Teema: Mure 17 aastase noorega

#4168808:

Hetkel tuleb tegeleda kiirkorras olemasolevate proleemidega ja leida üles õppimismotivatsioon. Masingusse gümnaasiumisse saamine on konkursiga – poolteist aastat tagasi oli 2,5 õpilast ühele gümnaasiumikohale ning kandideerimise aluseks on nii hinded, eksamitulemused kui ka motivatsioon (motivatsioonikiri ja vestlus). Konkurss on läinud järjest tihedamaks. Masingu Gümnaasium pole päris see koht, mis kõiki vastu võtab ja läbi veab! Seega praegu on viimane aeg asjad korda teha. Ehk ei olegi gümnaasium tema teema? Mis on ta hobid, tulevikuvaade? Kutsekoolis mõni eriala, Astangu?

Tal pole huvisid ,vähemalt mitte normaalseid.Räägib,et hakkab narkodiileriks ja narkomaaniks.

Tahab vaid lollusei teha.

Üheski teises koolis ta hakkama ei saa, see on kindel.

Kui peaks mitte Masinu kooli saama,siis ma ei te mida temaga edasi teha.

#4170856:

Astangul tehakse noortega väga head tööd, minu oma ei tahtnud sinna minna, oi kuidas nuttis esmalt, et see on lollide kool ja keegi ei lähe, samas füüsilise puudega ja autismidiagnoosiga lisaks, oli tal 0 lähedane võimalus kusagile mujale saada. Sai katsetel sisse, esmalt oli küll jutt et akadeemiliselt liiga võimekas aga oma eripäradega, koolis olid nii suurepärased õpetajad kes suutsid talle tekitada õpiharjumuse, enese eest hoolitsemise harjumuse, oma rahaga toimetuleku, hiljem töölkäimise oskused. Kui põhikooli lõpus oli mul tunne, et ma ei tea, mis saab ja kuidas siis ainult tänu Astangule on mu laps täna “järjele saanud” Ta ei käinud päris tavalises põhikoolis ja need tema klassikaaslased kes ei läinud Astangule ( ikka see lollide kooli jutt oli siis) vaid jäid oma kooli juurde gümnaasiumi, on mõned poes kassapidajad mõned üldse töötud aga need kes Astangul käisid on täna kõik oma eluga hakkama saavad noored, keskmise palgaga töökohad ja elukohad. Hiljuti rääkisin ühe emaga, kes kurtiski et laps teenib poes nii vähe et jääb vist elu lõpuni tema juurde elama, sest üksi toime ei tule. Teemaalgataja, Sa mõtle enda jaoks plaan välja ja tegutse kohe, või arvesta et ta jääb Sinu ülalpidamisele elu lõpuni. See ajaaken, kus veel midgi muuta saab, hakkab vaikselt kinni minema. Ilmselt tüdrukute puhul, eriti nende ilusat ja armsate puhul on olemas mingi variant et tulevikus tekib mees, kes teda ülal pidama hakkab aga ma väga sellele ei panustaks. Kas sa tõesti ei saa aru, et lapse kodus niisama hoidmisega sa kahjustad teda, see sinu Masingu koolil sissesaamisele lootmine on minu meelest kõige ühele kaardile panemine, peab olema ka variant b. Sellel ja järgmisel aastal on konkurss gümnaasiumikohtadele kõige suurem, sest selles vanuses lapsi on kõige rohkem. 2006.-2008 sündis kõige rohkem lapsi, olid majanduse tõusuaastad, algas emapalk jne.

Tere!

Oleksin tänulik kui sellest koolist lähemalt kirjutaksid.

Ma pole kõike lootust Masingu peale pannud.Ei teadnud teisi taolisi koole.Täna käisin temaga rajaleidja keskuses.Seal oli ka sellise suhtumisega,et ta ei taha seal olla ja tehke see otsus juba ruttu ära jne.

