Esileht Pereelu ja suhted Muudatused hooldusõiguses

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Muudatused hooldusõiguses

Postitas:

Väga hea kui asi läheks konkreetsemaks, sest enamus kohtunike otsustab lapse üle oma suva järgi.

https://www.err.ee/1138147/kohtunikud-saavad-lapse-hooldusoiguse-maaramiseks-selgema-raamistiku

Kellel kogemusi viimase aja kohtuotsustes hooldusõiguse osas, mis kaalukaussi nö. kõigutab, millest täna lähtutakse, kas on palju 50-50 laste jagamise otsuseid?

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.09 21:32; 24.09 09:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See artikkel ei ole juriidikaga kooskõlas. Hooldusõigus ei vordu suhtluskorraga. Lapse hooldusõigus võib ka siis olla võrdne, kui laps reaalselt yhe vanemaga ei suhtle või käib 2 x kuus teise vanema juures. Hooldusoigust on vaja jagada siis, kui ei suudeta ühiselt otsustada tervise, hariduse jms kysimusi. Praktikas on selliste vaidluste korral määravaks vanemate suhe lastega ning see samuti, kui yks vanem nt ei luba lapsele mingit vajalikku ravi, siis antakse ainuotsustsoigus teisele. Samuti hariduses – kui yks ei luba last panna ujuma, kuna ta ei viitsi trenni vedada, siis antakse see õigus teisele vanemale. See kellelt mingis kysimuses on hooldusõigus ära võetud, sekkuda ei saa. Lähtutakse sellistel juhtudel laste huvidest, niisama keegi õigusi ära ei võta. Õigused hooldamisel tekivad lapse synniga ja kuniks neid pole vaidlustatud kohtus ja ära võetud , on need ka pärast lahutust võrdsed.
/jurist

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

enamus kohtunike otsustab lapse üle oma suva järgi.

kui pikk ja mahukas teie praktika on, et kohe nii asjalikult väidate? 😀

50 ja 50 laste jagamise otsustusi on küll (kuidas siis nii suure praktikaga isik ise sellist väikest asja ei tea), aga sellisel juhul peab vanemate vahel olema väga hea koostöö. kui vanemad omavahel lapsega seotud küsimuste osas suheldud ei saa, siis ei saa ka 50 ja 50 korda määrata.
üldjuhul need, kes mõistlikult kokku lepivad, kohtusse ei jõua. seega on ka kohtulahendites vähem 50 ja 50 korda, kui nendes peredes, kus vanemad ise ilma kohtuta oma laste elu reguleerimisega toime tulevad.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kellel kogemusi viimase aja kohtuotsustes hooldusõiguse osas, mis kaalukaussi nö. kõigutab, millest täna lähtutakse, kas on palju 50-50 laste jagamise otsuseid?

Eesti laps on ikka harjunud ühes kodus elama. Seda, et laps kotiga mööda küla jalutab, ei pea ma õiglaseks.
Lapsi on jagatud küll otsustega, üks emale, teine isale, elatis null.

+5
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.09 23:32; 23.09 07:15; 23.09 07:32; 23.09 12:22; 23.09 12:48; 23.09 23:22; 24.09 10:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kellel kogemusi viimase aja kohtuotsustes hooldusõiguse osas, mis kaalukaussi nö. kõigutab, millest täna lähtutakse, kas on palju 50-50 laste jagamise otsuseid?

Eesti laps on ikka harjunud ühes kodus elama. Seda, et laps kotiga mööda küla jalutab, ei pea ma õiglaseks.

Lapsi on jagatud küll otsustega, üks emale, teine isale, elatis null.

Kotiga mööda küla jalutavad kooli ja kodu vahet ka. Sa isegi jalutad tööle ja koju, käid poest ka veel läbi ja ehk mujaltki. Nii rumal ja isekas ei saa olla, et otsustada lapse eest, et vot sina pead ühes kodus ehk ainult minuga elama ja vahet pole, mis ise tahad. Et ema ikkagi ja puha. Ei ole sina a ja o, lapsel on isa ka, kellel on õigused ja ka lapsel on aju, mis mõtleb ja tunded.
Teemaalgatajale, et kohtust ma ei tea, pole vaja läinud, aga meil on lapse isaga normaalne läbisaamine ja laps elab 1+1 jagatud hooldusega. Lapselt on uurinud nii psühholoog kui ma ise ja ka mõni teine ja vastus on tal alati üks olnud, et talle just nii sobib, et tal on säilinud mõlemad vanemad samas mahus ja teisiti ette ei kujutakski.

