See mille üle te vaidlete, et munasarja pole näha…on arstide keeles -ei visualiseeru. Et antud uh-ga või antud moel seda uuringut teostades pole võimalik näha. No nagu pole kompuutris kõike näha, peab mrt tegema.
See mille üle te vaidlete, et munasarja pole näha…on arstide keeles -ei visualiseeru. Et antud uh-ga või antud moel seda uuringut teostades pole võimalik näha. No nagu pole kompuutris kõike näha, peab mrt tegema.
Nojah, sellest saangi aru. Aga kui ma pöördun just sellise murega arsti poole, siis kas poleks loogiline mind edasi vähe võimsama aparaadi alla saata, kui tavalises günekoloogi kabinetis ei saa munasarja “visualiseerida”, aga mul on konkreetne mure, millepärast ka arsti aega 2 kuud ootasin?
See mille üle te vaidlete, et munasarja pole näha…on arstide keeles -ei visualiseeru. Et antud uh-ga või antud moel seda uuringut teostades pole võimalik näha. No nagu pole kompuutris kõike näha, peab mrt tegema.
Nojah, sellest saangi aru. Aga kui ma pöördun just sellise murega arsti poole, siis kas poleks loogiline mind edasi vähe võimsama aparaadi alla saata, kui tavalises günekoloogi kabinetis ei saa munasarja “visualiseerida”, aga mul on konkreetne mure, millepärast ka arsti aega 2 kuud ootasin?
Üldiselt, kui munadari ei ole UH-s visualiseeritav, siis ei ole seal ka tsüsti ega kasvajat (need oleksid UHs näha) ning valu on ilmsesti millestki muust.
Ise olen arstina igapäevatöös surmani tüdinud nendest patsientidest, kes raudpoltkaljukindlalt “tunnevad”, et nende rindkerevalu on tingitud südamest, ehkki arsti jaoks ei meenuta selle valu ainuski aspekt ühestki otsast kardiaalset valu, kõik uuringud on korras ja patsient ei vasta ka mingilgi muul moel riskiprofiilile. Aga tema “tunneb” ja veena siis muudkui. Üks ja teine ja kolmas.
Üldiselt, kui munadari ei ole UH-s visualiseeritav, siis ei ole seal ka tsüsti ega kasvajat (need oleksid UHs näha) ning valu on ilmsesti millestki muust.
No sellest ma ju räägingi – arst oleks võinud vähemalt korrakski UH-ga vaadata. Kui poleks olnud “visualiseeritav”, no tore.
Aga vaatas vaid näkku ja ütles, et “teie vanuses ma ei leiaks seda nagunii üles”.
No sellest ma ju räägingi – arst oleks võinud vähemalt korrakski UH-ga vaadata. Kui poleks olnud “visualiseeritav”, no tore. Aga vaatas vaid näkku ja ütles, et “teie vanuses ma ei leiaks seda nagunii üles”.
Kui vana sa siis oled? Kui vanalt need munasarjad mitte visualiseeritavaks kõhetuvad?
Kui vana sa siis oled? Kui vanalt need munasarjad mitte visualiseeritavaks kõhetuvad?
Olen 55.
Eks see sõltub ka sellest, millal kliimaks kätte jõudis, ju arst arvestas ka seda, millal munasarjad tegevuse lõpetasid ja atrofeeruma hakkasid. Aga no ikkagi. Munasarjavähki võib esineda ka vanematel inimestel ju.
Vanust 55+. Eks ikka olen munasarjavähist kuulnud, et selle diagnoosimisega tavaliselt jäädaksegi hiljaks, kuna erilisi häirivaid aistinguid ei anna. Mõtlesin, et vaatab ehk UHga üle. Ja günekoloog (teadupärast väga armastatud ja kogenud arst, TÜ õppejõud) ütles, et teie vanuses ma seda munasarja nagunii enam üles ei leia ja oligi kõik. Saatis minema.
Vanuses 55 on munasarjad juba üsna atrofeerunud, esiteks nad enam ei tooda munarakke, ei ole ovulatsiooni. Ealised menopausi muutused. Arst ikka teab, millest ta räägib.
What happens to your ovaries when you get older?
After menopause, our ovaries do shrink. Pre-menopause ovaries are 3-4cm, but after menopause they can be 0.5cm-1.0cm. The older we get, the smaller they become but they never disappear.
Munasarjavähi jaoks on pap-test ja vereproovist kasvajamarkerid, neid ta uuris või? Jah, muidugi, vanusega kusjuures munasarjavähi risk just tõuseb. Aga samas võib olla see kõrvetus hoopis midagi muud.