Ütles seal ka spetsialistile ,et hakkab narkodiileriks 18 aastasena.Sealne nõustaja sai kohe aru ,et tüdruku psüühika  on korralikult paigast ära.

Nemad ka ehk pakuvad erinevaid lahendusi?

#4171700:

Aga sa googelda, Astangu Kutserehabilitatsiooni keskus. Seal on kõik kirjas. Otse allikast on infot saada parem kui läbi mõne inimese, kelle laps on lõpetanud juba aastaid tagasi. Elu on pidevas muutumises.

Mõtle ka, suudad sa ta Tallinnasse kooli saata?

Ma helistasin sinna ja minu tütar ei sobi,kuna sealsed noored tahavad õppida ja keegi ei valva neid seal.

Ma ausalt ei tea enam mida teha .Eile pidi Matemaatika era õpetaja tulema .Jätsin raha ka tüdrukule ,et ta selle õpetajale annaks.Kui õpetaja kell 15 tuli ,polnud  tütartt kodus ja raha oli ka endaga kaasa võtnud.Helistasin kohe politseisse ja teda hakati otsima.Ta on rääkinud viimasel ajal ka et läheb raudteejaama ” ronge vaatama”.Politsei leidiski ta raudtee äärest üles ja viis haiglasse.Ravimeid olen talle õhtuti ise andnud,hommikuti panen valmis.Nüüd leidsin purgi kus olid ravimid sees,mida ta oleks pidanud võtma.

Mida sellises olukorras teha,kus ka pooleks päevaks ei saa teda üksi jätta.?

#4148834:

#4148804:

Kas seni on käinud tavakoolis? Aga kuidas tal tugiteenuste, teraapiate jm osas seni olnud on?

See, et puberteediealisega tekivad uued probleemid, on tavapärane, aga infikaatorid olid juba ilmselt varem õhus, et vajab teistsugust lähenemist? Kui laps on talle jõukohases õppevormis ja hästi toetatud keskkonnas möödub ka keerukas puberteediiga valutumalt. Kui kool ja edasijõudmine on talle juba aastaid pigem raske olnud ja ta on ilma motivatsioonita pidanud teistest rohkem vaeva nägema, siis see üks hetk võimendubki tahtmatuseks sinna minna. Masingus on õnneks olemas väga hea tõhustatud eritugi ja tugev metoodiliselt pädev personal, lootust on, et läheb paremaks.

Neiu on käinud tavakoolis ja õpetaja jutu järgi õppinud alla oma võimete ja ega ka kodus mingit tuupimist pole kunagi olnud.

Talle määrati eelmine kevad rehabilitatsioon ja pereteraapia kus käin temaga koos.

Aastaga aga pole midagi muutunud.Koolis, trennis käia ei taha.Kellegiga väga ei suhtle,ainult telefonis.

Kui ta nüüd väga vaevaliselt suudab minna ainult ühte tundi,siis ma ei suuda uskuda,et järgmine aasta hakkab korralikult koolis käima.

Aga mis üldse saan neist noortest,kes ei käi koolis,ega tööl ja elavad vaid vanemate kulul.

Ei saagi midagi, kahjuks. Elavadki vanemate kulul. Kui su tütrel on keskmine vaimne puue, siis kuidas sa üldse arvad, et ta peaks gümnaasiumi lõpetama? Pole ju tegu vaid vaimsete häiretega, vaid alaarenguga? Kas sellest siis varem aru ei saanud, et laps on puudega?

#4158797:

#4157724:

Mida ta seal 10 klassis tegema hakkab, kui talle õppida ei meeldi ja koolis käia ei taha. 10 klass on ju ikkagi gümnaasium, seal käiakse õppimas, mitte niisama aega veetmas. Rehateenuseid võib ta ju mujal ka saada, selleks ei pea kellegi eest gümnaasiumikohta ära võtma.

