Ma ei söö raipeid, aga suudan toidu söödavuse üle suurepäraselt otsustada ilma kuupäeva vaatamata.
Minu ema on täpselt samasugune suurepärane otsustaja. Seda ta tõesti suudab tuvastada, et päris mädanemisstaadiumisse pole asi jõudnud, seda on tõesti ju meetri peale tunda ja näha. Aga seda, et toidul pole enam värske lõhn, maitseomadused on halvenenud, tekstuur on muutunud, on mingi imekerge imelik kõrvalmaitse vms, seda ta tuvastada ei suuda. Ilmselt nagu sinagi. Aga ega kõigi nina ja maitsemeel pole eriti tundlik, seega kärab küll, ega ära vast tõesti ei sure, kui sellist toitu süüa.
Ma ei söö raipeid, aga suudan toidu söödavuse üle suurepäraselt otsustada ilma kuupäeva vaatamata.
Minu ema on täpselt samasugune suurepärane otsustaja. Seda ta tõesti suudab tuvastada, et päris mädanemisstaadiumisse pole asi jõudnud, seda on tõesti ju meetri peale tunda ja näha. Aga seda, et toidul pole enam värske lõhn, maitseomadused on halvenenud, tekstuur on muutunud, on mingi imekerge imelik kõrvalmaitse vms, seda ta tuvastada ei suuda. Ilmselt nagu sinagi. Aga ega kõigi nina ja maitsemeel pole eriti tundlik, seega kärab küll, ega ära vast tõesti ei sure, kui sellist toitu süüa.
Kõiki asju ei saa ühte patta panna. Üle kuupäeva piima-, lihatooted pole ka näiteks samad kui üle kuupäeva küpsised või kuivained.
Ma ei söö raipeid, aga suudan toidu söödavuse üle suurepäraselt otsustada ilma kuupäeva vaatamata.
Minu ema on täpselt samasugune suurepärane otsustaja. Seda ta tõesti suudab tuvastada, et päris mädanemisstaadiumisse pole asi jõudnud, seda on tõesti ju meetri peale tunda ja näha. Aga seda, et toidul pole enam värske lõhn, maitseomadused on halvenenud, tekstuur on muutunud, on mingi imekerge imelik kõrvalmaitse vms, seda ta tuvastada ei suuda. Ilmselt nagu sinagi. Aga ega kõigi nina ja maitsemeel pole eriti tundlik, seega kärab küll, ega ära vast tõesti ei sure, kui sellist toitu süüa.
Kõiki asju ei saa ühte patta panna. Üle kuupäeva piima-, lihatooted pole ka näiteks samad kui üle kuupäeva küpsised või kuivained.
Ka kõiki piima-ja lihatooteid ei saa ühte patta panna. Mis juhtub näiteks keefiri, juustu või suitsuvorstiga, kui neid on õigel temperatuuril säilitatud? Ikka lähtud oma meeltest ja tervest mõistusest. OK, kui keefiri kuupäev enam usaldust ei ärata, siis nt pannkookideks sobib ta iga kell.
Mul on alati töötanud vanade munadega see nipp – paned kausi vett täis ning muna sinna sisse. Kui vajub põhja ning ükski ots üles ei kerki, on muna väga värske. Kui üks ots kerkib üles, ent teine ots jääb endiselt põhja, siis on samuti ok, aga tuleks lähima aja jooksul ära tarbida. Ning kui terve muna kerkib pinnale, siis targem see minema visata.
Aitäh hea soovituse eest! Ma isegi vist teadsin seda nippi, aga ei meenunud.
Oma nina ma ei usalda. Mul on lõhnade tundmisega kehvasti.
Halvaks läinud muna haiseb nii jõhkralt, et kui mingigi haistmismeel on alles, siis tunned. Ja mis puutub vee peal ujumist, siis see ei näita mitte üks raas, kas muna on halvaks läinud või mitte. Lihtsalt mida vanem muna, seda rohkem on seal õhku. Aga vana muna on väga hea koorida, st kui on värsked munad, siis ei maksa täidetud mune üritada tehagi, tulevad koledad.
Me ostame tavaliselt talust mitme resti kaupa. Külmkappi need mõistagi ei mahu ja kuupäeva ka peal pole. Viimati saime vist ühe resti üsna vanu mune (oli kõige viimane rest tal panipaiga taganurgas olevas kuhjas) ja eks nad seisid ka mul vist kuu aega suvisel ajal sahvris. Vot viimane rest oli küll selline, et härjasilma hästi teha ei saanud, kippus munakollane katki minema. Lõhnal ja maitsel polnud häda midagi, seedehäireid keegi ei saanud.
Mul on paar sugulast, kellel on väga hea lõhna- ja maitsmismeel: kui ikka toiduaine on üle tähtaja läinud, siis tuvastavad kohe ära, et halb. Isegi paar päeva üle tähtaja läinud keedumuna puhul. Aga kui nad kuupäevast midagi ei tea, siis, ime küll, see fenomenaalne lõhna- ja maitsetaju ei tööta.
