Jaanuari alguses käisime erakorralises, kuna laps hakkas kodus tegema sellist liigutust-istus põlvili maas, jalad pepu all ja liigutas ühte jalga koos puusaga ette-taha. Tegi sedasi pea 1tund, viisime pissima-ei tahtnud. Erakorralises selgus, et uriinis leukotsüütes max arv, mis uriin näitab.Pissimine oli valus. Saime ab peale-kokku 8päeva. Kodus tegi laps sama liigutust edasi ka teistel päevadel.Nädal pärast ab lõppu viisime perastile uue uriini-uriin ei olnud korras ja arst kirjutas teise ab (nädal võtsime seda, kuid laps jätkas ka seda liigutust jalaga ja põlved koos, on näha, et tal on valus. Helistasin taas pereastile, viisin uue uriini, mis oli ab foonil antud ja see oli korras. Arst kirjutas ikkagi veel ühe topsi antibiootikume, mida hakkasime võtma viimasele ab kuurile kohe otsa esmaspäeval. Ta ei kraatsi peput ega eest ennast, teeb seda liigutust ja saan aru, et tal valus (hoiab käetega kohe kramplikult diivanist kinni) Laps on sellise iseloomuga, et ta häbeneb ka rääkida-kui näeb, et min mures siis ütlen, emme mine teise tuppa jnt. Nüüdseks 4päeva tagsi käisime ikkagi taas erakorralises ja arst vaatas, et tupeseen vast-teeme kummelivanne ja panen klotrimasloli kreemi lapsele, kuid ta teeb ikkagi seda liigutust ja näen, et tal on valus. Mida ometi teha? Kas on olemas ka lastegünekolooge nii pisikestele? Tegu tallinnaga. Ausalt olen juba natuke hullumas ja perearstilt abi nagunii ei saa-kirjutab aga uue ab jnt… Kuu juba möödas ja tulemust ei ole.