Bipolaarset häiret saab tasakaalustada ja kontrolli all hoida kõige paremini ravimitega. Kui ta on vaatamata ravimitele ikkagi tasakaalutu ja vigastab ennast, siis tähendab, et ei võta ravimeid korralikult või siis need ei mõju. Raviskeemi tuleb muuta järelikult. Sellest räägi raviarsti või vaimse tervise õega.

Lapse telefoni ära enam maksa ja lõpeta leping üldse ära. Ütle, et sul ei ole raha. Kodune internet lase ka välja lülitada. Ütle, et kahjuks sul ei ole raha interneti eest maksta. Sama käib ka kallite asjade kohta. Üldse tõmba elu hästi lihtsaks. Riideid-jalanõusid ära osta talle, toitu koju osta ainult kõige lihtsamaid tooraineid, millest ise teha. Aga ära midagi pahasti ütle. Ole sõnades väga mõistev ja lahke, aga tegudes väga range.

Küll see mõistus reaalse eluga kokku puutudes pähe hakkab tulema. Niikaua , kui kodus on mõnus ja mugav olla ja ema kõik ära teeb ei ole noorel mingit motivatsiooni midagi teha või kuskile minna.

Neiu saab puuduva töövõime toetust .See laekub minu kontole.Tema kulutaks selle mõne päevaga ja jumal teab millele.Ilmselt täiesti tervist kahjustavate tegevuste peale.

Nii ta siis eeldabki ,et ma pean talle ostma asju ,sest saan ju tema eest raha.

Samuti olen väga väsinud sellest passimisest küll terapeutide ukse taga ja oodates millal ta trenn lõpeb.

Trennidesse ka sõidutan loomulikult mina teda.

Ei teagi millal saan oma elu elada .

See kõik on väga kurnav.

No veipimise ja muu aine peale kulub omajagu. Ütlesid, et trennis ta ei soovi käia, aga ikka sõidutad? Kuhu siis?

Ma siiralt tahaks aru saada, kas tegu on puudega lapsega ja ummuksis oleva lapsega? Viimasel juhul oskan vast suunata abile.

#4165033:

Su probleemid alles algavad. Erivajadustega täiskasvanud lapse emana väidan seda.

Õige hetk teemaga tegelda on mööda lastud ja täna on juba raskem asju ree peale saada aga kui tahad endale turvalist pensionipõlve siis tuleb asjaga tegeleda kohe ja intensiivselt.

Mina tegin nii

Koolis sai väikeklassi, põhikooli lõpetas nö. Mittetäieliku põhihatidusega aga lõpetas.

Ja vaimselt võimekas ja reaalainetes keskmisest parem aga osade ainetega oli asi nii hapu et mõneti läksime kergema vastupanu teed.

Läks ametit õppima kutsekool mille lõpetas edukalt

Leidis teisel katsel töökoha Tallinnas, kus lepitakse tema eripära (puudega) tööd teeb hästi

Täna elab iseseisvat elu oma üürkodus ja majandab ennast ära. Tõsi küll, vaikselt kõrvalt jälgin ja korteri üürilepingu sõlmimise juures olin ja korteri omanikul on ka minu kontaktid.

Erivajadustega lapse vanem oled kuni surmani, see kui palju ja missugune “sinu oma aeg” üldse kunagi tuleb, sõltub sellest, kui palju sa oma lapse olulistel arenguetappidel oled valmos pingutama. Ei aita need teraapiad, kui sa ise väga tõsiselt ei tegele.

See korraks kooli aga ülejäänud aja telefonis olemine teeb asja hullemaks.

Räägi lapsega, mis teda huvitab, äkki leiate võimaluse kooli muuta, vms. Räägi kindlasti rasedusest hoidmisest. Kas sa tead mis su kodus toimub kui laps üksi on? Mõtle, mis teed kui ühel hetkel selgub et tütar on rase näiteks? Sa võid mu postitust peale vihastada aga tegutsema pead kohe.