+8
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 00:57; 23.09 22:00; 24.09 00:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kotiga mööda küla jalutavad kooli ja kodu vahet ka. Sa isegi jalutad tööle ja koju, käid poest ka veel läbi ja ehk mujaltki. Nii rumal ja isekas ei saa olla, et otsustada lapse eest, et vot sina pead ühes kodus ehk ainult minuga elama ja vahet pole, mis ise tahad. Et ema ikkagi ja puha. Ei ole sina a ja o, lapsel on isa ka, kellel on õigused ja ka lapsel on aju, mis mõtleb ja tunded.
Teemaalgatajale, et kohtust ma ei tea, pole vaja läinud, aga meil on lapse isaga normaalne läbisaamine ja laps elab 1+1 jagatud hooldusega. Lapselt on uurinud nii psühholoog kui ma ise ja ka mõni teine ja vastus on tal alati üks olnud, et talle just nii sobib, et tal on säilinud mõlemad vanemad samas mahus ja teisiti ette ei kujutakski.

Rääkisin ühest kodust. Mina ei teinud munakoort katki- ei hakanud rääkima emast/ isast. Aga paluuuun, las pesa olla siis isa juures. Armas ju.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.09 23:32; 23.09 07:15; 23.09 07:32; 23.09 12:22; 23.09 12:48; 23.09 23:22; 24.09 10:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

On 3 erinevat asja: hooldusõigus, otsustusõigus ja suhtlemiskord.
Praegune praktika on selline, kelle juurde laps jääb – see on eelisseisundis, kui ta just ei ole lapsele ohtlik (alkohol, narko, hooletusse jätmine). Otsustusõigust saab määrata mingi konkreetse asja kohta.
50 ja 50 tähendaks seda, et lapsel ei ole kindlat kodus ja laps pendeldab kahe erineva kodu vahet, proovige ise sedasi elada. Parim on see – lapse elab ühes kohas ja üks vanem elab ühe nädala temaga, teine teise nädala. Kahjuks ei sobi see vanematele. 50 ja 50 eeldab, et lähestikku elamist, ka kool peab jääma lähedale jne.

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 07:23; 23.09 08:26; 23.09 20:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

50 ja 50 tähendaks seda

Valitsus venitab ja elatisseadust kord ei tee. Probleemi kulmineerumist oli oodata.
Mitmed last kasvatavad vanemad kurdavad, et teine osapool ei tegele lapsega.
Kui mitu last on üldse kokku puutunud reaalselt oma teise vanemaga.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.09 23:32; 23.09 07:15; 23.09 07:32; 23.09 12:22; 23.09 12:48; 23.09 23:22; 24.09 10:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

50 ja 50 tähendaks seda

Valitsus venitab ja elatisseadust kord ei tee. Probleemi kulmineerumist oli oodata.

Mitmed last kasvatavad vanemad kurdavad, et teine osapool ei tegele lapsega.

Kui mitu last on üldse kokku puutunud reaalselt oma teise vanemaga.

Lapsega tegelemise osas on seaduse käed lühikesed. See kohustus lapsega suhelda on ka praegu perekonnaseaduses olemas, ainult, et kui vanem otsustab, et ta ei taha, siis võivad nii laps, teine vanem kui kohtusüsteem tiritamme teha aga sundida ei saa.

Ja esimesele käole, juriidilisest küljest on suhtluskord hooldusõiguse küsimus. Kõigile on hästi selgeks tehtud, et hooldusõiguse vaidlused on vaidlused otsustusõiguse üle ning suhtluskord on midagi muud. Tegelikkuses on hooldusõigus õigus ja kohustus hoolitseda oma lapse eest ning jaguneb juriidiliselt kolme ossa (vt perekonnaseaduse paragrahv 116): isikuhooldus (ehk seesamune suhtluskord), varahooldus ning otsustusõigus. Ehk juriidiliselt korrektne on teha vahet sellel, et suhtluskorra küsimust saab lahendada ilma otsustusõiguse piiramiseta, kuid tegemist on mõlemal juhul siiski hooldusõiguse osadega.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsi on jagatud küll otsustega, üks emale, teine isale, elatis null.

