Olen täielik korteriinimene.Elame lastega korteris meil on kolm tuba ja köök,kaks rõdu .kelder,garaaz.Kolmekesi oleme.Ja me oleme väga rahul.Mul on emal maja ,õel on maja.Ise ma ei ole üldse isegi maja ja ridaelamu peale mõelnud.Mulle sobib korterielKas keegi teist on sama meelt.
Raha oleks olnud osta maja või ridaelamu,aga EI MA TAHA.Mulle meeldib korter.
Tore!
Aga mulle ei meeldi korteris elada. Ei meeldi maksta halduskulusid ja remondifondi, ei meeldi ühistu koosolekud, ei meeldi naabrid teisel pool seina ega nendega arvestamine. Vot nii.
Olen täielik korteriinimene.Elame lastega korteris meil on kolm tuba ja köök,kaks rõdu .kelder,garaaz.Kolmekesi oleme.Ja me oleme väga rahul.Mul on emal maja ,õel on maja.Ise ma ei ole üldse isegi maja ja ridaelamu peale mõelnud.Mulle sobib korterielKas keegi teist on sama meelt.
Raha oleks olnud osta maja või ridaelamu,aga EI MA TAHA.Mulle meeldib korter.
Miks sa selle teema tegid ? Meid tõesti ei huvita, et ühele anonüümseks jäävale kanale korteris meeldib elada.
Vahva, aga kui mees ka oleks, siis jääks ju kitsaks
Aga mulle ei meeldi korteris elada. Ei meeldi maksta halduskulusid ja remondifondi, ei meeldi ühistu koosolekud, ei meeldi naabrid teisel pool seina ega nendega arvestamine. Vot nii.
Enda eramu remondi eest (remondifond) meeldib maksta? Enda eramu libedusetõrje tegemata jätmise eest kindlustuse keskmine sõrm meeldib?
<p style=”text-align: left;”>Kui meest poleks, eelistaks ka ehk korterit – vähem asjaajamist. Ei pea muretsema muruniiduki, katuse, aua seisukorra pärast jne. Ühistu orgunnib kõik. Muidugi kui mehega midagi juhtuks, ega ma tagasi korterisse koliks. Häda sunnil õpiks neid asju jälgima või paluks aegajalt nt õemehel külas olles pilk peale visata, kas miski vajab remondimeest ????</p>
Oh ma ei jõua ära oodata seda aega, kui saab oma majja. Praegu on kaasomandis kahepereelamu. Aed on, aga see on ka ainuke pluss, et on “maja”. Kõik muu on ikka, nagu elaks korteris. Üks maja pluss ja kõik korteri miinused. Kaasomand muidugi omaette ooper, see nuhtlus teeb veel elu keerulisemaks. Esimese asjana muidugi tuleb kaasomand lõpetada ja teha korteriomand, enne ei saa rahumeeli väljagi üürida.
TA, palji õnne! Aga kui Sa päriselt ka rahul oleks, siis Perekooli teemat sellest ikka ei teeks.
Aga mulle ei meeldi korteris elada. Ei meeldi maksta halduskulusid ja remondifondi, ei meeldi ühistu koosolekud, ei meeldi naabrid teisel pool seina ega nendega arvestamine. Vot nii.
Enda eramu remondi eest (remondifond) meeldib maksta? Enda eramu libedusetõrje tegemata jätmise eest kindlustuse keskmine sõrm meeldib?
Kaua sellist lollust aetakse? Kelle remondi eest sulle siis maksta meeldib? Mis libedustõrje? Vali õige eramu ja selle asukoht.
Olen täielik korteriinimene.Elame lastega korteris meil on kolm tuba ja köök,kaks rõdu .kelder,garaaz.Kolmekesi oleme.Ja me oleme väga rahul.Mul on emal maja ,õel on maja.Ise ma ei ole üldse isegi maja ja ridaelamu peale mõelnud.Mulle sobib korterielKas keegi teist on sama meelt.
Raha oleks olnud osta maja või ridaelamu,aga EI MA TAHA.Mulle meeldib korter.
Vigu nagu sigu!
