Esileht Pereelu ja suhted Mure vananeva emaga

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 67 )

Teema: Mure vananeva emaga

Postitas:
Kägu

Ema on 76, ja muret teeb see et ta unustab kohutavalt, isegi minut tagasi räägitut pea enam kinni ei hoia. Tal on ka vaba juurdepääs internetti ja seal on ta äiteks foorumites avaldanud oma isikuandmeid.  Juhuslikult avastasin kui ise selle info peale sattusin netiavarustes. Pea nähtavasti enam ei võta kinni et sedalaadi teod pole üldsegi ohutud.

Samas on tal alailma halb tusatuju ja ta püüab alailma tüli üles võtta, vihastab ja temaga suhtlemine on kõvasti raskendatud. Autotki püüab ka iseseisvalt juhtida kuidagi ta tervistõendit siiamaani pikendatakse.  Ta elab omaette kuid ma ei kujuta ette kuidas edasi. Ise käin täiskohaga tööl ja ehkki elan kõrvaltänavas ei saa iga päev mahti tal silma peal hoida. Kahju ja natuke ehmatav on jälgida kuidas endine intellektiga inimene niimoodi vaimselt taandub lausa me silme all. Samas sinna ei saa midagi parata, meil on mõlemal poolel suguvõsas vaimseid probleeme vanaduses  ilmnenud ennegi, ka ema emal, vanatädil, jne. Keegi teab mismoodi ohjata edasi pea 80st vanainimest et midagi katastroofset temaga ei juhtuks? Vanadekodu me ei plaaaniks hetkel kuid äkki koduabiline palgata? Ehkki ta vist keelduks alul sellest kategooriliselt.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks ei ole ühtki muud võimalust, kui ööpäevaringse valvega asutusse paigutamine.

+4
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma alustaksin perearstist, et kõigepealt olukord dokumenteerida. Juhul kui dementne vanainimene laseb igasugu õhumüüjatel või liis-haavelitel endale koti pähe tõmmata ja end kõrvuni võlgadesse mässib, siis lõpuks klaarivad pärijad neid võlgu, ning kui pole võimalik tõestada, et inimene oli dementne, ei õnnestu midagi ka vaidlustada. Loomulikult tuleks perearstile ka mainida, et inimesel on mootorsõidukijuhi tervisetõend, mida Sinu kirjeldatud seisus tal kuidagi ei tohiks olla, aga ilmselt pole arsti juures käies siis veel väga hullusti tähelepanu äratanud inimese vaimne seisund. Edasi tuleks seada ka eestkoste, et saaksite olulisi otsuseid ise langetada.

 

Kui ise pidevalt aidata ei saa, eks siis variandid ongi esialgu koduabiline, aga hiljem tõenäoliselt kahjuks ei ole hooldekodule paremat alternatiivi, kui ema 24/7 hooldust vajab (lõpuks nad paraku ei oska enam ise ka süüa ega riietuda, tualetti minekust rääkimata). Või kui olete nii pururikkad, et jaksate 24/7 hooldajad ja abistajad palgata, siis iseasi.

 

Hoolekandeasutustesse, eriti neisse, mis ka dementseid vanureid on valmis hooldusele võtma, on paraku pikad järjekorrad. Seetõttu uurima soovitaksin hakata kohe, kui ka praegu  kohe veel vanurit hooldusele paigutada ei soovi.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ta on varasemast elust selgeks saanud arvutikasutuse ja autojuhtimise ja kui nüüd kasutab neid ohtlikult, siis see on küll veider põhjus hooldekodu jaoks. Jutud mida räägite ja ta unustab…ma olen 50 ja ka unustan, nii näib mu lastele. Mulle tundub see aga nii, et mu lapsed räägivad oma asjadest nii muuseas, plaanid, mõtted muutuvad, et ma lihtsalt kuulan neid nö poole kõrvaga. Ma usun küll, et sa pole emaga rääkides nii  muutuvate mõtetega ja plaanidega, aga üks põhjus võib olla see, et ta ei süvene sest see on nagu energia raiskamine. Mul on nii. Sest kui olen küsinud hiljem et mis sellest mõttest või plaanist sai, näib see nagu ebameeldiv urgitsemine neile. Said ise ka aru, et see ei toimi või läks nässu ja ei taha sellest enam rääkida. See on mind teinud selliseks, et ma süüvin vähe.