Minu meelest on see kõige jubedam variant. Lisaks teisele vanemale kaugenevad lapsed ka üksteisest. Tõenäosus, et lapsed täiskasvanutena lähedased ei ole, tõuseb kordades. Jaaah, on perekondi, kus lapsed täiskasvanuna ei suhtle isegi siis, kui nad on koos elanud kuni üks saab 18, aga milleks tõsta ise selle juhtumise tõenäosust?

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

50 ja 50 tähendaks seda

Valitsus venitab ja elatisseadust kord ei tee. Probleemi kulmineerumist oli oodata.

Mitmed last kasvatavad vanemad kurdavad, et teine osapool ei tegele lapsega.

Kui mitu last on üldse kokku puutunud reaalselt oma teise vanemaga.

Ükski seadus ei pane vanemat lapsega tegelema, samuti on olukordi, kus üks vanem manipuleerib lapsega nii, et laps ei taha enam teist vanemat näha jne.
Ja mida pead sa silmas “elatisseaduse” korda tegemise all, sellist seadust ei ole olemas, on perekonnaseadus.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 07:23; 23.09 08:26; 23.09 20:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kellel kogemusi viimase aja kohtuotsustes hooldusõiguse osas, mis kaalukaussi nö. kõigutab, millest täna lähtutakse, kas on palju 50-50 laste jagamise otsuseid?

Eesti laps on ikka harjunud ühes kodus elama. Seda, et laps kotiga mööda küla jalutab, ei pea ma õiglaseks.

Lapsi on jagatud küll otsustega, üks emale, teine isale, elatis null.

Kotiga mööda küla jalutavad kooli ja kodu vahet ka. Sa isegi jalutad tööle ja koju, käid poest ka veel läbi ja ehk mujaltki. Nii rumal ja isekas ei saa olla, et otsustada lapse eest, et vot sina pead ühes kodus ehk ainult minuga elama ja vahet pole, mis ise tahad. Et ema ikkagi ja puha. Ei ole sina a ja o, lapsel on isa ka, kellel on õigused ja ka lapsel on aju, mis mõtleb ja tunded.

Teemaalgatajale, et kohtust ma ei tea, pole vaja läinud, aga meil on lapse isaga normaalne läbisaamine ja laps elab 1+1 jagatud hooldusega. Lapselt on uurinud nii psühholoog kui ma ise ja ka mõni teine ja vastus on tal alati üks olnud, et talle just nii sobib, et tal on säilinud mõlemad vanemad samas mahus ja teisiti ette ei kujutakski.

Sa ajad ju asjad sassi nagu puder ja kapses. Kuidas saab võrrelda lapse kolimist ühest perest teise iga teatud aja jooksul, koolli, tööle, poodi või sõbrannale külla minemisega. Ühel juhul lähed ju kuhugi teatud ajaks paariks tunniks oma minimaalsete asjadega, kooli selle koolipäeva õppevahendid, tööle väikse käekotiga, sõbrannale külla koogi, lilledega või ka väikese veiniga. Laps siiski ju kolib iga teatud perioodi järel ühest kodust teise koos oma terve maise varaga. Kirjutuslaud tühjaks, riidekapp tühjaks, spordivahendid samuti vaja pakkida. Sa ei lähe ju reisile ka sellise arsenaliga. Isiklikult ei poolda sellist pidevat kolimist. Laps on ju kodutu. Sellepärast, kui märkad kirjutangi kolimine perest perre, aga mitte kodust koju. Sõna kodu on võõras.

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kellel kogemusi viimase aja kohtuotsustes hooldusõiguse osas, mis kaalukaussi nö. kõigutab, millest täna lähtutakse, kas on palju 50-50 laste jagamise otsuseid?

Eesti laps on ikka harjunud ühes kodus elama. Seda, et laps kotiga mööda küla jalutab, ei pea ma õiglaseks.

Lapsi on jagatud küll otsustega, üks emale, teine isale, elatis null.

Kotiga mööda küla jalutavad kooli ja kodu vahet ka. Sa isegi jalutad tööle ja koju, käid poest ka veel läbi ja ehk mujaltki. Nii rumal ja isekas ei saa olla, et otsustada lapse eest, et vot sina pead ühes kodus ehk ainult minuga elama ja vahet pole, mis ise tahad. Et ema ikkagi ja puha. Ei ole sina a ja o, lapsel on isa ka, kellel on õigused ja ka lapsel on aju, mis mõtleb ja tunded.

