Minu 1,7a laps on täielik energiapomm.Sünnist saati on ta olnud väga rahutu ja nüüd on lisandunud kiuslikkus ja vägivald.Kisub teisi juustest ja näpistab.Mul on pandud aeg ka neuroloogile.Lihtsalt tahan oma kurbust v’lja elada.Mees töötab välismaal ja on vähe kodus .Vahel võtab ämm last endajuurde aga siis kuulen kurtmist ,kuidas laps ei jää lõunaunne .Panen teda kodus enda süles magama ,kuna poiss oleks sellsiel juhul terve päev üleval ja küituks nagu pöörane.Ämm on liiga järeleandlik ja täna topiti laps autosse ,et magaks siis sõiduajal.Kuulsin jälle kommentaare ,et laps ei oska sie magamajääda ja ei ole sünnist saati oma voodisse õpetatud magama .Tõsi ta on aga kuidas sa öö otsa karjuvat last oma voodisse magama topid ,peale sündi siis ?Olen lihtsalt nii õnnetu ,ma ei kujutanud ettegi ,et nii pööraseid lapsi on ka olemas .:(
Teema: Mul on õudne laps:(
igaühele antakse nii palju kui ta jõuab kanda. su laps on vähemalt terve, ela ja tunne rõõmu!
Enne kirjavahemärki tühikut ei jäeta. Tühik jäetakse peale kirjavahemärki.
Lisaks on sul kirjavigu, mis viitavad, et sa ka ise kannatad mõnevõrra täiskasvanute ADHD all.
Arsti juurde minek on õige mõte. Ja varu kannatust. Ja ole järjekindel.
Õudne laps tuleneb õudsast vanemast.
Kõik on kinni lapsevanema kasvatuses, iseloomus ja rahu säilitamise suutlikuses.
sinu kirjelduse järgi täiesti normaalne pooleteist aastane laps. kui sa lootsid, et saad endale elava nuku, kelle võid soovi korral voodile istuma sättida, siis eksisid.
mingil määral võimendab lapse käitumist kindlasti ka sinu nävilisus, seega katsu sellega parem tegeleda, küll siis muutub ka laps veidi rahulikumaks.
ja üleväsinud laps muutubki pööraseks
Kirjelda oma päeva. Mida sa lapsega teed , kus käita. Palju ta liikuda saab ?
Loodetavasti ei vahi ta telekast või arvutist multikaid rohkem kui 10-15 minutit päeva jooksul. Ja loodetavasti ei saa ta joogiks poe magusaid jooke.
See magamapaneku asi on täiesti sinu teha.
Sa ei saa lapsele ette heita, et ta päeval lõunaunne ei jää või kui keegi teine seda mainib tunnista pea püsti vähemalt, et asi on su oma laiskuses ja järjepidamatuses.
Sa lihtsalt paned lapse voodisse, nutab, röögib, karjub- mida iganes. Ma ei kujuta ette, et minu sama vana laps süles magama jääks. Kui ta sul öösel nuttis oleksid pidanud ta korra rahustamiseks sülle võtma ja siis voodisse kohe tagasi panema mitte mugavusest enda kaissu tirima, et siis enam ei jonni. See tema jonn oleks ainult päeva kuni nädal kestnud ja peale seda oleks ta oma voodis maganud.
Praegu on ta juba nii suur, et sul ongi raske teda päeval magama panna. Lõpeta kohe see süles kussutamine ära. Sa oled oma lapse nii ära hellitanud. Kas sa ikka keelad ja karistad kui ta pöörane ja vägivaldne on? Ütled korraks vaikselt ei tohi? Mõtle oma käitumine ja teguviis kõik läbi. Ma ei taha tegelikult midagi halvasti öelda aga mulle tundub, et sinu ämm pole ainuke kes liiga järeleandlik on..
See on väga õige mõte, et ta arsti juurde viid. Vii, räägi asjadest nii nagu on ja kuula hoolikalt mida arst sulle räägib. Usun/loodan, et sul on täiesti terve laps.
Olge tublid!
Aa ja nii palju veel, et minu laps on sünnist saati oma voodis maganud, karjub ta või mitte aga oma voodis. Ja tulemus ongi see, et talle see meeldib, sobib. Ta teab, et see on tema tudu koht. Minu kaisus on tal pigem ebamugav- niheleb ööläbi. Ja süles magama ta ei jää, keeldub, jonnib, mängib.