+12
-16
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ämm räägib telefonis mõnda asja kolm korda, sellepärast ei hakka teda hooldekodusse viima.  Endalgi on olnud juhus, kus räägin mõne põneva asja teist korda üle, vanust 57 ja olen märganud, et eakaaslastel on sama teema.

+15
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks ei ole ühtki muud võimalust, kui ööpäevaringse valvega asutusse paigutamine.

Kuidagi ennatlik tundub see variant, kuid 100% ei saa midagi välistada.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti vanad räägivad samu asju mitu korda. See tuleb sellest et sündmusi on elus vähe ja on samad inimesed kellega rääkida. Aga on jutte mida räägitaksegi aina uuesti ja uuesti. Nt mingeid ajalool põhinevaid. Sellest tekib mul endal küsimus-on see halb mälu või kogemuse jagamine. Nt jutt küüditamisest. Kui palju rääkida küüditamisest on normaalne ja millal see hakkan viitama mäluprobleemile.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul endal hiljuti samalaadne eluetapp läbi tehtud.

Kui teie eakal on dementsusele viitavad tundemärgid, siis ei saa sinna suurt midagi muud teha kui otsast konkreetseid probleeme vajadusel lahendada. Näiteks meie eakas armastas jätta põlevaid küünlaid korterisse, eriti  aknalauale kardina alla, ja ise läks jalutama. Korjasime siis korterist kõik küünlad kokku ja hankisime talle led-lambi, mis meenutas küünalt ning panime ta uskuma, et see ongi päris küünal ja põletagu seda.

Samuti viisin oma eaka arsti juurde, et too tal dementsuse diagnoosiks. Võib olla perearst, kes teeb kas ise või suunab edasi nt psühholoogi juurde. Meil tegi psühholoog eakale mäluteste ja vestles temaga, ning diagnoosis tal dementsuse. Tähtis on see paber, mis ta väljastab.

Kui arsti poolt diagnoos pandud ja tõesti on selge, et tegu ongi dementsusega, siis soovitan sul piirata oma emal juurdepääsu olulistele asjadele. Näiteks meie võtsime oma eakalt ära pangakaardi. Tegime tema kaardi pealt kõik talle vajalikud maksed-ostud ise: maksime kõiki tema korterikulusid, käisime poes ja tõime talle toitu, tasusime arstiarveid ja käisime apteegis jne. Talle endale jätsime kätte väikese summa sularaha. (Naabrid rääkisid, et kahjuks loopis ta selle sularaha aknast välja, arvates, et on sõjaaeg ja see raha on kaotanud kehtivuse.)

See, et teie eakas arvutis oma isikuandmeid avaldab (ja võimalik, et palju muudki konfidentsiaalset), on ohtlik ja sellega peate kohe midagi ette võtma. Ta võib ju samamoodi hakata netis kes-teab-mis imelikel saitidel avaldama näiteks ka oma väikeste lapselaste pilte ja isikuandmeid. Ehk siis, sobimatu kogu maailma ette paisatav info ei pruugi puudutada ainult teda ennast, vaid ka teisi, keda ta tunneb – eeskätt oma pereliikmeid. Kõige tagatipuks on dementsuse üks ülisagedasi tunnuseid paranoia ehk arvamine et lähedased tahavad talle  halba – küll varastavad nad tema raha ära, küll peksavad teda, küll joovad ja jätavad oma beebi unarusse jms. Kui eakas oma haigusest tekkinud paranoiad netti riputab, siis võite ise suured jamad kaela saada.

