ja isa on mõlemad haritud, edukad, kenad, kõrgepalgalised. Neil on ilus maja ja mere ääres suvila, kaunis oma kätega rajatud aed ja suvila on isa enda ehitatud. Perfektse kvaliteediga, kuigi isa on ametilt hoopis muu kui ehitaja. Ema on rajanud imelise aia, kuigi tema ka ametilt keegi muu. Mu õde ja vend on samasugused edukad inimesed oma edukate meeste ja laste ja ilusate majade ja aedadega. Mu tuttavad leiavad, et ma tulen väga ägedast perest ja ma peaksin selle üle õnnelik ja uhke olema. Tegelikkuses olen perekonna must lammas, kelle jaoks selline ideaalne pere on pigem koormaks kaelas. Ma ei ole mingi alkohoolik ega sms-võla ohver, olen korralik inimene, aga ei mina ega mu mees ei ole nii edukad ega rikkad kui mu ülejäänud pere ja nende kaasad. Ja mul on alaväärsuskompleks ema ja isa pidevatest märkustest, õe ja venna meeldetuletustest. Tahaks, et ei peaks nendega suhtlema, aga ei taha ka furoori tekitada, kaugemad sugulased ei saa ju aru, miks ma ühtäkki üritusi väldin. Hetke viha põhjuseks on mu mehe remonditud tuba korteris, mida vend, õemees ja isa heaks ei kiitnud. Isa ütles, et miks ma teda appi ei kutsunud. Pidin siis mehele ütlema tema arust, et jäta, kutsume mu isa ta oskab paremini? Eriti nukraks teeb asjaolu, et tuba on lapsele ja muidugi mees tahtis ise oma lapsele teha. Tapeet ei ole perfektselt seinas, aga mis seal vahet, muster meeldib lapsele ja tema on rõõmus.
See oli üks näide paljudest, aga kogu aeg saan tunda, et ma ei ole nii hea nagu ülejäänud perekond. Neil kõigil on ka suured peod ja palju tuttavaid, meil väike suhtlusringkond ja rahulikud koosistumised. Sellega ka aasitakse, et nohikud. Kuidas tulevad toime teised minusugused, kellel vanemad ja muu pere on \”musterinimesed\”?
Teema: Mu perfektne pere ja siis mina
Haridust võib neil olla aga toodud näite põhjal haritusest jääb ikka kõvasti puudu. Nii et ära idealiseeri ise oma perekonda, et nad on kõige kõige kõige :)Harjutamine teeb meistriks, olen üsna kindel ,et kui su mees paneb tapeeti järjekindlalt edasi, on ta 20-30 aasta pärast suurepärane remondimees. Isa häirib ilmselt see tapeet seetõttu, et see tuletab talle endale meelde oma esimest tapeeti. Kui mingi väline asi tuletab meelde oma kunagist oskamatust, siis üldiselt minnakse tehtud tööd kohe mahategema. Nii et ideaalist on su pere kahjuks kaugel. Lõpeta ise end musta lambana tundmast, läheb kohe poole kergemine. Ja see mida sa endale teed on kordades hullem sellest, mida teised teevad.
Ma olen ka väga haritud perekonnast, aga selle kõige hariduse väärtustamise kõrval on mulle maast madalast räägitud sellest, kui püha on perekond, õed-vennad, omavahelised suhted jne. Et kui kunagi juhtub, et on kellelgi mingi tõsine probleem (nt haigus vms), siis võib juhtuda, et mitte keegi teine ei hooli peale oma pereliikmete. Õed-vennad-emad-isad peavad teineteist aitama alati ja elu lõpuni ning teineteisele ei tehta haiget ei sõnadega ega ka kuidagi muud moodi.