Teemaalgatajale, et kohtust ma ei tea, pole vaja läinud, aga meil on lapse isaga normaalne läbisaamine ja laps elab 1+1 jagatud hooldusega. Lapselt on uurinud nii psühholoog kui ma ise ja ka mõni teine ja vastus on tal alati üks olnud, et talle just nii sobib, et tal on säilinud mõlemad vanemad samas mahus ja teisiti ette ei kujutakski.

Aga tee nii, et sa ise elad paar kuud sellises rütmis, üks nädal siin, teine nädal seal. Vaata siis, kas pidevalt kohvri otsas elu on ikka nii mõnus.

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja mida pead sa silmas “elatisseaduse” korda tegemise all, sellist seadust ei ole olemas, on perekonnaseadus.

Kuidas siis ei ole olemas. On olemas.

Elatisseaduses kohaselt on laps ja teda kasvatav vanem nagu matemaatiline Muutumatu Muutuja- Nemad ei pea muutuma, nende elatustaseme trajektoor on kas miinimum või üle miinimumi. Ja seda peab neile võimaldama ainuüksi lahuselav vanem.

Elatisseadus on jäik ja ebaõiglane:
-Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
-Ei arvesta teiste ülalpeetavatega. Elatis paisub igal aastal. Lahuselava vanema sissetulek ei tõuse sama kiirusega, seega teiste ülalpeetavate elatustase halveneb iga aastaga.
-Võimalik kulutada iga kuu terve miinimumpalga ulatuses ja nõuda kulutuste kompentseerimist aasta tagasiulatuvalt.
-Ühepoolne. Ainult lahuselav vanem peab tõestama ja maksma. Lapsega kooselavale on seadus siiski liiga koormav- ei pea tõestama, ei pea ka maksma.
– Ei arvesta lapsetoetust.
– Lahuselavale vanemale rakendatakse sundmeetmeid. Otsi võimalusi või sa oled võlglane. Valik on sinu.

Perekonnaseadus seevastu on:
– Inimlikum, arvestab mõlema vanemaga, kohustab last oma vanemaid abistama.
– Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena.
– Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole, tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
– Elatise vähendamise põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
– Lapsetoetuse eesmärk on osaliselt katta lapse kasvatamisega seotud kulud, arvestatakse elatisse.

Lahuselav vanem on Muutuja ja tema elus toimuvad muudatused mõjutavad ja kajastuvad makstavas elatises.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.09 23:32; 23.09 07:15; 23.09 07:32; 23.09 12:22; 23.09 12:48; 23.09 23:22; 24.09 10:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas siis ei ole olemas. On olemas.

Ei ole olemas õigusakti nimega Elatisseadus.
Kõik elatisse puutuv on reguleeritud Perekonnaseadusega, soovitan tutvuda.
Perekonnaseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029

Kuna eraldi elatisseadust pole siis on täiesti välja mõeldud ka sinu punktid mida sa väidad seal olevatja mida nüüd Perekonnaseadusega just kui vastandad.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole olemas õigusakti nimega Elatisseadus.
Kõik elatisse puutuv on reguleeritud Perekonnaseadusega, soovitan tutvuda.
Perekonnaseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029

Kuna eraldi elatisseadust pole siis on täiesti välja mõeldud ka sinu punktid mida sa väidad seal olevatja mida nüüd Perekonnaseadusega just kui vastandad.

Nimeta kuidas soovid! Olgu see siis monopoly-mäng, praktika või mida iganes.

Kohus ja ministeerium on öelnud, et elatismiinimumil ei ole enam mingit pistmist laste tegelike kuludega.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.09 23:32; 23.09 07:15; 23.09 07:32; 23.09 12:22; 23.09 12:48; 23.09 23:22; 24.09 10:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole olemas õigusakti nimega Elatisseadus.

Kõik elatisse puutuv on reguleeritud Perekonnaseadusega, soovitan tutvuda.

Perekonnaseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029

Kuna eraldi elatisseadust pole siis on täiesti välja mõeldud ka sinu punktid mida sa väidad seal olevatja mida nüüd Perekonnaseadusega just kui vastandad.

Nimeta kuidas soovid! Olgu see siis monopoly-mäng, praktika või mida iganes.

Kohus ja ministeerium on öelnud, et elatismiinimumil ei ole enam mingit pistmist laste tegelike kuludega.