TA, miks teema tegid, vasta, ma võin mitu raamatutäit kirja panna, mis mulle meeldib ja millega ma elus rahul olen, aga sinu teema puhul tunnetan,et sul on väga igav elu, pole midagi teha või ma eksin
Pakun, et arutelu, vaidlust tuleb jälle miski 3-5 lehekülge, sest korteri või maja teema on üks perekoolikate lemmik. 😀
TA, palji õnne! Aga kui Sa päriselt ka rahul oleks, siis Perekooli teemat sellest ikka ei teeks.
No nii üheselt seda ei saa võtta. Inimesed teevad teemasid väga erinevatel põhjustel – mitte ainult seetõttu, et on probleem, vaid väga sageli lihtsalt igavusest ja soovist vaadata, mida vastatakse ja kuidas teised reageerivad. Lihtsalt huvist. On ju küllalt libateemasid, kas need siis on tehtud siirast murest, rahulolematusest? Ei, igavusest ja lihtsalt eksperimenteerimishuvist ja soovist näha, mida teised ütlevad.
Mina olen ka korteriinimene ja ei ole soovinud maja osta. Mul on 3 korterit Tartu linnas ja kui need maha müüks, jääks maja ostust isegi raha üle – aga ma ei soovi seda teha, muidu oleksin ammu seda teinud. Ma küll ei ole sellest kunagi teemat teinud, aga kui mul mingil pühapäeva hommikul oleks kohutavalt igav, siis äkki teeksin sellise teema, kui ühtegi muud mõtet pähe ei tule? Ei ole ju välistatud.
Näiteks ma ei oma viimased 10-12 aastat televiisorit, sest mind ei huvita see ese, kasutan kõigeks, ka meelelahutuseks ja ajaveetmiseks, arvutit. Nii, nüüd ütleme, et mul on jube igav ja Perekoolis ei ole ka parajasti midagi uut lugeda. Siis teengi teema ‘mul ei ole televiisorit ja ma ei tahagi’. Siis tuled kindlasti sina ja kirjutad, et küllap mul ikka midagi kripeldab, sest miks ma muidu selle teema tegin?
Pakun, et arutelu, vaidlust tuleb jälle miski 3-5 lehekülge, sest korteri või maja teema on üks perekoolikate lemmik. ????
Viimati vaieldi 5 lehel voodipesu vahetamise teemal, kuhu üks suutis lambist sisse tuua ka selle, kui palju ja kui ägedalt mehega seksib.
Elan olude sunnil majas. Pikas perspektiivis tahaksin sellest pääseda, aga ei tea, kas õnnestub. Ei olnud kunagi varem majas elamisega kokkugi puutunud, ei olnud õrna aimugi, kui meeletult kallis on näiteks talvel küte (kordades kallim kui mu varasemas, üsna ruumikas korteris), kui kohutavalt palju on elamises nurgataguseid, mida koristada – mina lihtsalt ei jaksa, minu poolest tolmugu. Aed on ilus ja mõnus küll (paras lahmakas), aga kui teised inimesed aia hooldamisega ei tegeleks, siis minu poolest oleks ta varsti üleni võsas. Küttesüsteemidest, vundamentidest, katustest ei saa ma midagi aru – kui asi oleks minu vastutusel, siis kõik lihtsalt tasapisi laguneks ja häviks. Selline tunne on, et nii suure maja ja aia ülalpidamine on täiskohaga töö, mille eest aga palka ei maksta, vaid millele peab hoopis ise peale maksma. Suure perega, kus eri põlvkonnad koos ja igaühel oma vastutusala ja saab kombineerida mitmete inimeste sissetuleku, tuleks ehk toime. Aga üksi-kahekesi ja väikeste lastega – mina tõstaks käigupealt käed ja annaks alla. Aga see on mehe sünnikodu ja seotud terve hulga inimestega, mitte minu isiklik vara, mille üle ma saaksin kuidagi otsustada (aga õnneks siis ka ei vastuta päriselt). Tundub tohutu kulu ja vaev.
