Teema: muusika sünnitusel

Jah, mul oli esimesel sünnitusel muusika kaasas ja teisel ka. Teisel ma seda kuulata ei jõudnud, sest sünnitus läks turbokiirusel. Esimesel olid mingid Bryan Adamsi ballaadid ja siis sarnases stiilis instrumentaalmuusika (esimest olime kuulanud rasedate võimlemises ning arvasin, et lapsele mõjub tuttav heli turvaliselt:))

Esimene sünnitus oli nii huvitav ja intensiivne kogemus, et märkasin alles tund pärast lapse sündi, et midagi mängib samas ruumis. Mees oli kogu muusika kokku kopinud 6 tundi mängivale plaadile ja see vist mängiski algusest lõpuni ära. Seda mäletan küll, et millalgi vastu õhtut, kui ta sünnitusmajja tagasi tuli (oli vahepeal uuesti tööle läinud mingit poolikut tööd lõpetama), siis küsis ämmakalt, kas tohib muusikat panna mulle ja siis panigi.

Teine kord, nagu öeldud, ei jõudnud muusikat mängima pannagi, kuigi olid ka sellised mahedad asjad kaasas.

Kolmas kord tahtsin paari pidulikku marssi ja selliseid rokilikumaid asju, aga nende valimise ja kokkulindistamiseni me ei jõudnudki, sest laps sündis 6 tundi varem. Krabasime kiiruga kaasa ühe seriaali, mida olime abikaasaga õhtuti vaadanud raseduse lõpus, kui suuremad lapsed magasid, aga kahjuks said kaasa valed (juba vaadatud) osad. Siis proovisime vaadata Tujurikkujat, mille arvutist leidsime, aga kuna pidin (ja tahtsin) mööda palatit ringi käia, siis tuli välja, et teleka vaatamine sünnituse ajal siiski eriti mugav pole. Kokkuvõttes veetsin sünnitusmajas oldud 3,5 tunnist enne pesamuna sündi nii 2 tundi kindlasti mõnusalt lobisedes valude vaheajal (naljagi viskasime mehe ja ämmakaga) ja siis tund aega vähem mõnusalt, kuid siiski innukalt lobisedes. Muusikast kolmandal korral seetõttu puudust ei tundnud, et sünnitus oli päris tore kogemus nagunii.

Aga soovitan kohe kindlasti muusikat. Võta nii rahustavat ja lõõgastavat, kui ka ergutavat ja rõõmsat. Mida täpsemalt, ei oska soovitada, sest ei tunne Sinu maitset.

Eks oleneb väga sünnitusest, kas muusika peale üldse veel mõelda jõuad. Mul olid nii jõhkrad valud, et kui isegi oleks enne planeerinud muusika jmt sünnitusele kaasa võtta, siis ilmselt oleksin ise esimene olnud, kes oleks käskinud muusika kinni panna. Tahtsin keskenduda vaikuses ja isegi mehe küsimused, et kas vett tahan vmt, olid kuidagi ärritavad.

Ma kuulasin raseduse ajal palju rahulikku meeleolu muusikat- lihtsalt meloodiad, sellised nagu spades lastakse 🙂 Võtsin selle plaadi kaasa ka, aga selgus, et mängija oleks ka pidanud kaasas olema- oi, kui kuri ma enda peale olin, et ei täpsustanud seda üle. Tundsin väga puudust sellest, just selles avanemisperioodis, vaikus oli tappev:S

Mul ei olnud kaasas, aga mälupilt on, et ämmakas pani muusika mängima. Mul pole aimugi, mis plaat see oli, ei kuulnud midagi, kõik käis nii kiirelt ja intensiivselt.

mul mängis raadio(erinevad) ja siiamaani on need laulud kuidagi erilisemad teistest…:D

Mul polnud plaanis sünnitusel muusikat kuulata, aga lõpuks ikka muusika käis. Kui valutamise ajal KTG tehti, siis avastasin, et mul on palju kergem valutada kui saan sõrmedega toksida lapse südametoonide järgi rütmi. Siis sain keskenduda toksimisele, mitte valule. KTG masin aga võeti ju lõpuks ära, kuigi palusin, et jääks külge, et toksida saaksin 😀 Aga ämmakas soovitas siis muusikat, et saaksin muusikataktis toksida. See oli raskem, sest rütmid muutusid pidevalt. Aga muusika jäi igatahes lõpuni käima. Mingid kindlad laulud kõlasid koguaeg, tunde. Ja pärast sünnitust kui mees sama plaadi autos käima pani, siis sama kiirelt käis see automakist välja kah, sest tema enam ei suutnud neid laule kuulata- pidavat seda õudust meelde tuletama (sünnitus oli meie mõlema jaoks õudus, mida rohkem kumbki läbi teha ei kavatse).