Kõik lapsed on erinevad aga nii hilja sul midagi muuta on ka väga raske. Ole tugev!
rohkem jalutamist, telekad-arvutid minema, ei mingit lapse juuresolekul sarjade vaatamist. alles õhtul kui laps magab või lõuna ajal.
suhkur – menüüst välja! see tähendab loomulikult maiustusi, tee talle koogel-mooglit vähese suhkruga kui magusa isu tuleb, see muidu ka kasulik või küpseta vähese suhkruga, puuviljad jms
jah, niisiis – liikumine värskes õhus, arvut-telekas-raadio-müra – välja, toit korda ja voilaa….
Mina olen ka oma pisikese ära hellitanud, aga probleemi ka sellest pole.
Ma pole suutnud lasta lapsel voodis karjuda – ka kärus mitte – kui karjus, siis võtsin sülle. Jääb magama kas minu kõrval voodis või süles. Ehk on mõnel lapsel lihtsalt suurem läheduse vajadus!? Kui magama jäi, siis tõstsin oma voodisse – tihti võtsin öösel enda kõrvale kui nuttis.
Nüüd on 1,5 aastane. Lasteaias esimesel päeval tahtis süles magama jääda, edaspidi võttis pudeli voodisse kaasa ja suikus kiirelt unne.
Muidu jääb magama vaadates baby tv-d ja mina samal ajal arvutis ajan oma asju. Ei taha mõeldagi, et peaksin tundide viisi last teises toas magama panema(nii nagu eelmiste lastega seda tegin) ja nii oma huvidest üldse loobuma. Ainus aeg arvutis olla, et ei tekiks süümekaid raisatud ajast, ongi lapse magama panemise ajal.
Meil on ta aktiivne, aga normaalselt.
Kindlasti võib kõik magus tekitada üliaktiivsust ja üleväsinud laps ka võib käituda hullusti.
On juhtunud ka meil, et laps jätab lõunaune ära, aga siis jääb tuttu ikkagi kuskil 5 ajal nii tunnikeseks, on ka juhtunud, et ei magagi. Sellest reziimitusest pole midagi hullu.
Nüüd lasteaias on reziim ja talle sobib ka see.
Võta rahulikult- pole vaja üle paanitseda kuna targutajaid ja näpuga näitajaid on alati palju. Käitu ja ole nii nagu sa tunned, et sulle ja lapsele parim tundub. Lapsed on erinevad – olukorrad on erinevad. -ise pead olema rahulik. Laps tunnetab ema pingeid ja elab neid välja.
Kahtlustan, et oled ise närviline ja laps häirib sind ja sinu tegemisi. Seda suhtumist tuleks muuta – tunne rõõmu temast – naudi seda tillukest inimest, jaga talle hellust ja armastust nii palju kui ta seda soovib. Ehk siis muutub rahulikumaks.
Pidev keelamine tekitab trotsi. Pisike avastab ju maailma ja võiks lasta tal ka ühtteist katsuda ja tohkerdada omaette.
Minu vanem poeg rääkis ühel päeval, et nägi linnas ema, kes kogu aeg oma pisikest keelas, see ei võinud sammugi teelt kõrvale astuda – iga asja peale oli ei tohi ja ei tohi. Tundis kaasa sellele pisikesele. Nad vajavad katsuda ja uurida jne. Pidev kõige keelamine võib ka lapse pööraseks ajada – ta on ka ikkagi isiksus.
Mina ei ole surunud oma lapsi läbi nutu alluma mingitele normidele. Ei mõista hukka neid, kes seda teevad. Olen alati oma lapse jaoks olemas kui ta mind vajab – ma ei suuda lasta tal lihtsalt nutta.
Üks poiss täiseas, teine poole peal ja kolmas siis alguses – ei ole näinud sellises suhtumises ja kasvatuses probleemi ega tagasilööke. Puberteet oli pisut raskem aeg.
Sul on täiesti tavaline laps, kellel on lihtsalt oma eripärad.
Aeg on ennast harim hakata ja sa leiad meetodi, kuidas temaga toime tulla. Vägivald tuleb lõpetada ja selleks on oma meetodid.
Kahjuks on ka see tõsi, et ema emotsioonid ning kodune olukord peegelduvad lapses ja vastupidi. Ega see ei peagi olema ilmtingimata otsene suhestatus, kus mees peksab ema, ema last ja laps omakorda kedagi teist.
Lapses on endas kogunenud tunded, millega ta toime ei tule ja see vallandabki vägivalla (kisub juustest, näpistab).
Üks soovitus vanematele on selline, et last ei tohi vaadata kui väikest täiskasvanut. Ta ei mõtle nii nagu täiskasvanud. Jah, on lapsi, kes ei uinu kukununnult oma voodis, kui nad sinna panna.
