Teema: Mulle ei meeldi sõbranna mees.

Lapsik teema. Pole sinu asi avaldada arvamust sõbranna mehe kohta, kui sul talle otseseid etteheiteid pole. Ülbus ja uhkus võib vabalt ka ainult sinu peakeses eksisteerida. Öelda seda ilma sõbrannat solvamata pole vist võimalik. Ja mis oleks sinu ütlemise eesmärk? Kui sa arvad, et sõbranna peaks mehe maha jätma sinu luulude pärast, oled puhta soe peast. Või et sõbranna ei võtaks meest kaasa koosviibimistele? Ta peaks ikka oma mehele lojaalne olema. Võid ju proovida korraldada naisteõhtuid, kuhu mõlemad ilma meesteta tulete.
Äkki sa oled lihtsalt armukade sõbranna mehe peale?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sa vist oled ise puhta soe!
Miks ma peaksin olema tema mehe peale armukade? See on küll napakas varijant.
Ma ei ole ainuke kellele too mees ei meeldi.
Kas teil endal oleks mugav olla sellises olukorras-
On istumine, meie kodus siis näiteks.
Külas on veel 2 perekonda peale meie. Ning siis veel sõbranna oma mehega. Väike seltskond ühesõnaga. Tema mees lihtsalt istub ja põrnitseb kõiki ja kõike. Kellegiga midagi ei räägi, isegi meie meestega ei leia ühiseid teemasid. Tagant järgi siis pärast sõbranna käest kuulen, et tema mehele ei meeldinud see ja too asi.

Mis tundega ma peaksin siis edaspidi kutsuma teda koos mehega veel külla? Kui talle ükski asi ei sobi. Tema käitumisest teen ka järelduse et meie seltskond talle ka ei sobi, lisaks kõigele muule. Ja ma tõesti ei ole ainuke kes nii arvab/tunneb. Teised sõbrad samamoodi räägivad tema kohta.
Tõesti mu sõbranna on mulle väga kallis ja meil enamus koosviibimisi ongi sellised kus ollakse kellegil külas ja koos peredega. seega on mul imelik talle ütelda, et ärgu oma meest võtku kaasa.
Ja sõbrannaga omaette kohtume ka, kuid harva. Mingi lahenduse ju võiks asjale leida, et kõigil oleks hea.
Valik on ka see, et ma ei kutsu jah sõbrannat ka enam külla, kuid see pole minu jaoks lahendus. [/tsitaat]

VARIJANT = VALE
VARIANT = ÕIGE

Kui minu sõbranna ütleks mulle, et talle ei meeldi minu mees ja ma peaks valima, kumba maha jätta, siis jätaksin sõbranna maha ja valiksin mehe. Kui sa oled õige sõbranna, siis sa ei mõtleks nii labaselt ja mustvalgelt ja saaksid aru, et su sõbrannal on õigus elada oma elu ja armastada meest, kes TALLE meeldib ja kellega TAL on hea. Sinu arvamus küll korda ei lähe. Seltskonnas püüa olla selle mehega viisakas, ja rohkemat ei oota sult keegi. Ja lisaks võiksid sa tunnistada, et sa oled veidike lesbi, sest ma ei usu, et probleem on selles mehes, probleem on selles, et sul on oma sõbranna vastu tunded ja sa ei taha teda jagada, aga tema pole lesbi ja sul pole õigus tema elu korraldada.

Ega see pole mingi ime, et paljud lapsepõlvesõbrad kaugenevad, kui pered loodud. Just sel põhjusel, et sõprade/sõbrannade elukaaslastega lihtsalt ei klapita – ja siis luuakse ka uued sõbrasuhted, kellega pereti läbi käia.

See on pigem väga tavaline.

No muidugi saab suhelda ka omavahel, aga kui lapsed väiksemad, siis see võib olla keeruline.

Meie pere on ka ausaltütelda nii mõnegi sõbraga suhted distantseerinud, sest ühel mees ei oska juua ja teisel naine on ilge fuuria ja hakkab oma meest alati teiste ees võtma. Tüütu. Ei viitsi.

Milles see uhkus ja ülbus väljendub? Kas ta räägib nii nagu ülbe ja uhke inimene?

Aga see on sõbranna mees ju? Tema on selle mehe endale valinud ja temale sobib- ma ei usu, et ta hakkaks sinu mõtteavalduse pärast meest maha jätma- ja kui ta seda teeks oleks ta äärmiselt rumal.
Kui sa austad sõbrannat siis austad ka tema valikuid ja ei kritiseeri ka tema meest ja pigistadki silma kinni, kui see mees on ühises seltskonnas teiega.
Mulle nt ei meeldi mehe vend, aga pole midagi elan üle.

