Lugu selline, et on uus kooselu. Esialgu mees ikka toimetas ise ka, pesi nõusid jne. Nüüd aga istub ainult arvutis. Tuleb töölt, teeb endale vajalikud asjad ära ja istub kuni magamaminekuni arvutis. Julgeb mulle veel etteheitvalt öelda, et kui kuskil midagi sassis on. Mu sugulased ,ema näiteks läägutab aegajalt, et kas sa ikka tegid mehele õhtuks söögi valmis, kas sa ikka hommikuti annad mehele süüa. Krt, ma olen mingi ori või! Ma ei kavatse kellegi ori olla ja eriti veel meeste. Tuletab täiega meelde esimest pikka kooselu, kus suht sama seis oli pluss veel igasugust jama. No omaarust ja ka mõne teise arust olen küll tubli inimene. Mul on 2 töökohta, kasvatan last, kodus koristan ka jne. Olen lapse ja töö kõrvalt ka koolis käinud ja kodus krdi meest teenindanud. Kas astusin jälle ämbrisse või mehed kujutavadki ette, et naised ongi nende teenindajad ve? Nagu omal pole käsi otsas.
Nojah, sain ennast välja elada natuke. Ennast tagasi hoidnud tükkaega juba ja kui poleks siia kirjutanud, siis ilmselt oleks läinud mehele seda kõike näkku karjuma ja rohkemgi veel. Kusjuures ise ta veel teab väga hästi, et esimeses kooselus olid samad probleemid. Kui mõni pakub, et äkki ei taha minuga koos elada, siis ta väitis, et tahab.
Äkki olengi liiga tubli ja harjutakse sellega ära ja hakataksegi ära kasutama. See on ka variant.
Teema: Mul hakkab kannatus katkema
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nojah, sain ennast välja elada natuke. Ennast tagasi hoidnud tükkaega juba ja kui poleks siia kirjutanud, siis ilmselt oleks läinud mehele seda kõike näkku karjuma ja rohkemgi veel.[/tsitaat]
Ja see oleks halb asi olnud?
Sinul kaks töökohta ning mehel üks ja ikkagi teed sina kõik kodutööd ära?!?
ära siis teeninda. kas keegi käseb või? pigem sa ikka ise käitud vastavalt teiste ootustele. aga tegelikult sa ei pea seda tegema. oota parem ise teenindamist:P
Ma kärataks täiega, et WTF? Julgeb veel miskit öelda, ise istub terve õhtu arvutis jne…Jummel, ma ei laseks kohe mitte pähe istuda niimoodi.Hallooo, me pole meeste orjad! Sellisega pole pikka pidu.Sry.Ma ise ei kannataks välja, igal asjal on piirid.Mõlemad peavad panustama suhtesse…mõlemad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Et las köögis kraanikauss nõudest uputab jne? Võimalik, et ta isegi märkaks mingi hetk neid pesta või teine variant, heidaks mulle ette või niisama käiks krimpsus näoga ringi. Mind hakkas see segadus igatahes häirima nüüd ja sellepärast koristasin :)[/tsitaat]
no sa võid ju talle lihtsalt öelda, et see on tema töö kui ise ei märka. rääkige ometi, siis pole vaja krimpsus näoga käia või üksteisele nähvata.
Inimene on täpselt nii laisk, kui tal lastakse olla.
Sa lased oma mehel väga laisk olla.
Ma ei kärataks ja ei karjuks, vaid ütleksin, et palun, pese nõud ära.
Oleks tore, kui nad ise näeksid, aga üldiselt on naiste taluvuspiir korralageduse osas palju madalam.
Või istuksin mehega maha ja jagaksin kodutööd omavahel ära. Igaüks vastutab oma lõigu eest ja olgu tehtud.
Me mehega mõlemad ei armasta väga koduseid töid ja seepärast teemegi neid koos. Koos on vastikuid asju toredam teha. ON aga asju, mida teeb pgem tema (peseb nõusid ja viib prügi välja, klopib vaibad) ja mida teen mina (süüa ja pesen pesu).
Koristame koos. Üks hakkab teist utsimata ja siis siis teemegi.
