Esileht Koolilaps Mure 1. klassi lapsega

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Mure 1. klassi lapsega

Postitas:
Kägu

Tere!

Ehk oskab keegi, kes on sarnases olukorras olnud, mulle nõu anda. Pea on juba täiesti tühi ja mõistus otsas.

Enne praeguse olukorra kirjeldamist, selgitan ka, et elasime pikalt välismaal, Eestisse kolides ega ka välismaal laps lasteaias ei käinud. Küll aga käis ta Eestis eelkoolis.

Mure seisneb algas sellega, et laps ei söö absoluutselt koolis. Algul mõtlesin, et niisama stressist või ehk mõni toit pole meelepärane. Selgus, et ta ei söö ega ole ka söönud kordagi suutäitki mitte. Klassijuhataja proovis teda söögivahetunnil sööklasse saada, kus ta siis ei söönud midagi, vaid nuttis laua taga. Ta on viimasel ajal kodus ka üpris pirtsakaks toidu suhtes läinud. Miks? Ei tea. Kevadel-suvel veel sõi paljusid asju, mida nüüd ta ei söö ega võta suu sissegi.
Üritasin siis leppida olukorraga ning panen talle igapäevaselt ise süüa kaasa. Algul panin võileibu. Neid ei olnud puudutatudki. Panin puuvilju. Ühe korra võttis banaanist ampsu, kuid hiir võtaks ilmselt suuremagi ampsu. Proovisin saiakeste, pirukatega õnne, kuid see ka ei sobinud. Nüüd lõpuks olen proovinud magusat midagi panna aga seda ka ei söö! Samuti ei joo ta koolis ei tavalist vett, mulliga vett ega ka limonaadi.
Selgus, et laps kes on väljaspool kooli olnud ülisotsiaalne, ei leia sõpru ja hoiab omaette. Suvel ega varasemalt ei kahelnud meist keegi, et tal koolis sõprussuhete loomisega raskusi tuleks, kuid nüüd on hoopis vastupidi. Enam ta ei tunne huvigi naabrilaste suhtes, kellega ta suvel õues mängis.
Tal tekkis kodus paanikahoog, käis kiirabi. Laps muretseb oma südame pärast, et kas see ikka lööb normaalselt ja nii edasi. Rääkimata imelikkudest juttudest, kui natukenegi häält tõsta, et keegi teda ei armasta ja ta tapab end ära. Lapsel pole armastusest ega hoolivusest puudust – vähemalt meie arust.
Olukord tundub nukker ning ma ei oska ise midagi teha, et last ise aidata. Ta ju ei räägi minule mis tema südant vaevab. Saime alles detsembris vaimse tervise õe juurde aja, kuid sinnani on veidi aega ning tahaks, et lapsel oleks natukenegi kergem olla. Tundub nagu tal oleks mingisugune suur koorem õlul.
Lisan, et laps läheb ülimalt heameelega kooli ning õpetajad ütlevad, et ta suhtub kooli, klassikaaslastesse ja õpetajatesse väga lugupidavalt ja viisakalt. Koolis teadaolevalt omavahelisi konflikte ei ole olnud.

Tänan kõiki, kes vaevuvad vastama ja ehk isegi nõu andma!

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub tõsine ärevushäire olevat,  spetsialisti on kindlasti vaja. Kurb, et alles detsembris aeg.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas oled kindel, et last pole väärkoeldud? Küsin, sest tundub, et lapsel on väga suur mure millega peaks kiiremas korras tegelema.

Teie asemel pöörduksid esialgu kiiremas korras  tasulise spetsialisti poole.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väärkoheldud*

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas oled kindel, et last pole väärkoeldud? Küsin, sest tundub, et lapsel on väga suur mure millega peaks kiiremas korras tegelema.

Teie asemel pöörduksid esialgu kiiremas korras tasulise spetsialisti poole.

Helistasin tasulised spetsialistid läbi – küll ei tegeleta lastega ning need kes tegelevad, nendel pole aega või ei võta uusi patsiente. Hakkan homsest kindlasti uuesti proovima, ehk saan kuidagi moodi ikka kusagile aja kiiremini.
Seda saan rohkem kui kindlalt väita, et mingisugust väärkohtlemist pole küll kunagi olnud.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas oled kindel, et last pole väärkoeldud? Küsin, sest tundub, et lapsel on väga suur mure millega peaks kiiremas korras tegelema.