Tegemist pole kindlasti vaimse alaarengu vaid psüühilise probleemiga, aga sellised asjad arenevad edasi ja hullemaks, kui muutust ei tule. Kui sa praegu kohe last kodunt välja ei saa õppima ükskõik mida, ei saa sa teda sügisel enam kindlasti

Sellised asjad ei kasva välja ja ei lahene iseenesest

Mis sa räägid erivajadusega lapsest, kes käis koolis ja käib tööl? TA laps ju ei saa kahes tunniski käidud, kuidas ta peaks 8-tunniseid tööpäevi tegema?

#4170580:

#4168808:

Hetkel tuleb tegeleda kiirkorras olemasolevate proleemidega ja leida üles õppimismotivatsioon. Masingusse gümnaasiumisse saamine on konkursiga – poolteist aastat tagasi oli 2,5 õpilast ühele gümnaasiumikohale ning kandideerimise aluseks on nii hinded, eksamitulemused kui ka motivatsioon (motivatsioonikiri ja vestlus). Konkurss on läinud järjest tihedamaks. Masingu Gümnaasium pole päris see koht, mis kõiki vastu võtab ja läbi veab! Seega praegu on viimane aeg asjad korda teha. Ehk ei olegi gümnaasium tema teema? Mis on ta hobid, tulevikuvaade? Kutsekoolis mõni eriala, Astangu?

Tal pole huvisid ,vähemalt mitte normaalseid.Räägib,et hakkab narkodiileriks ja narkomaaniks.

Tahab vaid lollusei teha.

Üheski teises koolis ta hakkama ei saa, see on kindel.

Kui peaks mitte Masinu kooli saama,siis ma ei te mida temaga edasi teha.

Ma saadaks sellise lapse statsionaarsele haiglaravile psühhiaatriakliinikusse. Narkodiiler on elukutse?Narkomaan ta ilmselt juba on. Ravi on vaja. Kui vaimse puudega ka veel, siis aja jalad kõhu alt välja ja jookse. Mul oleks kooliteemast hetkel savi.

#4172431:

Valvamine ei tule kõne allagi,sest seda ta ei soovi.

Saad ju ise ka aru, et see ei ole see koht, kus lapse soovidest lähtuda.

Loodetavasti ei lükata ravilt liiga kiiresti koju tagasi.

#4172592:

Puue on inimesel, kelle igapäevatoimingud ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud, piiratud või takistatud. Aga siin arvatakse, et see on automaatselt vaimupuue, ei ole!!!

TA esimeses kirjutises oli ju selgelt kirjas, et keskmine vaimne puue. Ei ole keegi kägu seda ju tühja koha pealt arvama hakanud…

#4172431:

Olen TA.Valvamine ei tule kõne allagi,sest seda ta ei soovi.Lähen korraks vetsu,põgeneks minema.

Ta ongi hetkel haigla ravil.Mure koht ongi kuidas edasi.Ma tean,et kool pole üldse praegu teema,aga midagi peab ju tegema.Kodus istumine telefonis pole ka ok.

Ma isegi mõtlesin,et ei lähe haiglasse järgi ja vaatab mis siis saab.Lastekaitse mõistab mind ja hetkel üritame teda saata ravikodusse,kus tegeletakse ööpäeva ringselt.

Pole aga vastust saanud,kas saab sinna.Puue on tal viimase aasta käitumise ja tegude järgi.Mõistus on terav muidu ja vaimsed võimed head.Haiglas tehti ka sellekohased testid talle.

olen väga tänulik kõigile kaasamõtlejatele ja lahenduse pakkujatele.Teinekord keegi pakub välja idee,millele ise poleks tulnud,aga osutub väga heaks lahenduseks.

Raudselt narkootikumide otsas.

See “hakkan narkodiileriks” on tavaline mässava teismelise plärtsumine.