Elan olude sunnil majas. Pikas perspektiivis tahaksin sellest pääseda, aga ei tea, kas õnnestub. Ei olnud kunagi varem majas elamisega kokkugi puutunud, ei olnud õrna aimugi, kui meeletult kallis on näiteks talvel küte (kordades kallim kui mu varasemas, üsna ruumikas korteris), kui kohutavalt palju on elamises nurgataguseid, mida koristada – mina lihtsalt ei jaksa, minu poolest tolmugu. Aed on ilus ja mõnus küll (paras lahmakas), aga kui teised inimesed aia hooldamisega ei tegeleks, siis minu poolest oleks ta varsti üleni võsas. Küttesüsteemidest, vundamentidest, katustest ei saa ma midagi aru – kui asi oleks minu vastutusel, siis kõik lihtsalt tasapisi laguneks ja häviks. Selline tunne on, et nii suure maja ja aia ülalpidamine on täiskohaga töö, mille eest aga palka ei maksta, vaid millele peab hoopis ise peale maksma. Suure perega, kus eri põlvkonnad koos ja igaühel oma vastutusala ja saab kombineerida mitmete inimeste sissetuleku, tuleks ehk toime. Aga üksi-kahekesi ja väikeste lastega – mina tõstaks käigupealt käed ja annaks alla. Aga see on mehe sünnikodu ja seotud terve hulga inimestega, mitte minu isiklik vara, mille üle ma saaksin kuidagi otsustada (aga õnneks siis ka ei vastuta päriselt). Tundub tohutu kulu ja vaev.
Saamatutele see tõesti pole. Kuigi kütte osas vaidlen vastu, ilmselt on teil siis kehv küttesüsteem. Mul on õhk-soojuspump ja küte on palju odavam kui varem korteris. Üle viie aasta esimest korda tuli gaasi juurde kasutada, sest väga külmaga ta ei küta ära, sealt tuli 70 eurot juurde. Aga muidu on väga odavad arved olnud.
Aga mulle ei meeldi korteris elada. Ei meeldi maksta halduskulusid ja remondifondi, ei meeldi ühistu koosolekud, ei meeldi naabrid teisel pool seina ega nendega arvestamine. Vot nii.
Lollide naabrite eest ei ole sa kahjuks kaitstud ka eramajas (kui just päris üksi metsa sees ei ela). Aga tõsi ta on, et kortermajas tunned neid lolle valusamalt.
Haldus ja remont on ilmselt ka eramajas teemaks 🙂
Haldus ja remont on ilmselt ka eramajas teemaks
Aga kui mul seda võimalik rahaliselt teha ei ole, siis ei remondi ja mis kõige olulisem- mulle ei tiksu võlga, iga kuu tik-tak. Ma vihkan seda võla kasvamist, sest mul elus igasugust rahalist seisu olnud. Mina oma ahjukütte ja oma veega majas saan elada ka väga näruse sissetulekuga ja ma polle kellegi võlglane. Kui on midagi katki, siis ongi seni katki kuni on võimalik parandada. Katused on majadel enamasti terved, eriti kui on viilkatus.
Milliseid halduskulusid sa eramajas eraldi rea peal maksma pead?
Lollide naabrite eest ei ole sa kahjuks kaitstud ka eramajas (kui just päris üksi metsa sees ei ela).
Eramajade elanikud, ka tiheasustusega aladel ei pea naabritega eriti kokku puutuma ja suhtlema, kui ei taha, sest maja ja õue hooldusega tegeleb igaüks ise. Samuti pole ühistuid, koosolekuid ja erimeelsustest tulenevaid vaidlusi. Kui naabrid pole otseselt pahatahtlikud, ei pargi hoovi kinni või ei tekita tahtlikult müra, ei põleta aias haisvat prügi, ei pea lärmakaid joomapidusid jms, siis saavad erineva arusaamaga ja maailmavaatega inimesed naaberkrundil elades hakkama. Kui häirib teiste hoovi veetud kola või grillnurgas istumised, võõrad silmapaarid, siis saab ehitada ümber kõrge aia või istuda heki.
Miks sa selle teema tegid ?
Mina ja minu tahtmised. Tahab näidata kui hästi üksikemad elavad? Peab ennast emast ja õest kuidagi paremaks? Lastel on ühine tuba, ja ka nii võib olla õnnelik. Meeldibki korterielu, lihtsalt.