Teie asemel pöörduksid esialgu kiiremas korras tasulise spetsialisti poole.

Helistasin tasulised spetsialistid läbi – küll ei tegeleta lastega ning need kes tegelevad, nendel pole aega või ei võta uusi patsiente. Hakkan homsest kindlasti uuesti proovima, ehk saan kuidagi moodi ikka kusagile aja kiiremini.

Seda saan rohkem kui kindlalt väita, et mingisugust väärkohtlemist pole küll kunagi olnud.

Parandan. Mitte mingisugust väärkohtlemist pole vähemalt meie teada olnud. Perekonnasiseselt on see kindlasti välistatud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Igas rehabilitatsiooni asutuses in nii psühholooge kui loovterapeute – tasuv läbi helistada, sest hetkel laste seas massiliselt haigeks jääjaid ja tühistatakse aegu palju. Vaimse tervise õest väga kasu pole, ilmselt üks visiit, sest mitte mingit teraapiat ei pakuta haiglas. Pigem saab perearsti teraapia fondist suunata erapsühholoogi juurde.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitan ka kiiremas korras leida võimalus spetsialisti juurde pöörduda. On olemas igasugused abitelefonid: lapsemure jmt, helistage sinna ja röökige oma mure ära, võite ju isegi öelda, et ei tea, mis lapsega toimub, äkki ON väärkohtlemise osaliseks langenud? Äkki saab niiviisi kiiremini kuhugile. Kui ise paanikat ei tee, ei huvita kahjuks kedagi. Tundub tõsine teema olevat.

Ma algul lugesin, et oh, minu laps ju, aga minu laps on autist, siin on siiski hoopis mingi muu teema. Saage kiirelt abi!

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

helistage sinna ja röökige oma mure ära

Vabandust, vale täht, rääkige ikka 🙂

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vbl saad mõne hea tasulise tegevusterapeudi? Tegevusteraapia võib ka aidata.

Tallinnas Nõmmel nt on üks selline asutus.

Tundub et lapsel on kohanemisraskused suure muutusega elus. Kooliminek on suur muutus. Ja enne seda oli elukohavahetus. Mis ka mängib rolli.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult võibki olla põhjuseks see, et toimunud on palju muutusi – riigivahetus, kooliminek, võibolla midagi veel, mis ei tundu oluline täiskasvanule, küll aga lapsele.

Võid lapsele rahulikult ütelda, et sa näed, et ta käitumine on muutunud (kirjelda lühidalt ja neutraalselt, nt et enne sõi seda ja nüüd ei söö, enne mängis naabritega, nüüd pole näinud mängimas jne) ja et seetõttu on sul mure, et kas on midagi halvasti, mida sa ei tea ja sa tahaksid teda toetada. (Võimalik, et oled seda kõike juba teinud.)

Loomulikult muretsed ja see on normaalne. Samas võib ema mure lapse veel murelikumaks teha ja võimendada probleemi.

Seni, kuni sa spetsialisti vastuvõttu ootad, tasub proovida mõnda asja.

Söömine on äärmiselt oluline. Võibolla oled juba teinud seda, aga kui pole, siis proovi arutada läbi, mida sööte (mida ta soovib) ja teha seda koos.

Pakun, et kooli võiks kaasa panna ainult vee, sööki mitte. Tasub proovida kokku leppida, et kui hommikul kodus sööb ja peale kooli ka, siis koolis ei pea, kui ei taha. Lapsel kaob siis mure, et ta ei söö ja/ või viib kaasa pandud söögi koju ja ema on õnnetu.

Sõprade – suhtlemise teemas saab klassijuhataja ka kaasa aidata. 1.kl õppetöös on palju mängu ja loovust ja suhtlemist, seal annab lapsi hästi suunata koostööd tegema. Soovitaks õpetajaga rääkida.

Tehke kodus koos loov/kunstiteraapilisi tegevusi. Ideid saad internetist, raamatuid on ka saadaval. Nende abil saab rohkem rääkida, nt mis see sul siin pildil on, räägi mulle sellest…jne. Mitte pärida, aga just lasta jutustada. Või siis mänguasjadega – nukkudega, mängige, et ühel nukul on kurb tuju, teine räägib temaga, et miks sa täna kurb oled jne.

