Esileht Pereelu ja suhted mure ema pärast

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: mure ema pärast

Postitas:
Kägu

minul selline mure, et minu pensionärist ja üksi maal elav ema on otseselt sõltuv minu abist, seda nii rahaliselt kui ka muus osas. meil suguvõsa väike ja ega nendega erilist läbikäimist ka ei ole. seega on meil mõlemal ainult teineteisele loota. aga ma muretsen, et kui midagi peaks minuga juhtuma ja ma ei saa enam aidata, siis mis emast saab? me nagu omavahel ka sellest ei aruta. aga ma ikka tahaks, et oleks vähemasti mingi kindlustunne. ei tahaks küll, et ema jääks oma kodust ilma ja et ta elaks hoopis kuskil uberikus või vanadekodus…
mõtlesin, et uurin, kas äkki oskate nõu anda, kas peaks ikka kellegiga rääkima (naabriga?), tegema testamendi või kuidas ma saan olla rahul et ta saab hakkama ka ilma minu abita…. on kellegil kogemusi? või kas te olete selle peale mõelnud? tänud juba ette!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

Meie vallas käib sotsiaaltöötaja selliseid inimesi vaatamas paar korda nädalas.Ja need kes päris halvasti hakkama saavad-neile viiakse sooja sööki mida saadakse kohaliku valla koolisööklast.Eks ikka vallavalitsisega peab asju ajama.Testament soovitan emal ikka ära teha,sest igasugu libedikke liigub rohkelt ringi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minul selline mure, et minu pensionärist ja üksi maal elav ema on otseselt sõltuv minu abist, seda nii rahaliselt kui ka muus osas. meil suguvõsa väike ja ega nendega erilist läbikäimist ka ei ole. seega on meil mõlemal ainult teineteisele loota. aga ma muretsen, et kui midagi peaks minuga juhtuma ja ma ei saa enam aidata, siis mis emast saab? me nagu omavahel ka sellest ei aruta. aga ma ikka tahaks, et oleks vähemasti mingi kindlustunne. ei tahaks küll, et ema jääks oma kodust ilma ja et ta elaks hoopis kuskil uberikus või vanadekodus…
mõtlesin, et uurin, kas äkki oskate nõu anda, kas peaks ikka kellegiga rääkima (naabriga?), tegema testamendi või kuidas ma saan olla rahul et ta saab hakkama ka ilma minu abita…. on kellegil kogemusi? või kas te olete selle peale mõelnud? tänud juba ette![/tsitaat]

Miks vanadekodu halb variant on? Mul on mitu lastetut sugulast elu lõpus vanadekodus elanud. Maakohtades on täiesti kenasid vanadekodusid olemas nt Lääne-Virumaa Tammiku hooldekodu. Kui ema on niigi sinu ainus sugulane, siis pärib ta sinu vara nii või teisiti, abikaasast sa ei räägi. Pigem võiksid siis ehk juristiga nõu pidada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

Testamendiga ei saa kohustada kedagi abistama. Naabrite, tuttavate ja sugulastega rääkimine sel teemal oleks küll hea mõte. Tegelikult peaksid ikka emaga ka rääkima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

Miks sa muretsed, et sinuga miskit peaks juhtuma? Ole optimistlikum, muidu võib juhtudagi.
Kas sinu ja ema vahemaa on suur? Kas oma lähedale elama ei saaks vahetada elamist? Kas ta ei saa enesega enam hakkama?
Eks muidugi on mure üksi elavate vanemate inimeste pärast. Mul siin naabermajas oli üksikul insult ja oli vist põrandal kaks päeva, enne kui poeg leidis. Nüüd on omadega päris sassis. Muidu enne oli tore ja hakkama saav inimene.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

Ema saab ju pensioni, riigi poolt on sotsiaaltöötaja, kes asjad korraldab, kui sinuga midagi juhtuma peab. Ära muretse, ema on terve elu makse maksnud ning riik hoolitseb ema eest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

Ilmaasjata muretsed. Sina ja ema olete teineteisele ainupärijad, seega pole testamenti vaja. Kui sinuga midagi juhtub, hoolitseb ema eest riik, st maksab juurde hooldekodu eest, kui ema enam hakkama ei saa. See polegi kõige halvem variant. Enamus tahaks omas kodus surra, kõik ei saa seda endale lubada.