Neti päriselt äravõtmist ei raatsiks soovitada, sest eakas vajab ju ka suhtlemist. Aga ehk annaks kuidagi piirata tema juurdepääsu netile nii, et ta saaks näiteks ajalehti lugeda netis, kuid avalikkusele mitte ise kirjutada? Uurige.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti vanad räägivad samu asju mitu korda. See tuleb sellest et sündmusi on elus vähe ja on samad inimesed kellega rääkida. Aga on jutte mida räägitaksegi aina uuesti ja uuesti. Nt mingeid ajalool põhinevaid. Sellest tekib mul endal küsimus-on see halb mälu või kogemuse jagamine. Nt jutt küüditamisest. Kui palju rääkida küüditamisest on normaalne ja millal see hakkan viitama mäluprobleemile.

inimene jagab jah oma mõtteid ja kogemusi. kas sinul pole mingeid teemasid, mis ikka ja jälle mõtetesse kerkivad?

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alles see oli, kui  üks rauk sõitis ema ja beebi surnuks. Kas saaks talt need autovõtmed vähemalt ära võtta.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Autotki püüab ka iseseisvalt juhtida kuidagi ta tervistõendit siiamaani pikendatakse.

Palun võta talt auto ja juhiluba ära! See võib olla sinu enda laps, kelle ta hommepäev kodutänaval surnuks sõidab.

Samuti piira ta juurdepääsu internetile – see võib olla sinu laps, kelle pildi, koduse aadressi, kooli ja kojutuleku aja (näiteks) ta mis tahes asjaoludel ühel heal päeval internetti üles riputada võib. Dementne, ka hiiliva dementsusega inimene, ei anna endale aru, kui segasusseisund peale tuleb, ja võib siis teha väga mõtlematuid tegusid.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

inimene jagab jah oma mõtteid ja kogemusi. kas sinul pole mingeid teemasid, mis ikka ja jälle mõtetesse kerkivad?

No täpselt, on küll. Emotsiooniga lood minu jaoks. A mu lapsed ütlevad, et sa oled sellest juba rääkinud. Tekibki küsimus, kui palju on normaalne veel rääkida neid asju, et oleks ok, mitte teisele ei see mäluprobleem.  Et mäletab asju küll, aga seda ei mäleta, et on juba rääkinud sellele inimesele.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Appikene, kui palju surmajuhtumeid vaja läheb, et aru saada, sellises seisus vanainimene roolis võrdub joobes autojuhiga?! Kõigepealt on ta ohtlik teistele ininestele ning see oht tuleb kõrvaldada, seejärel alles tegeleda olukorraga, kus ta on ohtlik iseendale. Vastutustundetu on lasta tal edasi autot juhtida.

+9
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Appikene, kui palju surmajuhtumeid vaja läheb, et aru saada, sellises seisus vanainimene roolis võrdub joobes autojuhiga?! Kõigepealt on ta ohtlik teistele ininestele ning see oht tuleb kõrvaldada, seejärel alles tegeleda olukorraga, kus ta on ohtlik iseendale. Vastutustundetu on lasta tal edasi autot juhtida.

Kuidas saab takistada tervisetõendi uuendamist, kui arst seda teeb?

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et 1 vana juht tegi surmaga lõppenud avarii, ei tähenda et vanus midagi määraks. Mõni juhib riiki selles eas. Ja kui palju noori ka algajaid juhte on põhjustanud surmaga lõppenud avarii.

+15
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Maadlen samade probleemidega. Minu lähedane on füüsiliselt (veel) võimekas ja kraps, aga kahjuks on dementsus mõjutanud iseloomu ja mõistust. Dementsuse diagnoosi ei olnud pikalt, sest vanainimene eelistas perearsti juured käia üksi ja tal õnnestus oma seisundit nende visiitide jooksul varjata. Panin arstile eraldi aja ja rääkisin tegelikust olukorrast. Siis saadeti ta psühiaatri juurde ja sai diagnoosi.

Autoga sõitis kuni viimase ajani, sest tervisetõend kehtib. Perearst väidetavalt ei saagi seda katkestada. Proovisime teda veenda sõitmisest loobuma, aga haiguse tõttu on ta kangekaelne, kuri ja ega ta ise oma seisundit ega diagnoosi ei tunnista. Lubade äravõtmine (mida keegi soovitas) ei mõju kuidagi, sest autojuhilube ei peagi kaasas kandma. Nüüd on autovõtmed lihtsalt “kadunud” kuigi ta on selle üle kaevanud nii häirekeskusesse (politseisse) kui omavalitsuse sotsiaaltöötajale. Viimane pöördus vanuri väärkohtlemise kahtlusega ka meie poole, kuid ametlik diagnoos oli piisav selgitus.

