Teema: mures: 2a laps

Arvan, et tavaline selles eas. Ju ei ole tasakaal veel nii hea, või kiirustab liiga kõndides või joostes. Keha on ju üsna jässakas veel selles vanuses ja kõnd natuke taaruv ja koperdab iseenda otsa.

Küsiks saatekirja neuroloogi juurde.

#3984759:

Arvan, et tavaline selles eas. Ju ei ole tasakaal veel nii hea, või kiirustab liiga kõndides või joostes. Keha on ju üsna jässakas veel selles vanuses ja kõnd natuke taaruv ja koperdab iseenda otsa.

Laps saab sügisel 3a.

Igal juhul otse ja nii kiiresti kui võimalik neuroloogile.

Ei hakka siin võimalikke diagnoose välja tooma, et hirmutada.

Rauapuudus seda ilmselgelt ei põhjusta.

Selles vanuses on see anomaalia, mitte vanusest tulenev kohmakus.

Kas ta kukub lihtsalt või komistab (oma jalgade taha nt)? Selles vanuses lapsed kukuvad päris palju ikkagi kõndides ja joostes, nad komistavad. Kui aga tuleb mahakukkumine täiesti “iseenesest”, siis võiks küll kontrollida, kas kõrvad on puhtad ja taskaal eakohaselt arenenud.

Kuni kuskil 4a meie lapsed kukkusid ikka päris palju nii kõndides kui joostes, eriti õues või maastikul vms, iga kivi taha võib jalg jääda, pidi aitama ja kõrval olema. Samas ronimises olid nad osavad.

Kohe niimoodi väikese jutu peale hakata hirmutama, kui pole näinudki, mis olukorras kukub, on mõttetu. Selles vanuses lapsed kukuvadki ikkagi palju, ta pole ju veel kolmenegi. Kui aga mahakukkumine tekib “mittemillestki”, siis loomulikult on see murettekitav. Sellest saab ju aru, kas lapsel tekib minestus või pööritus, niiet ta enam jalgadel ei püsi, või ta komistab millegi taha ja kukub.

#3985294:

Kas ta kukub lihtsalt või komistab (oma jalgade taha nt)? Selles vanuses lapsed kukuvad päris palju ikkagi kõndides ja joostes, nad komistavad. Kui aga tuleb mahakukkumine täiesti “iseenesest”, siis võiks küll kontrollida, kas kõrvad on puhtad ja taskaal eakohaselt arenenud.

Kuni kuskil 4a meie lapsed kukkusid ikka päris palju nii kõndides kui joostes, eriti õues või maastikul vms, iga kivi taha võib jalg jääda, pidi aitama ja kõrval olema. Samas ronimises olid nad osavad.

Kohe niimoodi väikese jutu peale hakata hirmutama, kui pole näinudki, mis olukorras kukub, on mõttetu. Selles vanuses lapsed kukuvadki ikkagi palju, ta pole ju veel kolmenegi. Kui aga mahakukkumine tekib “mittemillestki”, siis loomulikult on see murettekitav. Sellest saab ju aru, kas lapsel tekib minestus või pööritus, niiet ta enam jalgadel ei püsi, või ta komistab millegi taha ja kukub.

Ei ta ei komista oma jalgade taha. Juhtunud on see lihtsalt mänguhoos, viimane kord lihtsalt diivani pealt tulles teise tuppa kõndides kadus tasakaal, kukkus ja tõusis püsti ja siis uuesti ja siis hakkab nutma ja on ülengi higine ja kuum, võtan ta sülle ja hoiab minust tugevalt kinni, nii kaua kuni rahuneb ja siis poleks nagu midagi olnudki.

#3985294:

Kas ta kukub lihtsalt või komistab (oma jalgade taha nt)? Selles vanuses lapsed kukuvad päris palju ikkagi kõndides ja joostes, nad komistavad. Kui aga tuleb mahakukkumine täiesti “iseenesest”, siis võiks küll kontrollida, kas kõrvad on puhtad ja taskaal eakohaselt arenenud.

Kuni kuskil 4a meie lapsed kukkusid ikka päris palju nii kõndides kui joostes, eriti õues või maastikul vms, iga kivi taha võib jalg jääda, pidi aitama ja kõrval olema. Samas ronimises olid nad osavad.

Kohe niimoodi väikese jutu peale hakata hirmutama, kui pole näinudki, mis olukorras kukub, on mõttetu. Selles vanuses lapsed kukuvadki ikkagi palju, ta pole ju veel kolmenegi. Kui aga mahakukkumine tekib “mittemillestki”, siis loomulikult on see murettekitav. Sellest saab ju aru, kas lapsel tekib minestus või pööritus, niiet ta enam jalgadel ei püsi, või ta komistab millegi taha ja kukub.

#3985296:

Kas ta kaotab siis hetkeks teadvuse või ei saa enam jalgadele tõusta vms? Millest see kukkumine tekib?