Selle viimase lausega olen küll nõus. Mitte ainult kohus ja ministeerium, vaid ka uuringufirmad jms. Tulemuseks on tõenäoline miinimumelatise alandamine, juhtub see ilmselt järgmise aasta alguses.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole olemas õigusakti nimega Elatisseadus.

Kõik elatisse puutuv on reguleeritud Perekonnaseadusega, soovitan tutvuda.

Perekonnaseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029

Kuna eraldi elatisseadust pole siis on täiesti välja mõeldud ka sinu punktid mida sa väidad seal olevatja mida nüüd Perekonnaseadusega just kui vastandad.

Nimeta kuidas soovid! Olgu see siis monopoly-mäng, praktika või mida iganes.

Kohus ja ministeerium on öelnud, et elatismiinimumil ei ole enam mingit pistmist laste tegelike kuludega.

Selle viimase lausega olen küll nõus. Mitte ainult kohus ja ministeerium, vaid ka uuringufirmad jms. Tulemuseks on tõenäoline miinimumelatise alandamine, juhtub see ilmselt järgmise aasta alguses.

Praegu ei ole isegi perekonnaseaduse muutmise eelnõud Riigikogu menetluses.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 07:23; 23.09 08:26; 23.09 20:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kellel kogemusi viimase aja kohtuotsustes hooldusõiguse osas, mis kaalukaussi nö. kõigutab, millest täna lähtutakse, kas on palju 50-50 laste jagamise otsuseid?

Eesti laps on ikka harjunud ühes kodus elama. Seda, et laps kotiga mööda küla jalutab, ei pea ma õiglaseks.

Lapsi on jagatud küll otsustega, üks emale, teine isale, elatis null.

Kotiga mööda küla jalutavad kooli ja kodu vahet ka. Sa isegi jalutad tööle ja koju, käid poest ka veel läbi ja ehk mujaltki. Nii rumal ja isekas ei saa olla, et otsustada lapse eest, et vot sina pead ühes kodus ehk ainult minuga elama ja vahet pole, mis ise tahad. Et ema ikkagi ja puha. Ei ole sina a ja o, lapsel on isa ka, kellel on õigused ja ka lapsel on aju, mis mõtleb ja tunded.

Teemaalgatajale, et kohtust ma ei tea, pole vaja läinud, aga meil on lapse isaga normaalne läbisaamine ja laps elab 1+1 jagatud hooldusega. Lapselt on uurinud nii psühholoog kui ma ise ja ka mõni teine ja vastus on tal alati üks olnud, et talle just nii sobib, et tal on säilinud mõlemad vanemad samas mahus ja teisiti ette ei kujutakski.

Aga tee nii, et sa ise elad paar kuud sellises rütmis, üks nädal siin, teine nädal seal. Vaata siis, kas pidevalt kohvri otsas elu on ikka nii mõnus.

Ära kujuta muinasjutte ette. Keegi ei paki ühtegi kohvrit, ei koli müüblit ka ja jala ka ei käi. Lisaks on kodude vahemaa vaid 2 km. Täpselt seesama koolikott on, millega koolis käib. Mõlemas kodus on oma tuba oma mööbli, riiete jne kõige vajalikuga, et midagi muud ei olegi vaja tassida ega pakkida kui riided selga ja kotti vaid kooliasjad, mida nagunii veab kodu ja kooli vahet ja lisaks sõidutatakse. Iga kell saab ka kodude vahet käia nii kuis ise soovib ja keegi ei pea järge, midagi ei arvesta rahas hulluseid, et kes kui palju ostis, mida maksis, palju päevi ja tunde ühe juures oli võrreldes teisega, palju voolu läks jne selliseid ebanormaalsuseid.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 00:57; 23.09 22:00; 24.09 00:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära kujuta muinasjutte ette. Keegi ei paki ühtegi kohvrit, ei koli müüblit ka ja jala ka ei käi. Lisaks on kodude vahemaa vaid 2 km. Täpselt seesama koolikott on, millega koolis käib. Mõlemas kodus on oma tuba oma mööbli, riiete jne kõige vajalikuga, et midagi muud ei olegi vaja tassida ega pakkida kui riided selga ja kotti vaid kooliasjad, mida nagunii veab kodu ja kooli vahet ja lisaks sõidutatakse. Iga kell saab ka kodude vahet käia nii kuis ise soovib ja keegi ei pea järge, midagi ei arvesta rahas hulluseid, et kes kui palju ostis, mida maksis, palju päevi ja tunde ühe juures oli võrreldes teisega, palju voolu läks jne selliseid ebanormaalsuseid.