#4171951:

#4171700:

Aga sa googelda, Astangu Kutserehabilitatsiooni keskus. Seal on kõik kirjas. Otse allikast on infot saada parem kui läbi mõne inimese, kelle laps on lõpetanud juba aastaid tagasi. Elu on pidevas muutumises.

Mõtle ka, suudad sa ta Tallinnasse kooli saata?

Ma helistasin sinna ja minu tütar ei sobi,kuna sealsed noored tahavad õppida ja keegi ei valva neid seal.

Ma ausalt ei tea enam mida teha .Eile pidi Matemaatika era õpetaja tulema .Jätsin raha ka tüdrukule ,et ta selle õpetajale annaks.Kui õpetaja kell 15 tuli ,polnud tütartt kodus ja raha oli ka endaga kaasa võtnud.Helistasin kohe politseisse ja teda hakati otsima.Ta on rääkinud viimasel ajal ka et läheb raudteejaama ” ronge vaatama”.Politsei leidiski ta raudtee äärest üles ja viis haiglasse.Ravimeid olen talle õhtuti ise andnud,hommikuti panen valmis.Nüüd leidsin purgi kus olid ravimid sees,mida ta oleks pidanud võtma.

Mida sellises olukorras teha,kus ka pooleks päevaks ei saa teda üksi jätta.?

Mis mõttes? Oledki ju kodus oma lapsega ja valvad. Suhtled, annad ravimid, vaatas, et võtab. Kuidas üldse teisiti?

#4181076:

#4180877:

Mis mõttes? Oledki ju kodus oma lapsega ja valvad. Suhtled, annad ravimid, vaatas, et võtab. Kuidas üldse teisiti?

Mina olengi niiviisi oma erivajadusega lapsega kodus, sest elan riigis, kus mulle puudega inimese hooldamise eest palka ja pensionikindlustust makstakse. Aga TA ju elab Eestis. Kuidas temal see võimalik peaks olema? Mis arvad, ajukeenjus-kommentaator, kust nt see matemaatika eraõpetajale mõeldud raha pärit oli? Kasvas puu otsas?

Tere!

Olen TA. Oleksin heameelega kodus, aga kuidas siis ära elada.?Probleem on suur.Sest tütar sööks ainult rämpstoitu ja magusat.Samuti jooks alkoholi suures koguses kui vaid kätte saaks.Suitsetaks jne.

Tema diagnoosiga on just olulised uni ,toitumine ja liikumine .Ja ravimite korralik võtmine.

Tütar läks kodust ära ,kuigi oli kokkulepiyud ,et õpetaja tuleb.Võttis ka raha kaasa,mis oli õpetaja jaoks.Ostis energiajooke ja magusat  ning läks raudtee äärde ronge vaatama.Politsei leidis ta kahe tunni pärast ja toimetas minu palvel haiglasse.Ravimeid polnud võtnud terve kuu.

minu järgmine asi mida proovin on asenduskodu teenus,mis pole meie linnas,vaid väiksemas ja looduslikumas külas.Seal ööpäevaringselt inimene olemas.

Lapse psühhiaateriga pole ma üldse rahul,tema mind ei mõista ja ütles,et lapse kodunt ära saatmine on kurb.Aga kui ma küsin,et kui lähen hommikul tööle  ja yütar magab lõunani,püean talle ravimid lauale valmis jätma ja ise võtab.Aga  kuidas ma olen kindek ,et ta ikka võtab.Selle peale sain vastuse,et haigla selle eest ei vastuta.

Tüdruk on veel ka selline,et kodus ei korista,ka enda tagant mitte.Kõik mustad nõud ja pakendid loobib voodi taha,riided maas hunnikus.Puhtad mustadega läbi segi.

Istub vaid oma toas,välja pole nõus minema.

Kuidas ma teda toetada saaksin?Arsri arvates on kodu parim koht.

Minu arvates aga asenduskodu,sest seal ta pole üksi ja on päevaplaan ning tegevuskava.

mis teie arvate ,kas ma olen halb ema ,et ta asenduskodu teenusele soovin saata.