Please wait...
Postitas:
myrkel

RE: mure ema pärast

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ära muretse, ema on terve elu makse maksnud ning riik hoolitseb ema eest.[/tsitaat]

aitäh teile soovituste eest. aga no riiki ma nüüd küll ei usalda. on olnud igasuguseid õpetlikke juhtumeid. aga ilmselt peaksin siiski vallaga rääkima.

ja mis puutub optimismi,siis ma olen ikka pigem realist. parem karta kui kahetseda,nii endal ka kergem elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ema saab ju pensioni, riigi poolt on sotsiaaltöötaja, kes asjad korraldab, kui sinuga midagi juhtuma peab. Ära muretse, ema on terve elu makse maksnud ning riik hoolitseb ema eest.[/tsitaat]

aitäh teile soovituste eest. aga no riiki ma nüüd küll ei usalda. on olnud igasuguseid õpetlikke juhtumeid. aga ilmselt peaksin siiski vallaga rääkima.

ja mis puutub optimismi,siis ma olen ikka pigem realist. parem karta kui kahetseda,nii endal ka kergem elada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

kui sul pärandatavat vara on, siis on võimalik küll kellegagi kokku leppida, et tema saab sinu vara, vastutasuks aga hoolitseb ema eest. vaata seadusest nt pärimislepingu kohta käivat.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

kas sa elukindlustust ei ole kaalunud? inimesed kipuvad mõtlema, et elukindlustusel on mõtet ainult siis, kui sul on lapsd, no aga tegelt võiks seda varianti kaaluda ju ükskõik kelle puhul, kes sinust sõltub. vanemad ka. sest isegi kui ei tahaks sellele mõelda, ei ole see sugugi mingi haruldane juhus, kus vanemad oma lapse matavad ja kui nad lapsest veel majanduslikult sõltuvuses olid, võib nende edasine käekäik ikka üsna kurblik olla.

aga mulle tundub, et rääkima peaksid sa emaga nendest teemadest igal juhul, isegi kui teed näiteks elukindlustuse ja saad tänu sellele rahulik olla, et rahaliselt ei tohiks tal raskusi tekkida. see on maru keeruline teema, aga ääri-veeri tasuks siiski talle öelda, et sa oled igaks elujuhtumiks mingeid arvestusi teinud ja tema jaoks korraldanud. isegi, kui ta satub lõpuks mõnda sotsiaalasutusse, siis tänu kindlustushüvitisele oleks tal võimalik vähemlat valida parem ja inimväärsem variant. või hoopis erahooldajale maksta vms. kuigi jah, väga eakate vanemat puhul peaks ikkagi selle back-up plaani lisaks rahalistele asjadele siiki ka kellegi back-up tugiinimesega läbi rääkima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

ma olen viimasel ajal mõelnud sama asja, lisaks emale kardan veel ka oma laste tuleviku pärast. ka meil pole peale teineteise kedagi, kellele loota saaks.
laste isa on suht ebakindel element (ei tunne ennast vastutavana laste kulude katmisel ja nendega tegelemisel, on lihtsalt telekaesine diivanikaunistus), tema sugulased hoiavad omaette ja enda sugulastel endalgi palju muret.

tegin elukindlustuse ja testamendi ka, kus emale pärandan osa rahast ja märkisin testamenti ka selle, et emale tuleb võimalus anda minu korteris elada kui tema enda korteriga midagi juhtuma peaks.

väga nõme tegelikult on keskealisena avastada ennast olukorrast, kus pole peale ema ühtegi teist täiskasvanut, kellele usaldada oma laste kasvatamine.
raha on ju praegu meie elus kõige tähtsam- ükski sugulane (ja ka laste isa) ei suudaks mitut last üles kasvatada. Ja kahjuks ei suudaks keegi ka minu ema eest hoolitseda. Enamus elab peost suhu.
Ja selline mõte, et kui minuga midagi juhtub, siis lapsed lastekodusse ja ema hooldekodusse… õudne tegelikult.

Ja hirm on ka elu lõpu pärast. Iga kord kui emale helistan ja ta ei vasta, satun paanikasse. tervis on tal väga halb, aga meile elama tulema ka ei nõustu. Mõte sellest, et lähen ema korterisse ja leian ta sealt on päris hirmutav. Olen viimasel ajal suremisele üsna palju mõelnud- sellest ei räägita eriti, aga tahaksin teada kuidas ja kus inimesed tavajuhul surevad ja millal nad leitakse. Ehk see teadmine rahustaks. Surm on ju nagunii paratamatus milleni meist igaüks kunagi jõuab.
Vanasti mõtlesin teisiti- oli turvaline tunne. Uskusin, et keegi sugulastest või sõpadest ikka aitab kui abi vaja on. Aga hiljuti olin sellises olukorras ja kahjuks keegi neist, kellele lootsin, abi ei pakkunud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