Minu laps oli pöörane tegelane, kes röökis ennast iga pisiasja peale hingetuks. Unekooli oleks ma võinud teha endale. Neuroloogi juures sai ka käidud, kus see lohutas, et hiljemalt kolmandaks eluaastaks läheb üle. See selleks.
VÕTA RAHULIKULT. Su laps on hetkel veel nii väike ja kui ta jääb praegu magama süles, siis las ta jäädagi. Pea-asi, et magab, sest nii pisike vajab und. Laps läheb varsti arukamaks ja hakkab jutust aru saama, siis on temaga kergem kompromisse teha.
Räägi oma lapsega palju.
Kui laps on kuri ja teeb teistele liiga, siis ütle talle stopp ning küsi temalt, KAS ta on kuri ja MIKS ta kuri on? Paku talle variante, miks ta võiks kuri olla. Mõnikord aitab neil pingeid maandada lihtsalt see, kui keegi mõistab nende emotsioone. Ütle, et MINA saan haiget, kui mind näpistada, äkki teeks hoopis pai.
Ja ainult RAHU, RAHU, RAHU.
Kirjandust: \”Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata nii, et nad räägiksid\”
J. Juul \”Sinu tark laps\”
J. Juul\”Minu piirid, sinu piirid\”
J. Juul \”Ei ütlemise kunst\”
T. Gordon\”Tark lapsevanem\”
T. Gordon\”Millist last tahad sina\”
Loe ja sa saad abi. Ma tean, mida räägin.:)
Mul on kolmas laps täpselt sama vana ja ma ütleks, et sul on täiesti tavaline võib-olla keskmisest aktiivsem laps. Lõpeta suhtumine, et sul on õudne laps, sa sisestad seda ka lapse alateadvusesse ja ta ongi õudne. Minu laps ärkvelolles heas tujus tegutseb, tuuseldab ja tekitab kodus kaost, halvas tujus lihtsalt vingub ja röögib. Ja see kõik kokku on tõesti jube väsitav. Mõnikord lihtsalt ei ootagi muud, kui tuleks juba õhtu ja saaks magama. See on täiesti tavaline. Mäletan vanemate laste pealt, et selline väga väsitav iga kestab kuskil 3-4 aastaseni, oled kuulnud väljendit \”kohutavad kahesed\”, samas see ei ole ka mingi reegel, võib vabalt varem lihtsamaks minna.
Meil on ka magamajäämise probleem: päeval kiigutan käruga magama ja ei saaks ka seetõttu kellelegi hoida jätta. Aga see ei ole mitte lapse viga vaid minu viga, et ma ei ole harjutanud teda voodisse, sest päevauni toimub meil natuke erinevates kohtades ja pisut erineval ajal. Õhtul voodisse harjutasin 1-aastaselt ja jääb väga ilusasti, selleks ei pea üldse vastsündinut ööläbi röökida laskma, saab ka hiljem harjutada. Tunnistame endale, et see on sinu ja minu tegemata töö, mitte lapse viga.
Aga kordan veel üle, et see iga ongi selline, kus tihti tahad, et oleks juba õhtu ja sa saaksid end kõigest sellest välja lülitada, selles ei ole midagi ebanormaalset, eriti raske on, kui oled lapsega palju üksi.
Neuroloogile mine kindlasti, ega see näpistamine hea ei ole ja saad lisaks ka spetsialisti arvamuse. Mul ka üks laps lõi teisi 2-aastaselt, sest ta kartis neid ja ta on praegu ka suht kergesti ärrituva iseloomuga.
Kas sa ikka keelad last, kui ta teisi näpistab ja juustest kisub? Iga kord tuleb väga konkreetselt keelata ja vajadusel teisest kaugemale tõsta, laps saab selles vanuses keelamisest ülihästi aru, kuigi ei pruugi sellele kohe alluda.
Huvitav, kas enne lapse tegemist ei mõelda, et tulemuseks võiks olla aktiivne ja tegus laps?
Vabandust, minu arvates oled sa ise saamatu!
Väga häid mõtteid on siin juba kuhjaga antud. Aga rõhutaks – ise olles kasvatanud kolme energiapommi, on põhiasjad need – kindel graafik ja uneajad, kindlad rahustavad tegevused enne magamajäämist (nüüd näiteks mõne pildiraamatu vaatamine, hiljem lugemine), magus välja või siis kohe peale ärkamist, et jõuaks energia välja elada.
Laps on sul küll täiesti tavaline, mida sa neuroloogilist loodad tal viga olevat? Jätad ehk midagi rääkimata? Sulle endale kuluks perekool või vähemalt mõned loengud ära.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Huvitav, kas enne lapse tegemist ei mõelda, et tulemuseks võiks olla aktiivne ja tegus laps?
