[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma tahtsin sama teema teha täna…aga keegi on täpselt samas olukorras, milles minagi.mul on diagnoos ärevus ja paanika häire, mis nüüdseks on generaliseerunud ärevushäire, pean sellega elama.raske on.Muretsen ja paanitsen iga päev ja ka nende asjade pärast mis pole üldse juhtunudki-kujutan ette omale halbu asju ja saan meeletu ärevus hoo, mis lõppeb iivelduse ja meeletu värisemisega.võtan rohtusid ka-võibolla pean elulõpuni võtma.olen üli tundlik inimene ja seda ma muuta ei saa.viimasel ajal väldin rahvarohkeid kohti, kuna tunnen et kõik vahivad mind ja saavad aru et ma olen imelik.püüan mitte võõraste muresesse süüvida kuid ikkagi masendavad mind halvad uudised mida kuulen- ja see kõik läheb mulle südamesse.nutan ja nutan ja mõtlen samuti et miks miks???miks elu on ebaõiglane ja nii julm.kardan ka kõike-isegi varese kraaksumist.käin psühiaatri juures juba 3 aastat. mõnevõrra on asi paranenud kuid siiski terve ma ei ole.tahan ka elada nii et ma ei muretseks, ma tahan õppida lõdvestuma ja elu nautida.ma elan ju ühekorra ja saan aru et nii elada on täielik elu raiskamine.Elama peab![/tsitaat]
Millest selline asi tuleb üldse? Loen nagu loll seda teemat. Kas sinul on see lapsest peale niimoodi olnud või juhtus midagi hirmsat elus ja pärast juhtunut muutusid seliseks?