Oleneb, kuidas asjale jälle läheneda. Keegi ei paki teie ägedas peres küll kohvreid, aga kui nägu ei meeldi, siis üldiselt minnakse teise tuppa, mitte ei osteta 2km kaugusele teist kodu. Ega teine kodu tasuta ei ole, kulu mis kulu. Topeltasjade ostmine (mööbel jne) Jälle kulu. Mõnel äkki garaazis 6 autot, aga sõita saab ju korraga ühega. Sõidab ühega, ülalpidamiskulu 6-le.

No mis te lapsest sõidutate, liikumine on ju tervisele nii kasulik. Lapsed isegi liiguvad vähe.

Lapselt on uurinud nii psühholoog

Kui kõik nii viimase peal on, miks laps just selle spetsialisti abi vajab!?

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.09 23:32; 23.09 07:15; 23.09 07:32; 23.09 12:22; 23.09 12:48; 23.09 23:22; 24.09 10:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära kujuta muinasjutte ette. Keegi ei paki ühtegi kohvrit, ei koli müüblit ka ja jala ka ei käi. Lisaks on kodude vahemaa vaid 2 km. Täpselt seesama koolikott on, millega koolis käib. Mõlemas kodus on oma tuba oma mööbli, riiete jne kõige vajalikuga, et midagi muud ei olegi vaja tassida ega pakkida kui riided selga ja kotti vaid kooliasjad, mida nagunii veab kodu ja kooli vahet ja lisaks sõidutatakse. Iga kell saab ka kodude vahet käia nii kuis ise soovib ja keegi ei pea järge, midagi ei arvesta rahas hulluseid, et kes kui palju ostis, mida maksis, palju päevi ja tunde ühe juures oli võrreldes teisega, palju voolu läks jne selliseid ebanormaalsuseid.

Oleneb, kuidas asjale jälle läheneda. Keegi ei paki teie ägedas peres küll kohvreid, aga kui nägu ei meeldi, siis üldiselt minnakse teise tuppa, mitte ei osteta 2km kaugusele teist kodu. Ega teine kodu tasuta ei ole, kulu mis kulu. Topeltasjade ostmine (mööbel jne) Jälle kulu. Mõnel äkki garaazis 6 autot, aga sõita saab ju korraga ühega. Sõidab ühega, ülalpidamiskulu 6-le.

No mis te lapsest sõidutate, liikumine on ju tervisele nii kasulik. Lapsed isegi liiguvad vähe.

Lapselt on uurinud nii psühholoog

Kui kõik nii viimase peal on, miks laps just selle spetsialisti abi vajab!?

Ei vajanud abi. Sai kontrollitud lihtsalt võõra inimese abiga üle, et kindel olla, et kas talle sobib selline elukorraldus ja, et ega ei ole see teda kuidagi negatiivselt mõjutanud.

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 00:57; 23.09 22:00; 24.09 00:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle viimase lausega olen küll nõus. Mitte ainult kohus ja ministeerium, vaid ka uuringufirmad jms. Tulemuseks on tõenäoline miinimumelatise alandamine, juhtub see ilmselt järgmise aasta alguses.

Praegu ei ole isegi perekonnaseaduse muutmise eelnõud Riigikogu menetluses.

Jah, eelnõud lubati alles selle aasta lõpuks. Tuleva aasta hakatakse seda menetlema ja paremal juhul 2022 hakkab kehtima. Bioloogilises mõttes on mehed vähese väärtusega kulumaterjal. Ka ei tee mees-õiguslased nii hirmsat lärmi nagu feminatsid. Seega sotsiaalses-poliitilises mõttes ei ole meestele õigluse ja elu jätkuvuse tagamine eriti oluline. Sellega pole kiiret.