Vabandust, minu arvates oled sa ise saamatu![/tsitaat]See on nüüd küll selline 15-aastase elukogenematu maailmanaba reaktsioon.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Õudne laps tuleneb õudsast vanemast.
Kõik on kinni lapsevanema kasvatuses, iseloomus ja rahu säilitamise suutlikuses.[/tsitaat]
Kui sa just juba 40+ pole, millisel juhul on see veel eriti nõme arvamusavaldus, siis loodan, et elu annab sulle järgmisena täpselt samasuguse lapse. Vaatame, mis juttu sa siis räägid.
Minu esimene tütar vastab täpselt teemaalgataja kirjeldusele. Nüüd vastselt kooli minevana on ta jätkuvalt ülimalt aktiivne ja emotsionaalne, kangekaelne ja ennast pidevalt kehtestav. Minu teine laps on jällegi vana rahu ise. Vanemate viga?
Aktiivsele lapsele on vaja võimalust ennast igapäevaselt tühjaks rahmeldada. Las jookseb, hüppab, ronib, uurib. Samuti oleks hea, nagu siin juba mainitud, mingist enam-vähem kindlast päevaplaanist kinni pidada. Lihtsalt endal on kergem. Siiski ei tasu ka äärmustesse laskuda. Kui ikka laps kell 9 õhtul ühtegi väsimuse märki ei näita ja voodist järjekindlalt välja ronib, pole mõtet nutuga ja vägisi teda sinna sundida. Las pigem rahmeldab ennast väsinumaks. Sellised on minu kogemused.
ma tahaks teada, kuidas sa reageerid, kui laps teeb midagi, mida sa pead pahanduseks?
kuidas käitud, kui tal on käes keelatud ese? Kuidas käitud, kui ta oma tahtmist saamata karjuma hakkab?
Mida teed, kui ta sind hammustab või lükkab?
nii väike laps ei ole halb sellepärast, et ta on halb, sageli nad lihstalt jäljendavad oma vanemaid. ma usun, et sa ei hammusta oma last, aga ehk on sul tavaks temalt keelatud esemeid jõuliselt käest ära tõmmata, või tõstad/lükkad sa lapse eest ära, kui ta sind segab, või tõstad häält, kui tunned, et enam ei jaksa ja laps on võimatu.
ma ei arva, et oled kehv lapsevanem, aga sageli tasub sellistel puhkudel oma käitumine läbi mõelda, vaata oma lapse tegemisi ja reaktsioone ja võrdle enda omadega, võid avastada, et vaatad peeglisse. asja parandada saadki nii, et hakkad ennast muutma. sa võid olla küll suurem ja vanem, aga sul ei olegi alati õigus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Enne kirjavahemärki tühikut ei jäeta. Tühik jäetakse peale kirjavahemärki.
Lisaks on sul kirjavigu, mis viitavad, et sa ka ise kannatad mõnevõrra täiskasvanute ADHD all.
Arsti juurde minek on õige mõte. Ja varu kannatust. Ja ole järjekindel.[/tsitaat]
Pärast kirjavahemärki*
Peale ja pärast:
Pärast kirjavahemärki
Peale kirjavahemärgi
🙂
minu laps tegi ka niimoodi, et ei jäänud lõunat magama. ja ööd magama. ja ei maganud ka tervet ööd kunagi.
ööd kussutasin magama. päeval kärutasin magama. ta magas väga kaua seepärast kärus.
ei saanud teda magama. minuga ta julges muidugi rohkem jonnida ka. kui ta lasteaeda läks, siis kasvataja istus ta kõrval ja käskis olla vait, kui teised magasid. lõpuks ta siiski selle range kõrvalistumise peale ja sunni peale silmi kinni hoida magama ikka jäi aias.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Õudne laps tuleneb õudsast vanemast.
Kõik on kinni lapsevanema kasvatuses, iseloomus ja rahu säilitamise suutlikuses.[/tsitaat]
Ma ei saa aru, miks seda postitust on miinustatud. Postitaja ütleb ju otse välja tõe, kahjuks nii ongi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Pärast kirjavahemärki*
Peale ja pärast:
Pärast kirjavahemärki
Peale kirjavahemärgi
:)[/tsitaat]
Minu meelest mõttetu norimine. Kas tänapäeval ei ole juba peale/pärast samas tähenduses lubatud?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui sa just juba 40+ pole, millisel juhul on see veel eriti nõme arvamusavaldus, siis loodan, et elu annab sulle järgmisena täpselt samasuguse lapse. Vaatame, mis juttu sa siis räägid.