[tsitaat]Milles see uhkus ja ülbus väljendub? Kas ta räägib nii nagu ülbe ja uhke inimene?[/tsitaat]No teemaalgataja juba kirjeldas ju. See kaabakas ei olevat uude seltskonda tulles kuigi jutukas olnud. Ei pannud silmi ka kinni ega suunanud isegi pilku kombekalt maha, vaid söandas ringi vaadata. Puhas ülbus ju! Tagatipuks ei olevat talle veel mingi asi meeldinud. Ju ta ei saanud aru, et mittemeeldimise monopol on selles seltskonnas puhtalt teemaalgataja ja tema sõprade käes, uustulnukale peab igal juhul kõik meeldima! Ei, loomulikult ei ole sellise mölaka jaoks selles seltskonnas enam kohta! Kuidas küll sõbranna nii mõistmatu on, et sellest aru ei saa!

Sel juhul sa teemaalgataja oled ju täitsa napakas! Mul oleks su sõbranna asemel väga hea meel, kui sinust lahti saaks üldse. Ma tema asemel poleks sinuga üldse suhtlema hakanudki pigem.
Minu mees on ka just selline, et ta pole suhtleja ja ta vot just jah, tunnebki ennast võõras seltskonnas ebamugavalt ja võib mõnele ajukääbikule tunduda ,et on ülbe ja uhke. Sinusugused võiks ennast väheke harida parem, mitte leiutada lollusi välja.

Tegelikult on see inimesele väga raske kui tema kaaslane teistega läbi ei saa. Antud teemas tundub mees küll lihtsalt oskamatu suhtleja olevat, mitte tingimata uhke ja ülbe.
Mul oli ka kunagi selline mees, kes oli seltskonnas üsna igav ja vahest osade inimestega oli lubamatult ülbe jälle. Läks puha konfliktidesse erinevate inimestega. See mõjutas omakorda minu suhtlemist teistega, sest tundsin et pean ikka oma mehele lojaalne olema ja seega teistesse suhetesse läks kiil sisse. Väga ebameeldiv kogemus. Lõpuks läksin sellest mehest lahku ka.
Nüüd on mul jälle selline mees, kes saab kõigiga sama hästi läbi nagu ma ise ja elul on kohe teine värv. Väga hea on olla sellises suhtes.
Mul endal on üks sõbranna, kelle mees võib ka suhteliselt nõme olla. Ja ma pean tunnistama, et näiteks koos nendega reisile ei läheks ma juba selle mehe pärast. Sõbranna ise on ülitore ja hea inimene. Aga mees on tal selline, kes üldiselt normaalne, aga vahest hoopleb nii, et on piinlik kuulata. Eriti suur jama on siis kui lastel midagi juhtub, siis ta alati kargab mõne külas oleva lapse kraesse ja süüdistab toda, kuigi ta ise ei näinud mis juhtus. Seda on ikka väga piinlik jälgida. Ja vahest saab sõbranna peale vihaseks ja tujutseb teiste nähes ja kuuldes.
Suhtleme ikka, aga mitte nii palju kui suhtleks ilma selle meheta.

Ehk oleks otse sõbrannaga rääkimine kergenduseks kõigile. Ma arvan, et sõbranna mehel oleks ainult hea meel, kui teda teie seltskonda kaasa ei veetaks. Eks vedas sõbranna ta kaasa vastu mehe tahtmist.

Teine võimalus on uurida natuke mehe tausta – mis hobid ja huvid tal on. Ja siis ennast natuke asjaga kurssi viia, et oskaks asjalikke küsimusi küsida. Olen tähele pannud, et inimesed muutuvad hästi elavaks või jutukaks, kui teised nende hobide/huvide kohta pikemalt uurivad.

Kui sinu sõbranna sinuga nii avameelselt jagas oma mehe kommentaare, siis ootab ka sõbranna sinult ausust ja avameelsust. Kui sa otse ei suuda öelda, siis võiksid enne maad uurida, kuidas sõbranna sellise jutu peale reageerib:

\”Nii imelik, mulle tundus nagu su mehel oleks meie seltskonnas ebamugav olnud? Kas me ei meeldi talle? Selline mulje jäi. Kui ta ei taha meile külla tulla, siis ta ei pea. Kõik inimesed ei sobigi omavahel kokku\”.

Mine tea, äkki see mees ise ei tahaks enam tulla. Mul oli kord selline isend, mul oli väga piinlik tema pärast ja seetõttu ma hakkasin teda sellistest üritustest välja jätma. Ma ei saanud end vabalt tunda kui ta kõrval teisi põrnitsesja üleolevalt teiste peale turtsatas.