Juba aastaid on mees-õiguslased üritanud saavutada laste hooldusküsimustes ka reaalset võrdsust, et ei piirdutaks vaid Perekonnaseaduse deklaratiivse võrdsusega. Nüüd, kui lõpuks õiges suunas areneva eelnõuni jõuti, leidus ikka üks ministritoolile roninud feminats, kes kogu hea ürituse lihtsa ‘erandkorras’ märkusega ära rikkus. Ja mida ta selgituseks ütles? Et kui seni olid vanemad võrdse hooldusõigusega, siis tema nägemuses peaks kohtuvaidluse üleskerkides see pool, kelle valduses last parasjagu ei ole, lapse suhtes hooldusõiguse automaatselt kaotama. Et mis ta siis on konfliktne. Ja kuna naised on reeglina need, kelle valdusesse lapsed jäävad, siis meestele jääb vaid võimalus teha täpselt nii nagu naine tahab ja temaga igas asjas tingimusteta nõustuda, või kaotab ka näilise hooldusõiguse. Reaalset sõnaõigust tal nagunii ei ole kunagi olnud.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle viimase lausega olen küll nõus. Mitte ainult kohus ja ministeerium, vaid ka uuringufirmad jms. Tulemuseks on tõenäoline miinimumelatise alandamine, juhtub see ilmselt järgmise aasta alguses.

Praegu ei ole isegi perekonnaseaduse muutmise eelnõud Riigikogu menetluses.

Jah, eelnõud lubati alles selle aasta lõpuks. Tuleva aasta hakatakse seda menetlema ja paremal juhul 2022 hakkab kehtima. Bioloogilises mõttes on mehed vähese väärtusega kulumaterjal.

Juba aastaid on mees-õiguslased üritanud saavutada laste hooldusküsimustes ka reaalset võrdsust, et ei piirdutaks vaid Perekonnaseaduse deklaratiivse võrdsusega. Nüüd, kui lõpuks õiges suunas areneva eelnõuni jõuti, leidus ikka üks ministritoolile roninud feminats, kes kogu hea ürituse lihtsa ‘erandkorras’ märkusega ära rikkus. Ja mida ta selgituseks ütles? Et kui seni olid vanemad võrdse hooldusõigusega, siis tema nägemuses peaks kohtuvaidluse üleskerkides see pool, kelle valduses last parasjagu ei ole, lapse suhtes hooldusõiguse automaatselt kaotama. Et mis ta siis on konfliktne. Ja kuna naised on reeglina need, kelle valdusesse lapsed jäävad, siis meestele jääb vaid võimalus teha täpselt nii nagu naine tahab ja temaga igas asjas tingimusteta nõustuda, või kaotab ka näilise hooldusõiguse. Reaalset sõnaõigust tal nagunii ei ole kunagi olnud.

Naised ei taha sünnitada enam justnimelt ka suuresti selliste “hirmuga et mees võtab lapse endale ähvardustega”,iive langeb justnimelt sellepärast, et mehed EI ole ju võrdsed laste osas ja juba algusest peale ei ole võrdsed-naine otsustab kas ta sünnitab või ei, mees ei saa sundida ühte või teistpidi mingit otsust tegema. Kui nüüd lähebki nii siin patriarhaalses Eesti ühiskonnas, et mees on justkui samaväärne meeste poole kaldu ju tegelikult juba praegu kui kohtu kaasusi vaadata, siis naistel puudub motivatsioon sünnitada. Eesti pole kaugeltki veel võrdõiguslik riik, arvestades kasvõi suurt palgalõhet või eelistatakse mehi teatud positsioonidele. Ja nüüd tahavad mehed hakata nõudma lapsi endale , nõudma emalt elatist, unustades kes on lapse ilmaletooja, seega peaks justnimelt asja vaatama juba juuretassndilt. Mina kindlasti sellisesse ühiskonda lapsi ei teeks, sest mees pole naisega võrdne kui asi puudutab rasedust, sünnitust ja last! Seega naistele soovitus, kasutada spermadoonorit lapse saamisel, jääb palju jama ja närvikulu ära ja naine saab ise ûksi ostsutada kuidas ja mis. Arvestades, kui palju on lahkuminekuid ja inetuid lapse jagamisi ja kohtuuste kulutamist, siis ainuõige otsus end kindlustada materiaalselt ja saada laps spermadoonoriga!

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.09 21:32; 24.09 09:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle viimase lausega olen küll nõus. Mitte ainult kohus ja ministeerium, vaid ka uuringufirmad jms. Tulemuseks on tõenäoline miinimumelatise alandamine, juhtub see ilmselt järgmise aasta alguses.

Praegu ei ole isegi perekonnaseaduse muutmise eelnõud Riigikogu menetluses.

Jah, eelnõud lubati alles selle aasta lõpuks. Tuleva aasta hakatakse seda menetlema ja paremal juhul 2022 hakkab kehtima. Bioloogilises mõttes on mehed vähese väärtusega kulumaterjal.