ega päris paranoiliseks ei maksa muidugi minna, aga midagi peaks nende hirmudega tõesti ette võtma. kui rahaliselt vähegi kannatab, teeks mina ilmselt sellises olukorra ska elukindlustuse ja teiseks – ma võtaks selle teema 1-2 konkreetse minu jaoks usaldusväärse inimesega siiski üles ja teeks nendega mingi kokkuleppe, et kuidas nad toimivad, kui minuga peaks midagi juhtuma ja et nad ka teaksid, mida ma kõige olulisemaks pean. no ma mõtlen just ema ja lastega seoses, et mille eest sa oled ise hoolt kandnud ja et kuidas neile toeks/abiks saab olla.

eestlastel ei ole ju üldse kombeks surmast mõelda, veel vähem sellega tegeleda, et kuidas läheb sinu lähedaste elu edasi siis, kui tõesti pauk peaks käima. tegelt pole see ju mingi häbiasi. eriti kui suudad ikkagi nendest hirmudest natuke pragmaatilisemalt mõelda ja ei lange asjatusse ahastusse. nagunii ei tea me ju keegi ette, mis meid ees ootab.

minu meelest võiks see olla pigem ikkagi reegel, et kui sa vastutad kellegi eest, siis sa kannad ka tagala eest hoolt. nii palju kui võimalik. või noh, vähemalt mingilgi määral

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kiizukiizu

RE: mure ema pärast

ega päris paranoiliseks ei maksa muidugi minna, aga midagi peaks nende hirmudega tõesti ette võtma. kui rahaliselt vähegi kannatab, teeks mina ilmselt sellises olukorra ska elukindlustuse ja teiseks – ma võtaks selle teema 1-2 konkreetse minu jaoks usaldusväärse inimesega siiski üles ja teeks nendega mingi kokkuleppe, et kuidas nad toimivad, kui minuga peaks midagi juhtuma ja et nad ka teaksid, mida ma kõige olulisemaks pean. no ma mõtlen just ema ja lastega seoses, et mille eest sa oled ise hoolt kandnud ja et kuidas neile toeks/abiks saab olla.

eestlastel ei ole ju üldse kombeks surmast mõelda, veel vähem sellega tegeleda, et kuidas läheb sinu lähedaste elu edasi siis, kui tõesti pauk peaks käima. tegelt pole see ju mingi häbiasi. eriti kui suudad ikkagi nendest hirmudest natuke pragmaatilisemalt mõelda ja ei lange asjatusse ahastusse. nagunii ei tea me ju keegi ette, mis meid ees ootab.

minu meelest võiks see olla pigem ikkagi reegel, et kui sa vastutad kellegi eest, siis sa kannad ka tagala eest hoolt. nii palju kui võimalik. või noh, vähemalt mingilgi määral

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

kuidas see kindlustuse teema üldse käib? mille järgi mulle kuumakset määratakse? kes selle osas kõige paremini nõu oskaks anda?

muide, vallas käisin isegi rääkimas, sealt oli suures plaanis sama suhtumine, et küll riik hoolitseb. uskumatu. ja samal ajal ma tean ju väga hästi KUIDAS riik hoolitseb… masendav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kiizukiizu

RE: mure ema pärast

mina tõttöelda soovitaksin sul alustuseks veidi matemaatikat ja tulevikkuvaatamist teha 🙂 ja siis selle teadmise ja kõigi oma küsimustega mõnda usaldusväärsemasse panka konsultatsioonile minna.

pane oma kulud ja kohustused kirja, nagu KÕIK, laenujäägid ja liisingud. no ja siis mõtle, et kui sind nüüd PAUHH homme ei oleks enam. mis sii sjuhtuma hakkab su lähedastega, ükskõik emaga või lastega või kaasaga. millised on nende rahalised võimlaused ja, oleme ausad,millest nad KOHE ilma jäävad – kodu? auto? mingid hüved? no ja see panebki ju tegelt kohe paika, KUI PALJU sa puhvrit neile looma pead. ja fakt on ilmselt see, et sa ei suuda eales vajalikku summat kõrvale panna või kinnisvara sebida vms.

no ja siis ongi selge, elukindlustus võiks olla sisuliselt ainus realistlik alternatiiv, mida sa üldse kaaluda saaksid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: mure ema pärast

kas kellelgi on kogemusi mõne konkreetse elukindlustuspakkujaga? ise oskaksin ainult swedi minna vist, seal mul laenud ja muu ja seni pole olnud põhjust kahetseda

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Pereelu ja suhted mure ema pärast

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.