 

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kaks sugulast läinud kooli nö särtsakama algusega. Seda ikka juhtub.

Hea oleks võib-olla pinge ja tähelepanu probleemkohtadelt ära tõmmata. Nt söögist ei tee väljagi rohkem, kui vaadata, et päris ära ei nälgi. Ja koolis söömisele tähelepanu ei pööra rohkem, kui nt küsida, et kas tahad midagi kaasa. Kui ei taha, siis rohkem teemat ei puutu.

Mu sugulaste puhul toimis vist see, et tehti nägu, nagu kõik oleks täiesti normaalne. Siis mingi hetk nö sulasid üles.

Äkki vahetunni jaoks mõni nuputamisvihik kaasa panna või pusle.

 

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas oled kindel, et last pole väärkoeldud? Küsin, sest tundub, et lapsel on väga suur mure millega peaks kiiremas korras tegelema.

Teie asemel pöörduksid esialgu kiiremas korras tasulise spetsialisti poole.

Mida sa mõtled väärkohtlemise all?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<span style=”color: #5f6368; font-family: arial, sans-serif; font-size: 14px;”>Vaata, kas saad kontakti ehk</span><span style=”color: #5f6368; font-family: arial, sans-serif; font-size: 14px;”> Delia</span><span style=”color: #4d5156; font-family: arial, sans-serif; font-size: 14px;”> Randmäe nimelise terapeudiga. Netist leiad kontaktid. Hiljuti vestlesin temaga, siis ta mainis, et tal on aega aidata ühte mu tuttava last, aga too sai oma kodulinnas enne õnnekombel spetsialisti juurde.</span>

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ande Etti on see terapeut, kes Nõmmel tegutseb. Teda on küll kiidetud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb koolist, kui pädev on koolipsühholoog. Meie oma oskaks kohe spetsialisti soovitada, kuhu pöörduda ning ilmselt aitaks ka aja panemisega. Perearst on andnud mulle ka saatekirha ühe lapse puhul ja saime tasuta psühholoogi vastuvõttudel käia mõned korrad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma jätaks ta söömise koha pealt rahule hetkel. Esimeses klassis on koolipäev nii lühike, et ega ta nälga sure selle ajaga. Kus ta siis on kui teised sööklas söövad? Ma ei kujuta ette, et meie koolis õpetaja kellegi klassi jätaks söögivahetunniks, ikka kõik sööklas olenemata kas söövad midagi või mitte.
Ma räägiks õpetajaga uuesti. Kui nüüd hiljutine polnud see info, et sööklas nutab ja teistrst eemale hoiab. Nüüd kaks kuud koolis käidud- õpetajal võiks mingi aimdus juba suhetest ning probleemidest olla. Edasi koolipsühholoog ehk? Mingi mure peab lapsel olema, mis niiviisi väljendub.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ole pai ja saada oma info Laste Vaimsetervise Keskuse juhile. Kirjelda olukorda ja nad aitavad. Laps vajab abi!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pöörduge Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvetuppa, Paldiski mnt 52. Sealt ei saadeta kedagi ära ja seal on ka lasteosakond. Saate kiiresti abi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

soovitan ka tegevusterapeuti, nt seesama Ande Etti, kellest räägitud. kui olete Tallinnas, siis ka perekeskus aitab, seal on ka teraapiad

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas oled kindel, et last pole väärkoeldud? Küsin, sest tundub, et lapsel on väga suur mure millega peaks kiiremas korras tegelema.

Teie asemel pöörduksid esialgu kiiremas korras tasulise spetsialisti poole.

Helistasin tasulised spetsialistid läbi – küll ei tegeleta lastega ning need kes tegelevad, nendel pole aega või ei võta uusi patsiente. Hakkan homsest kindlasti uuesti proovima, ehk saan kuidagi moodi ikka kusagile aja kiiremini.

Seda saan rohkem kui kindlalt väita, et mingisugust väärkohtlemist pole küll kunagi olnud.

Parandan. Mitte mingisugust väärkohtlemist pole vähemalt meie teada olnud. Perekonnasiseselt on see kindlasti välistatud.

Mitmete laste emad nii väidavad, et nad tõesti ei teadnud ja ilmselt ei teadnudki aga selliseid asju siiski  juhtub, ükskõik kui uskumatu see ka tundub.

0
0
Please wait...

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Koolilaps Mure 1. klassi lapsega