Ma lugesin kunagi ühte toredat raamatud, mille meeldejääv tarkusetera oli \”eesel on see, kes eeldab\”. 🙂 Inimesed on väga erinevad ja sinu eeldused ei pruugi absoluutselt paikapidada.
Näed ju, et ta ei märka ise korralagedust. Mida siis teha- lahku minna?
Selle asemel on täiskasvanu kombel oma murest rääkida ja ülesanded kodus ära jagada?
Mina olen padulaisk inimene näiteks. Kui mind koristama ei utsitataks, siis ma võingi oma korralageduse otsas rõõmsalt elada, sest mind lihtsalt ei häiri. Mul on kama kaks. Ma parema meelega istuksin samuti arvutis (nagu praegu :P)
See, keda häirib, peab märku andma. Aga kas see peab olema \”ütlesin asjad näkku\” stiilis, on iseasi. Ju see teie tavaline suhtlusstiil siis või midagi…
Tõenäoliselt pole siin ikkagi siis tegemist ainult pesemata nõudega?
Tõenäoliselt on mees igas mõttes eemalolev, kui ainult arvutis on.
Kui su jaoks on inimesega normaalse tooniga rääkimine või millegi palumine nii väärikust alandav, siis milles üldse küsimus.
Mingegi lahku, kui lahendust pole 🙂
Mina märkasin sinu kirjutises eriti hästi seda \”kas mehele ikka süüa annad\” ja \”kas mehele ikka õhtusöögi tegid?\” kohta sinu ema poolt.
Ja siis me imestame, et kust need mehed tulevad, kes eeldavad et naine neile teenija on. No kust nad ikka tulevad, meil enamusel on ju vennad ja emad oma mõttemallidega on meil ühised.
Minu ema on samasugune. Ma olin talle pisarsilmil tunnistanud, et mu mees mind petab ja kui mees tuli järgmisel hetkel uksest sisse, siis hakkas mu ema teda kohe ümmardama, et kas ikka süüa oled saanud ja ega ikka kõtukene tühi ei ole.
Oma venda olen ma rohkem kasvatanud kui mu ema seda teinud on, vähemalt üritanud ema kasvatust tasakaalustada.
Me ei ela ju kiviajal kui mees käis jahil ja naine kodu valvas. See ei ole normaalne, et meie ühiskonnas on naised ja mehed võrdelt tööl, aga ikka eeldatakse et naised teevad kodutööd üksinda ära, ka söögitegemise. Ja lapsekasvatuse ka.
\”siis ilmselt oleks läinud mehele seda kõike näkku karjuma ja rohkemgi veel.\”
Ega jah, käi salaja Perekoolis nutmas ja mehele ole naeratav teenija edasi, öösel lase ennast urvakile, et sulle oleks hea taha keerata ja hommikul lipsa mehele võileivakesi tegema. Tubli ori oled, pole midagi öelda, raba kahel kohal edasi. Oma tütred kasvata samasugusteks orjadeks ikka, eks?
Mehed peab lihtsalt paika panema. Minul näiteks on kolmas mees. Viimane juba 10a. Teen talle küll söögid valmis, aga nõud peseb suuremalt osalt tema, sest tema jääb õhtul kauem ülesse, mina läheb lapsega tuttu. Hommikul on köök korras, kõik pudrupotid pestud. Kui vahel kipub tänitama, siis vaatan arvuti tagant talle kurja pilguga otsa ja ütleb kohe vaikeselt, et ma lihtsalt tegin väikese ettepaneku. Loomulikult on meil ka tülitsemisi, nii suuremaid kui väiksemaid, aga näen, et minu jõud enamus ajast käib temast üle.