Oleme püüdnud palgata ka hooldaja kes jälgiks söömist ja ravimite võtmist ning saadaks teda jalutuskäikudel. See on lõppenud fiaskoga, sest inimene ei lase hooldajal midagi teha ega ennast juhendada.

Kokkuvõtvalt on tegemist progresseeruva seisundiga ning vanur muutub igas mõttes endale ja oma tervisele (nt söömise unusamine ja ravimite vale kasutamine) ohtlikuks. Seega tuleb ta vaatamata vastuseisule mingil ajal hoodekodusse viia.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks ei ole ühtki muud võimalust, kui ööpäevaringse valvega asutusse paigutamine.

Töötan selliste probleemidega igapäevaselt ja loeksin huviga neid viite miinustajat, millliseid suurepäraseid võimalusi te pakute, mida spetsialistid pole veel avastanud.

+6
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA. Tänan kõiki kes kaasa räägivad ja oma kogemusi jagavad, on olnud abi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ja seal on ta äiteks foorumites avaldanud oma isikuandmeid.

Mis isikuandmeid ta seal foorumites avaldanud on?

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Dementsuse Mini Mental Teste soovitan teha.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas dementsusega üldiselt kaasneb pahurus ja agressiivsus ka lähedaste suunas?  Kuidas sellega osata toime tulla?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Avaldab isikuandmeid on lai teema, mõne jaoks on juba kirjutamine: olen naine Tartust 76a ja märtsis sündinud – ka kohutavalt isiklik ja piinlik enesepaljastus foorumis. Issand, naabri-Malle ju tunneb ära. Iga inimene võib iseendast ikkagi avaldada nii palju kui heaks soovib. Mõni soovib Kroonikas kogu voodielu letti kanda ja lähedased ikkagi ei saa öelda, et sellepärast paneme su nüüd haiglasse kinni, et sa nii lollakat juttu avalikult räägid.

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et 1 vana juht tegi surmaga lõppenud avarii, ei tähenda et vanus midagi määraks. Mõni juhib riiki selles eas. Ja kui palju noori ka algajaid juhte on põhjustanud surmaga lõppenud avarii.

Tegeikult on tõesti nii, et eakad põhjustavad palju vähem fataalseid avariisid kui näiteks noored joobes mehed. Ja nendelt ei kavatse keegi juhtimisõigust sellepärast ära võtta. Eakad ei ole sugugi kõige ohtlikum grupp liikluses ja mõne juhtumi põhjal nende kiusamine ei ole õiglane. Joobnuid ja noori keeva verega mehi on kordi rohkem, kes palju hullemaid liiklussituatsioone põhjustavad, aga neid ei võeta kuskil kõne alla, et peaks nendelt juhtimisõiguse ära võtma.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas dementsusega üldiselt kaasneb pahurus ja agressiivsus ka lähedaste suunas?  Kuidas sellega osata toime tulla?

Päris tihti kaasneb küll ja eks ta ongi väga kurb, kui ohverdad palju selle dementse heaks ja vastutasuks saad vihkamist, su pärandus antakse võõrale jne. See on väga paljudele tuttav teema.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Dementsuse Kompetentsikeskus pakub kasulikku infot, soovitan tutvuda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

inimene jagab jah oma mõtteid ja kogemusi. kas sinul pole mingeid teemasid, mis ikka ja jälle mõtetesse kerkivad?