Juba aastaid on mees-õiguslased üritanud saavutada laste hooldusküsimustes ka reaalset võrdsust, et ei piirdutaks vaid Perekonnaseaduse deklaratiivse võrdsusega. Nüüd, kui lõpuks õiges suunas areneva eelnõuni jõuti, leidus ikka üks ministritoolile roninud feminats, kes kogu hea ürituse lihtsa ‘erandkorras’ märkusega ära rikkus. Ja mida ta selgituseks ütles? Et kui seni olid vanemad võrdse hooldusõigusega, siis tema nägemuses peaks kohtuvaidluse üleskerkides see pool, kelle valduses last parasjagu ei ole, lapse suhtes hooldusõiguse automaatselt kaotama. Et mis ta siis on konfliktne. Ja kuna naised on reeglina need, kelle valdusesse lapsed jäävad, siis meestele jääb vaid võimalus teha täpselt nii nagu naine tahab ja temaga igas asjas tingimusteta nõustuda, või kaotab ka näilise hooldusõiguse. Reaalset sõnaõigust tal nagunii ei ole kunagi olnud.

Naised ei taha sünnitada enam justnimelt ka suuresti selliste “hirmuga et mees võtab lapse endale ähvardustega”,iive langeb justnimelt sellepärast, et mehed EI ole ju võrdsed laste osas ja juba algusest peale ei ole võrdsed-naine otsustab kas ta sünnitab või ei, mees ei saa sundida ühte või teistpidi mingit otsust tegema. Kui nüüd lähebki nii siin patriarhaalses Eesti ühiskonnas, et mees on justkui samaväärne meeste poole kaldu ju tegelikult juba praegu kui kohtu kaasusi vaadata, siis naistel puudub motivatsioon sünnitada. Eesti pole kaugeltki veel võrdõiguslik riik, arvestades kasvõi suurt palgalõhet või eelistatakse mehi teatud positsioonidele. Ja nüüd tahavad mehed hakata nõudma lapsi endale , nõudma emalt elatist, unustades kes on lapse ilmaletooja, seega peaks justnimelt asja vaatama juba juuretassndilt. Mina kindlasti sellisesse ühiskonda lapsi ei teeks, sest mees pole naisega võrdne kui asi puudutab rasedust, sünnitust ja last! Seega naistele soovitus, kasutada spermadoonorit lapse saamisel, jääb palju jama ja närvikulu ära ja naine saab ise ûksi ostsutada kuidas ja mis. Arvestades, kui palju on lahkuminekuid ja inetuid lapse jagamisi ja kohtuuste kulutamist, siis ainuõige otsus end kindlustada materiaalselt ja saada laps spermadoonoriga!

Issand kui kibestunud naise jutt. Sind on ilmselt korduvalt maha jäetud eks? Jubedalt tahaks last, aga pole ühtegi meest, kes seda oleks nõus sinuga tegema? Ja siis mõtled välja mingeid lolle vabandusi ja demagoogiat, et enda enesetunnet parandada.
Ära üldista, suurem osa isasid elab oma lastega koos ja toetab neid igas mõttes.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eesti pole kaugeltki veel võrdõiguslik riik

Millises teises võrdõiguslikus riigis lapsele ei tohi miinimumelatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära?
Kas sina tead?

Ma saan aru, et kehakaal ei tohi kõikuda, hambaauke ei tohi olla, koolis ei tohi kahte saada, töötu ei tohi olla, aga see, et valitsus tuleb mulle ütlema, kui palju mina pean lapsele raha kulutama. Vot, täpselt siitmaalt, aitab. Olgu see seadus neile, kes ise ei tea, mida tohib ja mida ei tohi. Ja veelvähem, et ma läheksin “ei tohiga” ähvardama inimest, kellega ma lapse olen saanud, unustage ära.

suurt palgalõhe või eelistatakse mehi teatud positsioonidele

Tahad sa väita, et kui sa bussi- või veokijuht oled, siis makstakse sulle sama töö eest vähem palka, põhjusega naine. Ei taha hästi uskuda.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 22.09 23:32; 23.09 07:15; 23.09 07:32; 23.09 12:22; 23.09 12:48; 23.09 23:22; 24.09 10:15;
To report this post you need to login first.
Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Pereelu ja suhted Muudatused hooldusõiguses