Minul ajab ka sita keema, et isegi praegusel ajal on olemas mehi, kellel lastetoast on kasvanud suhtumine, et naine teeb, ise ei pea tegema, sest loodus andis talle munad taha. See ei ole õige kasvatus! Kui mees on siukene lohe kodus, siis see on sellest, et ta ema on terve elu olnud perekonna sibi ja eks ta ole kasvatanud poega samas vaimus. Ma ei saa aru, kust see kasvatusmall tulnud on, et poisslapsed ei pea midagi tegema kodus, selleks on ema? Vanasti kui inimestel olid talud, tegi terve perekond tööd igapäevaselt, et ära elada. Mis nüüd toimub? Mingi nõukaaja jäänuk umbes nagu see, et seisa ühistranspordis püsti selleks, et vanamutid saaks istuda???
Ise ma ei ela sellise mehega koos, kes midagi ei tee. Meil on kodus tööjaotus, iga päev teeme midagi, et kodu püsiks korras. Ma ei pea mehe abi paluma, ta teeb ise, aga kui ta üritab edasi lükata nt nõudepesu, siis ütlen talle, et ole hea, pese nõud ära ja mina kuivatan. Siis ta kohe teeb. Oluline on, et sa ei lase mehel kotid lohakil kusagil arvuti taga passida õhtust õhtusse vaid annad talle konkreetselt käsu kätte, mida vaja teha on. Praegu sa soodustad tema käitumist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma üritan ennast veel natuke aega tagasi hoida ,sest ei viitsi kakelda ka. Aja küsimus vaid. Ükspäev viskab kaane pealt nagunii.[/tsitaat]
Kõik mis häirib tuleb jutuks võtta KOHE. Selles su viga ongi, et korjad ja korjad, teed head nägu, andes mehele signaale, tema teguviis on maailmakõige õigem ,sest naine ju ei ütle midagi. Kui oleks midagi viga, siis ju ütleks. Sa lükkad ütlemisi niikaua edasi, kuni oled ise hüsteerias? Siis näeb asi mehe jaoks välja nii, et naine läks lihtsalt heast peast lolliks. Koos elus ei saa nii et üks kannatab aastaid, leiab kanaleid kus auru välja lasta ja sobimatu käitumise peale naeratab ja teeb aga paremini süüa ja toad on koguaeg veel rohkem korras. Sa premeerid ju mehe sobimatud käitumist koguaeg. Aga kuna oled koguaeg niimoodi käitunud, siis vaevalt mees arusaab, et mis sul äkki hakkas. Eile oli naine sama käitumise peale õnnelik, täna röögib. Kuidas sellest olukorrast väljatulla, ma ei oska öelda. Sa oled harjutanud niivõrd pikalt teist niimoodi käituma just mittereageerimisega, et nüüd alustades saab väga väga keeruline olema. Alustama peaks ilmselt mehele palvete esitamisest. A-la mina teen seda, kas sa teeksid seda ja seda ja seda. Aga see saab raske olema, kui ta on harjunud arvuti taga olema, samal ajal naeratav ja õnnelik naine teeb ära kogu tema eest hoolitsemise töö.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul ajab ka sita keema, et isegi praegusel ajal on olemas mehi, kellel lastetoast on kasvanud suhtumine, et naine teeb, ise ei pea tegema, sest loodus andis talle munad taha. See ei ole õige kasvatus! Kui mees on siukene lohe kodus, siis see on sellest, et ta ema on terve elu olnud perekonna sibi ja eks ta ole kasvatanud poega samas vaimus. Ma ei saa aru, kust see kasvatusmall tulnud on, et poisslapsed ei pea midagi tegema kodus, selleks on ema? Vanasti kui inimestel olid talud, tegi terve perekond tööd igapäevaselt, et ära elada. Mis nüüd toimub? Mingi nõukaaja jäänuk umbes nagu see, et seisa ühistranspordis püsti selleks, et vanamutid saaks istuda???