No täpselt, on küll. Emotsiooniga lood minu jaoks. A mu lapsed ütlevad, et sa oled sellest juba rääkinud. Tekibki küsimus, kui palju on normaalne veel rääkida neid asju, et oleks ok, mitte teisele ei see mäluprobleem. Et mäletab asju küll, aga seda ei mäleta, et on juba rääkinud sellele inimesele.

näib, et sinu noored ei oska veel hinnata lugude rääkimise ilu ja võlu.

tänane päev on neile hetkel olulisem. paraku aga läheb pahatihti nii, et kui varem olnud asjad huvi pakkuma hakkavad, pole neid, kes rääkida saanuks ja tahtnuks, enam olemas.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

inimene jagab jah oma mõtteid ja kogemusi. kas sinul pole mingeid teemasid, mis ikka ja jälle mõtetesse kerkivad?

No täpselt, on küll. Emotsiooniga lood minu jaoks. A mu lapsed ütlevad, et sa oled sellest juba rääkinud. Tekibki küsimus, kui palju on normaalne veel rääkida neid asju, et oleks ok, mitte teisele ei see mäluprobleem. Et mäletab asju küll, aga seda ei mäleta, et on juba rääkinud sellele inimesele.

normaalsus on suhteline. sõltub hinnangu andja mõõdupuust.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaevalt, et lubade ära võtmisest või sellest, et arst enam tervisetõendit ei pikenda, midagi kasu on. Kui inimene on dementne, siis ta ilmselt ei mäletagi, et tal puudub juhtimiseks õigus.

Kurb ja keeruline olukord on tõesti. Mu enda vanemad kippusid kangesti kukkuma 80+ vanuses. Mida vanemaks said, seda hullemaks asi läks. Ja siis ei saanud enam ise püsti.

Mälu muidugi ka andis järele, aga lolluste tegemiseni nad ei jõudnud. Enne jäid füüsiliselt liiga väetiks.

Kõik see jutt siin tekitab minus suurt hirmu. Õudne mõelda, et kunagi ilmselt olen ise samasugune.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas dementsusega üldiselt kaasneb pahurus ja agressiivsus ka lähedaste suunas? Kuidas sellega osata toime tulla?

Päris tihti kaasneb küll ja eks ta ongi väga kurb, kui ohverdad palju selle dementse heaks ja vastutasuks saad vihkamist, su pärandus antakse võõrale jne. See on väga paljudele tuttav teema.

Kahjuks jah. Mu vanaema lausa karjus, et näljutatakse. Tegelikult ise unustas, et oli just söönud. Samuti süüdistas vargustes ja löömises.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks ei ole ühtki muud võimalust, kui ööpäevaringse valvega asutusse paigutamine.

Töötan selliste probleemidega igapäevaselt ja loeksin huviga neid viite miinustajat, millliseid suurepäraseid võimalusi te pakute, mida spetsialistid pole veel avastanud.

Sa oled valed järeldused teinud. Küsimus pole üldse mitte selles, kas spetsialist on midagi avastanud.

Vaid küsimus on selles, et inimestele üldjuhul meeldib elada oma kodus ja nad ei tunne ennast hooldekodus mugavalt. Seega eelistab enamik inimestest jääda oma koju harjunud asjade keskele nii kauaks, kuni nad saavad ja jalad veel kannavad.

Teiseks on lähedastel tihti mure, kas nende eakas ema või isa saab võõras kohas korralikult valvatud, kõhu täis, mähkmed vahetatud jne. Ajakirjandusest võib lugeda, et alati see nii ei ole. Selleks, et eakat toita ja ta hügieeni eest hoolitseda, ei olegi vaja spetsialistidel midagi avastada, vaja on vaid see tegevus ära teha.

Ja kolmandaks, miks hooldekodusse paneku soovitust miinustatakse, on hooldekodude krõbe hind. Umbes 1500 eurot kuus on keskmine. Vanuri enda pensionist ei piisa ja kogutud säästud on söönud inflatsioon. Korteri müügist saadud raha eest saaks eakas hooldekodus elada ütleme 4 aastat, aga mis siis, kui ta peaks elama kauem? Lapsi on tal üksainus, ja sellel on endal pere ja väikesed lapsed toita.

Umbes sellised on siis argumendid, miks ei tõtata oma eakat silmapilk hooldekodusse viima, vaid otsitakse enne muid variante.

+9
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 67 )


Esileht Pereelu ja suhted Mure vananeva emaga