Elan olude sunnil majas. Pikas perspektiivis tahaksin sellest pääseda, aga ei tea, kas õnnestub. Ei olnud kunagi varem majas elamisega kokkugi puutunud, ei olnud õrna aimugi, kui meeletult kallis on näiteks talvel küte (kordades kallim kui mu varasemas, üsna ruumikas korteris), kui kohutavalt palju on elamises nurgataguseid, mida koristada – mina lihtsalt ei jaksa, minu poolest tolmugu. Aed on ilus ja mõnus küll (paras lahmakas), aga kui teised inimesed aia hooldamisega ei tegeleks, siis minu poolest oleks ta varsti üleni võsas. Küttesüsteemidest, vundamentidest, katustest ei saa ma midagi aru – kui asi oleks minu vastutusel, siis kõik lihtsalt tasapisi laguneks ja häviks. Selline tunne on, et nii suure maja ja aia ülalpidamine on täiskohaga töö, mille eest aga palka ei maksta, vaid millele peab hoopis ise peale maksma. Suure perega, kus eri põlvkonnad koos ja igaühel oma vastutusala ja saab kombineerida mitmete inimeste sissetuleku, tuleks ehk toime. Aga üksi-kahekesi ja väikeste lastega – mina tõstaks käigupealt käed ja annaks alla. Aga see on mehe sünnikodu ja seotud terve hulga inimestega, mitte minu isiklik vara, mille üle ma saaksin kuidagi otsustada (aga õnneks siis ka ei vastuta päriselt). Tundub tohutu kulu ja vaev.
Saamatutele see tõesti pole. Kuigi kütte osas vaidlen vastu, ilmselt on teil siis kehv küttesüsteem. Mul on õhk-soojuspump ja küte on palju odavam kui varem korteris. Üle viie aasta esimest korda tuli gaasi juurde kasutada, sest väga külmaga ta ei küta ära, sealt tuli 70 eurot juurde. Aga muidu on väga odavad arved olnud.
Jah, mis siin salata – vundamentide, küttesüsteemide, aianduse ja lõputu küürimise osas olen saamatu – täiesti teadlikult ja tahtlikult. Minu huvid, oskused ja tugevused on mujal ja ma tahan nende muude asjadega tegeleda. Mul ei ole mingit huvi kõikidel nendel majahaldusaladel ekspertiisi omandada, paralleelselt oma põhitöö ja kõigi muude kohustustega – lihtsalt selleks, et saada igapäevaelu elada. Tänan ei. Ja ka sellistest kommentaaridest nagu “minul on õhksoojuspump ja väga odav” on null kasu – mis ma selle peale ikka teen, lähen viskan praeguse, täitsa uue ja tont teab mitu tuhat maksma läinud katla välja ja ostan kuskilt mingi õhksoojuspumba asemele? Milliste teadmiste alusel ja millise raha eest? Täpselt see mu point ongi, et kui otsest aiandus- ja majahaldushobi ei ole, ja rahakott ka puuga seljas pole, siis on majas elamine väga kahtlane tehing.
Ei olnud kunagi varem majas elamisega kokkugi puutunud, ei olnud õrna aimugi, kui meeletult kallis on näiteks talvel küte (kordades kallim kui mu varasemas, üsna ruumikas korteris), kui kohutavalt palju on elamises nurgataguseid, mida koristada – mina lihtsalt ei jaksa, minu poolest tolmugu. Aed on ilus ja mõnus küll (paras lahmakas), aga kui teised inimesed aia hooldamisega ei tegeleks, siis minu poolest oleks ta varsti üleni võsas. Selline tunne on, et nii suure maja ja aia ülalpidamine on täiskohaga töö, mille eest aga palka ei maksta, vaid millele peab hoopis ise peale maksma.
Su jutu põhjal on teil kõige suuremaks probleemiks liiga suur maja ja lahmakas krunt, mille hooldamine käib üle jõu. Küte võib olla tõesti kulukas, kui tegemist on kahekordse, soojustamata majaga, kus palju tubasid ja mitu ahju või kui köetakse üldse elektriga. Samuti on suurel krundil võrreldes väikesega, rohkem niitmist ja korrashoidu ja aega töödeks kulub kauem. Ainuke hea asi on avara aia puhul suurem privaatsus ja mitmekesisemaid võimalusi aiakujundamisega tegelemiseks.