Ise ma ei ela sellise mehega koos, kes midagi ei tee. Meil on kodus tööjaotus, iga päev teeme midagi, et kodu püsiks korras. Ma ei pea mehe abi paluma, ta teeb ise, aga kui ta üritab edasi lükata nt nõudepesu, siis ütlen talle, et ole hea, pese nõud ära ja mina kuivatan. Siis ta kohe teeb. Oluline on, et sa ei lase mehel kotid lohakil kusagil arvuti taga passida õhtust õhtusse vaid annad talle konkreetselt käsu kätte, mida vaja teha on. Praegu sa soodustad tema käitumist. [/tsitaat]
Nõukaaja jäänuk, et vanematele inimestele pakutakse istet? Milline viisakus ja hoolivus veel nõukaaja jäänuk on?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Et las köögis kraanikauss nõudest uputab jne? Võimalik, et ta isegi märkaks mingi hetk neid pesta või teine variant, heidaks mulle ette või niisama käiks krimpsus näoga ringi. Mind hakkas see segadus igatahes häirima nüüd ja sellepärast koristasin :)[/tsitaat]
Mul jälle teistpidi kehv variant. Kui ei jõua ma kööki koristada, siis ta teeb selle ise ära. Pärast jälle sõimab, et ma olen räpane, ei korista üldse jne jne jne jne. Tema vaeseke peab kogu age koristama. Et mina situn täis. Vott nii.
Ma olin ka aastaid abielus inimesega, kes arvas, et kui tema tööl kell 16.30 ukse enda järel kinni lööb, siis ongi tema päevased kohustused otsa saanud ja ta võib rahus kodus diivanil lesida, arvutis istuda ja õlut juua. Aga just sellisena oli ta kogu oma lapsepõlve pereelu toimimas näinud. Isa istus õhtuti diivanil ja kõlgutas teleka ees jalgu kui ema tuli väsinuna töölt, läks lauta loomi talitama, tegi süüa ja kasis lapsi. Põhikooli lõpus elas mees vanaema juures, kes poputas nii kuis jaksas. Ime, et lusikaga hommikuti putru suhu ei pannud enne kooli saatmist. No ja siis muidugi mina ise. Kooselu alguses poputasin samuti nagu jaksasin. Lõpuks sai siiber sellest, et kui tema koju jõudis olid minul puud ja vesi (sel ajal veel kaevust) toodud, toad soojaks köetud, soe toit alati ootamas. Samas kui sõbranna viskas oma tite töölt tulnud mehele sülle ja ütles, et sry nüüd on vaja poodi minna süüa ei ole mitte midagi ja ma pole jõudnud ka nõusid pesta. Ja siis nad läksidki koos poodi ja tegid koos süüa ja pesid koos nõusid jne. Siis mõtlesin, et sõbrants on laisk, aga nüüd saan aru, et pigem tark. Ise me kasvatame meestes seda abitust ja laiskust kui kõik tööd enda kanda võtame ja liialt poputama hakkame. Ja harjumused on ju kiired tulema, ka laiskus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sul jäi midagi arusaamatuks. Lugemisoskus ikka on olemas?[/tsitaat]
Mul ei jäänud mitte midagi arusaamatuks. Kas sul on lugemisoskus ikka olemas? Tekstist tuleb suurepäraselt välja, et kuigi teemaalgataja tahaks olla ematsipeerunud naine, kes teeb 50% kodustest töödest ja kes pole kellegi teenindaja ega ori, siis ometi ta on seda vastu oma tahtmist ning selle asemel, et minna ja oma kasutule mehele oma emotsioonid järsult selgeks teha, käib ta ennast Perekoolis tühjaks laadimas, et jumala eest mitte midagi ta elus ei muutuks.
Kui tal oleks tahtejõudu, siis ta peseks ära ainult oma taldriku, oma tassi, oma kahvli ja laseks mehe nõudel kraanikausis hapneda. Kui tal oleks tahtejõudu, siis ta ei laseks tekkida olukorral, kus \”Tuleb töölt, teeb endale vajalikud asjad ära ja istub kuni magamaminekuni arvutis.\”
Muidugi tekib küsimus, et mis on need \”endale vajalikud asjad\”.
Ma olen ka enda oma algusest peale nii ära hellitanud, et puudub vist igasugune lootus enam midagi muuta. Ise ikka armastan puhtust ja ei suuda seda streiki küll läbi viia, et ei teegi midagi 😀 Mis ma veel olen pikaajalise kooselu puhul täheldanud: kui mees siis pesebki kolm päeva nõusid, siis neljandal küsitakse, et millal sina, kallis, pesed 😀
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