Minu esimene tütar vastab täpselt teemaalgataja kirjeldusele. Nüüd vastselt kooli minevana on ta jätkuvalt ülimalt aktiivne ja emotsionaalne, kangekaelne ja ennast pidevalt kehtestav. Minu teine laps on jällegi vana rahu ise. Vanemate viga?
Aktiivsele lapsele on vaja võimalust ennast igapäevaselt tühjaks rahmeldada. Las jookseb, hüppab, ronib, uurib. Samuti oleks hea, nagu siin juba mainitud, mingist enam-vähem kindlast päevaplaanist kinni pidada. Lihtsalt endal on kergem. Siiski ei tasu ka äärmustesse laskuda. Kui ikka laps kell 9 õhtul ühtegi väsimuse märki ei näita ja voodist järjekindlalt välja ronib, pole mõtet nutuga ja vägisi teda sinna sundida. Las pigem rahmeldab ennast väsinumaks. Sellised on minu kogemused.[/tsitaat]
Laps on kodu peegel, ka aktiivset last saab taltsutada see on vanema enda töö ja kui ta stressab ja ei saa hakkama kandub see lapsele.
Seetõttu tulebki säilitada rahu ja mitte alla anda.
Järjekindlalt päheistuvad, röökivad, trampivad lapsed ei ole kuskilt otsast normaalne nähtus.
Olen märganud, et paljud vanemad ülestimuleerivad oma lapsi beebist peale, ja suuresti seetõttu on need lapsed eriti rahutud rüblikud.
🙂 Ära muretse – sul ei ole õudne laps, sa ise oled lihtsalt üleväsinud. Hiljem läheb kergemaks.
Mul hakkas ka laps 1,8-aastaselt hammustama, näpistama ja juustest kiskuma. Mõtlesin, et nii hakkabki olema. Olin päris mures. Aga 2 kuud tal sellise käitumise aktiivne periood kestis, siis läks vaikselt ise üle. Sinu laps on lihtsalt avastanud nõndaviisi tähelepanu püüdmise. See on väga normaalne.
Magamisest.
See on väga erinev, kuidas lapsed magama jäävad. Mina panen lapse enda kõrval magama. Ja pole hullu. See pidi turvatundele positiivselt mõjuma. Kui lapsed kolmeseks saavat, kirjutatakse, siis on nad rohkem nõus üksi magama jääma.
Sa oled ilmselt ise väsinud ja vajad rohkem puhkust. Kui last kellelegi rohkem hoida saad anda või laps lasteaeda läheb, tajud kohe vahet, ning su laps tundub sulle päris normaalne.
Rahutu laps ei pruugi sugugi olla vanemate süü. Osad lapsed lihtsalt on sellised, midagi pole teha. Pole mõtet süüdistada kedagi.Aga-
võid proovida mõningaid nippe, millest võib olla abi ja leevendust:
– Looduslik ja e-ainetevaba toit. Kui võimalust, kasvata ise, osta turult, valmista toidud ise. Ära osta poekomme, ära anna lapsele valget suhkrut, suhkruga valmistatud mahlasid.
-Ole lapsega palju õues. Võib-olla ta selles vanuses jääb näiteks ka päevaunne meelsamini kärus kui toas. Katseta! Lisaks peab ta muidugi õues ka liikuda saama. Sinu enda närvid ja vaimne tervis on ka paremad kui saad rohkem viibida värskes õhus ja liikuda. Eriti hea kui saate jalutamas käia kuskil metsas või pargis. Loodus rahustab.
– Leidke toas huvitavaid tegevusi ja mänge. Püüa õpetada ta ka ise omaette mängima. Osadele lastele meeldib ka emaga koos mõnda tööd teha, niiöelda aidata. Nt minu pojale meeldib \”aidata\” kui aiatöid teen või põrandaid pesen. Siis tema tahab ka kangesti \”appi\” tulla. Las müttab ja toimetab siis.
-Kui on näha, et magama ei jää, siis vägivaldsel sundimisel pole ka mõtet. Kui on kange iseloomuga laps, siis tuleb sellest selline draama et ei tasu kuidagi ära. Las mängib siis veel natuke ja prooviga mõne aja pärast uuesti. Minu poeg hakkas peale 2-aastaseks saamist ise päevaunne jääma. Mängib ja siis millagi valib omale koha (diivan, voodi jne) ja jääb magama. Ma ei peagi teda enam selleks sundima.
Vaadakse seda superlapsehoidja saadet, siis tunduvad oma lapsed vist illikukupaid 🙂 Pealegi saab sealt häid nippe.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