TA, palji õnne! Aga kui Sa päriselt ka rahul oleks, siis Perekooli teemat sellest ikka ei teeks.
No nii üheselt seda ei saa võtta. Inimesed teevad teemasid väga erinevatel põhjustel – mitte ainult seetõttu, et on probleem, vaid väga sageli lihtsalt igavusest ja soovist vaadata, mida vastatakse ja kuidas teised reageerivad. Lihtsalt huvist.
no seda ma arvasingi, et igav, sest ta ju küsib, kas keegi on sama meelt, et talle sobib korterielu, kohe täitsa igav tal seal korteris
Haldus ja remont on ilmselt ka eramajas teemaks
Aga kui mul seda võimalik rahaliselt teha ei ole, siis ei remondi ja mis kõige olulisem- mulle ei tiksu võlga, iga kuu tik-tak. Ma vihkan seda võla kasvamist, sest mul elus igasugust rahalist seisu olnud. Mina oma ahjukütte ja oma veega majas saan elada ka väga näruse sissetulekuga ja ma polle kellegi võlglane. Kui on midagi katki, siis ongi seni katki kuni on võimalik parandada. Katused on majadel enamasti terved, eriti kui on viilkatus.
Milliseid halduskulusid sa eramajas eraldi rea peal maksma pead?
Mis eraldi rea peal? Eramajas on sul ju samuti vaja majaümbrust koristada, kõnniteed puhtana hoida (talvel lund lükata), oma ukseesist kasida, välivalgustust hooldada, prügivedu korraldada jne. Koguda mingi tagavara või võtta laenu, juhuks, kui on vaja mdagi remontida.
Loomulikult, kui sa elad nagu asotsiaal, siis saab eramajas seda kõike eirata teatud piirini või siis kõik ise teha (samuti kulu), aga see ei tähenda, et haldust kui niisugust ei ole vaja teostada. Kokkuhoid mingi raamatupidaja ja halduri palga pealt ei ole märkimisväärne.
Lollide naabrite eest ei ole sa kahjuks kaitstud ka eramajas (kui just päris üksi metsa sees ei ela).
Eramajade elanikud, ka tiheasustusega aladel ei pea naabritega eriti kokku puutuma ja suhtlema, kui ei taha, sest maja ja õue hooldusega tegeleb igaüks ise. Samuti pole ühistuid, koosolekuid ja erimeelsustest tulenevaid vaidlusi. Kui naabrid pole otseselt pahatahtlikud, ei pargi hoovi kinni või ei tekita tahtlikult müra, ei põleta aias haisvat prügi, ei pea lärmakaid joomapidusid jms, siis saavad erineva arusaamaga ja maailmavaatega inimesed naaberkrundil elades hakkama. Kui häirib teiste hoovi veetud kola või grillnurgas istumised, võõrad silmapaarid, siis saab ehitada ümber kõrge aia või istuda heki.
Kas kortermajas on sul kohustus oma naabritega suhelda (v.a need kaks koosolekut aastas)? Tere ma ütleks naabrile igasuguses majas.
Ma ei näe küll vahet, kas sul on tropp naabriks korteris või eramajas. Kui sul on kõrvalaias lõugavad lapsed ja koerad, häälekad peod ja ossist pereisa, kellega ei ole võimalik arukat mõttevahetust pidada, siis ei päästa sind ka kõrge hekk.
Normaalsete inimeste puhul ei ole samuti vahet, need on igal pool normaalsed.
Kas kortermajas on sul kohustus oma naabritega suhelda (v.a need kaks koosolekut aastas)? Ma ei näe küll vahet, kas sul on tropp naabriks korteris või eramajas. Kui sul on kõrvalaias lõugavad lapsed ja koerad, häälekad peod ja ossist pereisa, kellega ei ole võimalik arukat mõttevahetust pidada, siis ei päästa sind ka kõrge hekk. Normaalsete inimeste puhul ei ole samuti vahet, need on igal pool normaalsed.