Mul on teine laps ka.

#4181693:

#4181076:

#4180877:

Mis mõttes? Oledki ju kodus oma lapsega ja valvad. Suhtled, annad ravimid, vaatas, et võtab. Kuidas üldse teisiti?

Mina olengi niiviisi oma erivajadusega lapsega kodus, sest elan riigis, kus mulle puudega inimese hooldamise eest palka ja pensionikindlustust makstakse. Aga TA ju elab Eestis. Kuidas temal see võimalik peaks olema? Mis arvad, ajukeenjus-kommentaator, kust nt see matemaatika eraõpetajale mõeldud raha pärit oli? Kasvas puu otsas?

Tere!

Olen TA. Oleksin heameelega kodus, aga kuidas siis ära elada.?Probleem on suur.Sest tütar sööks ainult rämpstoitu ja magusat.Samuti jooks alkoholi suures koguses kui vaid kätte saaks.Suitsetaks jne.

Tema diagnoosiga on just olulised uni ,toitumine ja liikumine .Ja ravimite korralik võtmine.

Tütar läks kodust ära ,kuigi oli kokkulepiyud ,et õpetaja tuleb.Võttis ka raha kaasa,mis oli õpetaja jaoks.Ostis energiajooke ja magusat ning läks raudtee äärde ronge vaatama.Politsei leidis ta kahe tunni pärast ja toimetas minu palvel haiglasse.Ravimeid polnud võtnud terve kuu.

minu järgmine asi mida proovin on asenduskodu teenus,mis pole meie linnas,vaid väiksemas ja looduslikumas külas.Seal ööpäevaringselt inimene olemas.

Lapse psühhiaateriga pole ma üldse rahul,tema mind ei mõista ja ütles,et lapse kodunt ära saatmine on kurb.Aga kui ma küsin,et kui lähen hommikul tööle ja yütar magab lõunani,püean talle ravimid lauale valmis jätma ja ise võtab.Aga kuidas ma olen kindek ,et ta ikka võtab.Selle peale sain vastuse,et haigla selle eest ei vastuta.

Tüdruk on veel ka selline,et kodus ei korista,ka enda tagant mitte.Kõik mustad nõud ja pakendid loobib voodi taha,riided maas hunnikus.Puhtad mustadega läbi segi.

Istub vaid oma toas,välja pole nõus minema.

Kuidas ma teda toetada saaksin?Arsri arvates on kodu parim koht.

Minu arvates aga asenduskodu,sest seal ta pole üksi ja on päevaplaan ning tegevuskava.

mis teie arvate ,kas ma olen halb ema ,et ta asenduskodu teenusele soovin saata.

Mul on teine laps ka.

Mina arvan, et Sa oled hea ema. Mõnedes riikides on olemas selline teenus, et kui oma perekond ja vanemad ei saa lapse kasvatamisega mingil põhjusel hakkama, siis on võimalik laps panna ajutiselt koolitatud kasuperesse, kus osatakse temaga tegeleda. Eriti teismeliste puhul võib see väga vajalik olla. Eestis on võimalik vanema põhjendatud soovil ajutiselt asenduskodusse panna.

Kui see last aitab, siis on see täiesti normaalne. Ega sa oma last sellepärast ei hülga, ema oled ju edasi ja varsti tuleb laps koju tagasi.

Traditsioonilistes ühiskondades saadetakse laps sellises olukorras tihtilugu sugulaste juurde elama. Keskkonnavahetus võib kasuks tulla. Kahjuks meie ühiskonnas see praegu nii lihtne ei ole.

Aga sina oled tubli.

Ka mina ei arva, et sa halb ema oleksid. Asenduskodu teenus võib lapsele ainult head teha, toob ellu muutust, distsipliini, näeb asju teisest küljest jne. Hetkeseisuga see tunduv väga vajalik talle ja ka sulle.