Mul on alati töötanud vanade munadega see nipp – paned kausi vett täis ning muna sinna sisse. Kui vajub põhja ning ükski ots üles ei kerki, on muna väga värske. Kui üks ots kerkib üles, ent teine ots jääb endiselt põhja, siis on samuti ok, aga tuleks lähima aja jooksul ära tarbida. Ning kui terve muna kerkib pinnale, siis targem see minema visata.
Aitäh hea soovituse eest! Ma isegi vist teadsin seda nippi, aga ei meenunud.
Oma nina ma ei usalda. Mul on lõhnade tundmisega kehvasti.
Halvaks läinud muna haiseb nii jõhkralt, et kui mingigi haistmismeel on alles, siis tunned. Ja mis puutub vee peal ujumist, siis see ei näita mitte üks raas, kas muna on halvaks läinud või mitte. Lihtsalt mida vanem muna, seda rohkem on seal õhku. Aga vana muna on väga hea koorida, st kui on värsked munad, siis ei maksa täidetud mune üritada tehagi, tulevad koledad.
Me ostame tavaliselt talust mitme resti kaupa. Külmkappi need mõistagi ei mahu ja kuupäeva ka peal pole. Viimati saime vist ühe resti üsna vanu mune (oli kõige viimane rest tal panipaiga taganurgas olevas kuhjas) ja eks nad seisid ka mul vist kuu aega suvisel ajal sahvris. Vot viimane rest oli küll selline, et härjasilma hästi teha ei saanud, kippus munakollane katki minema. Lõhnal ja maitsel polnud häda midagi, seedehäireid keegi ei saanud.
Aitäh, lähen kohe ja keedan need ülejäänud pinnale tõusnud munad ära.
Rumal oleks klammerduda kuupäeva külge, olen visanud ära toidu, millel oli veel mitu päeva “parim enne” pakutud aega ja ka vastupidi. Ja ei mäletagi, millal viimati minul või mu pereliikmetel olid kõhud lahti või toidumürgitus, tjah -vist eelmisel sajandil, siis sain toidumürgituse kulinaarialetist ostetud pikastpoisist. Aga võin öelda – pärast seda enam ma kulinaariast hakklihatooteid ei osta.
Nad sõid 10 aastat vana hamburgerit ka. Mina vaatasin seda saadet ja seal siiski nii vanu mune süüa ei soovitatud, kuna nende maitseomadused on siiski langenud, sisu ei püsi enam koos jne.
Ma ei söö raipeid, aga suudan toidu söödavuse üle suurepäraselt otsustada ilma kuupäeva vaatamata. Juba pakendi väljanägemine ütleb palju, edasi lõhn, väljanägemine ja konsistents. Neil, kes kuupäevi vahivad ja nagu kuupäev kukub, minema viskavad ka kinnised pakendid – kas te tõesti ei ole mitte kunagi saanud toitu, mis on kõlbmatu, aga kuupäeva järgi peaks veel sobima. Mina küll olen. Kas te sööte siis hallitanud juustu, libedaks läinud vorsti ja tilgastanud piima ikka ära, sest kuupäev ju näitab, et peab kõlbama.
Ei söö. Aga kuna toidumürgitus ja kõhulahtisus on rõvedad asjad, siis pigem viskan vahel toitu minema, kui et peaks ju kõlbama ja haisu ei ole alati usaldan. Tervis on tähtsam. Tunnetus ei ole ka kõigil sama. Toidul võib mõne jaoks olla juba ebameeldiv kõrvalmaitse, aga mõni ütleb, et pole midagi viga, pärast võib-olla oksendab natuke või on kõht lahti, aga ega ta ikka omaks ei võta, et selle vale kuupäevaga toidu tõttu.
Kui sul väga kergelt läheb kõht lahti või hakkad oksele, siis võiksid oma tervist kontrollida.
Mädamuna ei ole mina näinud oma lapsepõlvest saadik. Siis oli neid küll, sest kanad munesid ja peitsid lakka, laste töö oligi neid lakast otsida. Sealt leiti mune, mis olid ei tea kui kaua soojas seisnud ja kanad neid haudunud. Tänapäeval poemunad kuhugi ei jää sooja kanatagumiku alla, ühtki mädamuna pole ma näinud 40 aastat, kui poest ostan. Harjumus mune ükshaaval lahti lüüa on aga jäänud. Lõhna ja maitsetunnetus on mul ülitugev, kogu pere kasutab mind toidu värskuse hindamisel, aga vot mädamune pole ma enam näinud sestsaati kui poemune ostan. Küllalt olen aga ära visanud või poodi tagasi viinud pakendeid, mille kuupäev veel kauges tulevikus, aga sisu hallitanud või roiskunud, nt juustu viisin ükskord rimisse ja leidsime koos müüjaga sealt kümneid hallitusega pakke veel, ilmselt õhku saanud praakpakendid.