Eramajas pole vaja ka koosolekute pärast suhelda. Naabreid ühendab kortermajas või paarismajas sein, mis võib läbi kostuda. Eramajas saab õues kostuva lärmi tõttu tuppa minna ja kui on mitmekordsed aknad, siis ei tule helid nii läbi, et elu segama hakkaks. Lärmakad õuepeod tiheasustusega alal võivad hakata häirima ka teisi, korteris sõltub palju teiste korterite asukohast ja läbikostvusest, et kas hakatakse omavahel koostööd tegema ja naabrit korrale kutsuma või jäädakse ükskõikseks.
Viinamarjad on hapud ? Sul on korteris suur garderoob, majapidamisruum, saun ? Minu jaoks on suureks plussiks maja puhul ka see, et saan pidada ülisuurt koera, keda korteris oleks võimatu hoida (tal on lihtsalt liiga palav ja ruumi ei oleks ka piisavalt). Mulle meeldib, et on suured ja avarad ruumid ühiskasutuseks ja IGAL lapsel oma magamistuba, kasvasin ilma oma toata ja olin selle üle sügavalt õnnetu ja kade (vanemal vennal oli oma tuba).
Elan olude sunnil majas. Pikas perspektiivis tahaksin sellest pääseda, aga ei tea, kas õnnestub. Ei olnud kunagi varem majas elamisega kokkugi puutunud, ei olnud õrna aimugi, kui meeletult kallis on näiteks talvel küte (kordades kallim kui mu varasemas, üsna ruumikas korteris), kui kohutavalt palju on elamises nurgataguseid, mida koristada – mina lihtsalt ei jaksa, minu poolest tolmugu. Aed on ilus ja mõnus küll (paras lahmakas), aga kui teised inimesed aia hooldamisega ei tegeleks, siis minu poolest oleks ta varsti üleni võsas. Küttesüsteemidest, vundamentidest, katustest ei saa ma midagi aru – kui asi oleks minu vastutusel, siis kõik lihtsalt tasapisi laguneks ja häviks. Selline tunne on, et nii suure maja ja aia ülalpidamine on täiskohaga töö, mille eest aga palka ei maksta, vaid millele peab hoopis ise peale maksma. Suure perega, kus eri põlvkonnad koos ja igaühel oma vastutusala ja saab kombineerida mitmete inimeste sissetuleku, tuleks ehk toime. Aga üksi-kahekesi ja väikeste lastega – mina tõstaks käigupealt käed ja annaks alla. Aga see on mehe sünnikodu ja seotud terve hulga inimestega, mitte minu isiklik vara, mille üle ma saaksin kuidagi otsustada (aga õnneks siis ka ei vastuta päriselt). Tundub tohutu kulu ja vaev.
240 ruutu ja gaas/elekter talvekuudel max 200 eur ? Megakallis ? Koristamas käib koristaja (ma vihkan koristamist), õues toimetab abikaasa kellele meeldib muru niita ja siitsealt nokitseda kuigi ega selle uue maja juures midagi teha väga pole vaja, samblatõrje, lumelükkamine sissesõiduteelt ca. 6 m. Peenraid ei ole, on ilus muru mõned marjapõõsad ja õunapuud. Ütleks, et elu nagu korteris lihtsalt ruumi on kordades rohkem- mina küll midagi enamat majas ei orja.
Loomulikult, kui sa elad nagu asotsiaal, siis saab eramajas seda kõike eirata teatud piirini või siis kõik ise teha
Kas asotsiaal elab eramus või korteris sinu kõrval? Suur vahe ju. Haldustöid võib eramajas olla, aga halduskulusid ei ole kindlasti. Vähemasti minul. Korteris maksad 20-50€ iga kuu halduskulusid, 25- 50€ remondikulusid. see on 800-1200€ aastas. Tavaliselt ei tehta selle eest midagi(kogemus 8 aastat korterielu). Loomulikult võid sa majas selle raha kasutada haldus- või remonditöödeks ja sedagi ainult enda hüveks. Aga ei pea. Ja see teeb vabaks. Kui maksad kuus vaid veidi elektrit.