Samuti on mulle väikesest saadik räägitud, et inimese ilu hinnatakse sisemise järgi ja kui uhke on kellegi elamine ei puutu üldse asjasse. Mind näiteks absoluutselt ei huvita teiste rikkus ja uhked elamised, olen rahul oma nigela elamisega ja vana (kuid töökorras) autoga. Nii, et ma ka ütleks, et see haridus on teie peres kõva, aga mingid väärtushinnangud on kuidagi paigast ära või õigemini pööratakse liiga palju tähelepanu välisele edukusele ja prestii¸ile ja jäetakse omavahelised suhted kuidagi unarusse (st kuidas teeb selline ütlemine haiget teisele).
Ma üritaksin Sinu asemel neile selgeks teha, et need välised asjad ja edukus ei ole Sinu jaoks olulised, vaid et oluline on teie rahulolu, mis on ka saavutatud ka nt veidi viletsama tapeediga. Kui nad on haritud inimesed, siis nad saavad sellest kindlasti ka aru.
Just, võta oma musterpere kokku ja ütle, mida nende märkustest arvad. Haritud inimesel peaks nii palju haritust ikka olema, et ta kaasinimest kogu aeg kusagil alamal paika ei paneks. Aga nagu öeldakse – ei ülikool matsi riku!
Mina arvan, et su isa ja su pere tahab sulle parimat. Mu enda mees veidi selline, kõik peab olema perfekt millimeetri pealt tehtud. Arvan, et palju on sinus endas kinni too alaväärsus ja et sul ei lähe (väliselt) nii hästi kui ülejäänutel. Tavaliselt, hakates sellistel teemadel rääkima, on mõlemal poolel väga erinev arusaam asjadest. Saa ise sisemiselt enesekindlamaks ja leia üles OMA VÄÄRTUS, siis lahenevad ka hetkel näilised vastuolud.
[tsitaat] Hetke viha põhjuseks on mu mehe remonditud tuba korteris, mida vend, õemees ja isa heaks ei kiitnud. Isa ütles, et miks ma teda appi ei kutsunud. Pidin siis mehele ütlema tema arust, et jäta, kutsume mu isa ta oskab paremini? Eriti nukraks teeb asjaolu, et tuba on lapsele ja muidugi mees tahtis ise oma lapsele teha. [/tsitaat]
Valus lugeda. Seda enam, et ma ise olen olnud see, kes laidab oma lähedase hoole ja armastusega tehtud tööd: küsige edaspidi ikka meie perelt nõu, meil on sellega rohkem kogemusi, meie soovitame ja teil saab parem…õudne, aga nii ma rääkisin ja mõtlesin muidugi parimat. Tõeline elevant portselanipoes olin.
Kui mu mõistus ajapikku koju tuli, siis oli valus. Lõpuks on see nii tähtsusetu, kas tulemus on (kõrvatlvaataja jaoks) perfektne. Tähtis on siiras rõõm toimetamisest ja tegemisest ja kui inimene ise on tehtudga rahul ja õnnelik, siis ongi ju kõik kõige paremas korras. Mina olen sellest aru saanud, loodetavasti jõuab see mõistmine ka sinu päritolupereni.
Minu meelest on su pere näol tegemist tavaliste tõusikutega, kel väline alati kõige olulisem.
ela rahulikult oma elu, suhtle niipalju kui peab – püüa mitte mõelda nende ideaalile pidevalt, leia endale keegi hoopis oma tutvusringkonnast, kellega end ühele pulgale panna. Sinu jaoks on sinu pere, sinu mees ja sinu elu.
Isa ei tule sinu koju ütlema, kuidas tapeet panna ja kuhu nõud paigutada. Mul on tutvusringkonnas 3 näidet, kus mees on naise ideaalpere isa pärast maha jätnud, sest mees ei saa end lihtsalt mehenda tunda.
Igal perel on oma must lammas, no kui nende meelest oledki, mis siis – tähtis on oma eluga rahul olla.
Veel…
mind nt kadestatakse minu kuulsa pere pärast ja arvatakse, et siis on nii huvitav minuga suhelda, sest ma räägin pidevalt \”vaprate ja ilusate\” elust. ja ohh seda pettumust siis, kui tuleb välja, et mind see absol. ei huvita ja ma ei räägi nendel teemadel.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