Ei teadvust ei ole kaotanud, tõuseb jalgadele ja kohe kukub uuesti.

Ma esialgu arvasin lihtsalt hetkeks mänguhoos, joostes hakkas pearingi käima. Aga kuna seda nüüd kokku juhtunud 5 korda siis ei saa see sellest olla, muidu ka jookseb ja mängib ja igakord ei ole seda

Küsi tõesti pererastilt siis üle, kas oleks vaja neuroloogile, sellised asjad võivad olla pea verevarustuse häired vms, kui laps kaotab korraks koordinatsiooni ja on hetkeks segaduses, kus ta on jms.

Kindlasti küsin.

Aga tean juba ette vastust mis sealt tuleb, ootame nüüd vereproovi vastused ära, kui on rauapuudus, teeme veel Nõgel siirupi kuuri. Ja kui siis muutusi pole siis saatekiri neuroloogi juurde.

Ja kuna arsti aeg on homme lõunaajal siis vastused saan ilmselt esmaspäevaks.

Sellisel juhul uuriks, kas tasulist laste neuroloogi on olemas. Aga arstile läheks igal juhul.

Vereproovid olid korras.

#3988076:

Tere! Ära jäta jonni ja palu arstil asja edasi uurida. Laps on ilmselgelt hädas ja hea, et oled seda märganud.

Pakun enda poolt ka mõned mõtted. Kas vereprooviga vaadati ja veresuhkrut ja b12 vitamiini taset? Või üldse teisi b-grupi vitamiine?

Madal veresuhkur võib samuti tekitada liigset higistamist ja ka sellist pearinglust. Kas laps joob vett? Liiga vähe? Liiga palju? Kas ta sööb korralikult? Kas peres on diabeetikuid?

B12 on aga selline müstiline vitamiin, mida üks lastearst ei pidanud millekski, aga teine pidas väga oluliseks. See on samuti seotud raua imedumisvõimega.

Kui perearst ei anna saatekirja, siis soovitan väga ise minna kasvõi tasulise lastearsti juurde. Tema saab anda vajadusel saatekirja neuroloogi või LORi juurde.

Perearst ei maininud veresuhkurt ega muid  vitamiinide taset.  Homme on meil uus visiit, siis kindlasti küsin üle, kas need olid korras.

Laps joob vett igapäev, ma ei ütleks, et liiga palju või liiga vähe. Peres diabeetikuid ei ole.

Värske diabeediku vanemana ütleks, et TA lapse sümptomid diabeediga kokku küll ei lähe.

Käisime nüüd uuesti perearsti vastuvõtul ja ausalt öeldes ega sealt paremat vastust ei oodanudki. Rääkisin mure uuesti põhjalikult ära. Perearst ei osanud aimata mis seda põhjustab, kontrollis uuesti kõrvu, kõrvad olid olnud seest punased? Nohu hetkel enam ei ole. Saadab meid nina-kõrva-kurgu arsti vastuvõtule.

Ja mis oli kummaline, et perearst lihtsalt  saadab saatekirjaga neuroloogi juurde,seda nii teha ei saa. Ma ei mäleta täpselt kuidas ta ütles aga, et saadab Tallinna Lastehaigla neuroloogile meie mure ja siis sealne neuroloog otsustab selle põhjal, et kas meid on vaja sinna vastuvõtule või mitte, et äkki saab veel enne seda perearst veel midagi uurida, kui sinna saadetakse.

#3989513:

Käisime nüüd uuesti perearsti vastuvõtul ja ausalt öeldes ega sealt paremat vastust ei oodanudki. Rääkisin mure uuesti põhjalikult ära. Perearst ei osanud aimata mis seda põhjustab, kontrollis uuesti kõrvu, kõrvad olid olnud seest punased? Nohu hetkel enam ei ole. Saadab meid nina-kõrva-kurgu arsti vastuvõtule.

Ja mis oli kummaline, et perearst lihtsalt saadab saatekirjaga neuroloogi juurde,seda nii teha ei saa. Ma ei mäleta täpselt kuidas ta ütles aga, et saadab Tallinna Lastehaigla neuroloogile meie mure ja siis sealne neuroloog otsustab selle põhjal, et kas meid on vaja sinna vastuvõtule või mitte, et äkki saab veel enne seda perearst veel midagi uurida, kui sinna saadetakse.

E-konsultatsioon on parim ja kiireim võimalus neuroloogile pääseda tegelikult. Ehkki lastehaiglasse saab ka tavasaatekirjaga tegelikult suunata (ITKsse täiskasvanute neuroloogile ilma e-konsultatsioonita ei saagi jah). Aga e-konsultatsioon on igal juhul kõige parem variant, kui perearst selle korralikult koostab, nii et eriarst aru saab, milles probleem seisneb.

Perearst