Müüsime hiljuti enda eluaseme. Tegemist oli korteriga 4 aasta eest valminud majas. Soetasime korteri kohe peale valmimist ja elasime seal algusest lõpuni sama siseviimistlusega, me ei värvinud seal ise seinu ega teinud üldse midagi selle 4 aasta jooksul. Probleeme ei olnud, korter oli väga soe ja kuiv. Müüa oli hea, kuna teadsime, et müüme korralikku kinnisvara. Ostjad aga tulid võtmete üleandmisele koos tööriistadega, lõid kohe pahtlilabidatega seinte nurkadesse ja mujale augud ja siis näitasid meile väidetavaid ehitusvigasid, magamistoa seina sees oli mingi täitmata vahe jms. Nüüd, nädal hiljem saadavad pilte ja kirju, on näha, et nad on igale poole auke lõhkunud ja avastanud veelgi ehitusvigasid seinte seest. Ja nüüd nõuavad meilt nende parandamist või hüvitist. Meie ei ole sellega nõus, kuna ei pea end vastutavaks ehitusvigade eest, millest me teadlikud ei olnud. Müüsime neile endateada korras korteri (jah, sanitaarremondi vajadus oli näha, kuna seintel esines lapse tekitatud plekke ja täkkeid, neid nad nägid ka ise korterit vaatamas käies). Keegi oskab nõu anda? Kas me oleme tõesti korteri müüjatena vastutavad selle eest, mis seinte seest välja võib tulla ja kohustatud nüüd tagantjärgi korteris remonti hakkama tegema?
Teema: Müüsime korteri, ostjad soovivad hüvitist
ju on uued omanikud juristid. selliseid juhtumeid on muide palju, kus ostetakse ja siis nõutakse konpensatsiooniks sisuliselt kogu summa tagasi.
ise olen mõelnud, et nt maja müües tuleb isegi täiesti korraliku maja korral kirjutada, kuulutusse, et müüd krundi koos lamuutamist vajava majaga. ja küsida siis hingehinda, sest koht on hea.
korterit müües aga alati, et müüd kap.remonti vajavat korterit.
Kas te ostsite otse arendajalt? Kas garantiid ka pakuti?
Meil oli juhus, kus uues korteris (maja valmis ka üsna hiljuti ja sai arendajalt ostetud) osutus elektrisüsteem kohati praagiks. Kuna arendaja pakkus 5 aastast garantiid ja see puudus avastati nn garantii ajal, siis parandustööd (elektriku töötasu ja uus kontakt) kompenseeris arendaja. Läksid selle 5a garantii alla.
Hüvitist saab ostja siis nõuda, kui müüja oli teadlik ehitusvigadest. Kas notaris ei pandud ostu-müügi lepingusse punkti, et müüja ei ole vastutav puuduste eest, mille olemasolust ta teadlik pole?
Ah, unusta ära. Ära vasta, ära vaidle. Mitte midagi. Kui nad soovicad ise korterit lammutada, on see nende probleem.
Värv kobrutab…no mida hekki.
Kobrutav värv/pahtel ei ole varjatud puudus – seda on silmaga näha. Kui müüsite, kas pilte ka tegite? On neil näha defekte? Ostja kui käis korterit vaatamas, nägi ka kõike, mis saab silmaga näha? Sel juhul pole tõesti midagi nõuda. Kui nüüd on tekkinud mingid defektid, siis see on juba ostja enda mure.
Ütletegi, et viimistlus on arendaja tehtud, teie pole seinu lahti võtnud ega uurinud, mis nende sees on – seega ei saagi olla teadlikud puudustest. Ja kes üldse ütles, et tegu on puudustega? Selleks on vaja ehitusekspertiis tellida – niisama lambist võib palju jama välja ajada, aga ilma ekspertiisita ei võta keegi neid hüvitisenõudeid tõsiselt. Las tellivad kõigepealt ekspertiisi, alles siis saab asja üldse arutama hakata.
konsulteeri juristiga. päris ausalt. parem on, kui enda tagala kindlustate ja olete kursis, mida neil on võimalik nõuda või mitte.
Võtke sama hinna eest tagasi ja müüge teistele. See jama sellistega ei tasu ära.
Võtke sama hinna eest tagasi ja müüge teistele. See jama sellistega ei tasu ära.
Nad on ju juba pool maja ära lammutanud.
Mul oli kunagi sama juhus. Äkki olidki samad ostjad 😀 Peale ostu hakkasid põrandaid ja seinu lammutama ja siis hakkasid sõimukõned, et kuidas me ei rääkinud mis on põranda all ja seina sees. Nõudsid osa raha tagasi, lubasid kohtusse anda. Saatsin pikalt sellised jobud. Mingit õigust pole neil midagi nõuda.
See, mis on põrand all või seina sees, ei puutu kuidagi teisse. Varjatud puudus on hallitus kapi taga nurgas, mida korterit ostes kapi tõttu näha ei olnud. Varjatud puudus on käepäraste vahenditega lapitud vannialune lekkiv toru, millest ostjale ei räägitud jne. Varjatud puudus on seinatagune majavamm, mille olemasolu peale tubaste viljakehade eemaldamist ja toa hoolikat tuulutamist ja lõhnastamist ostja eest varjati. Varjatud puudus ei ole asi, mida seinakonstruktsioone avamata ei saa müüja kuidagi teada.
Lase mõnel juristil neile kirjutada vastus varjatud puuduste teemal. Kindladti lase märkida vajadus sõltumatu ehitusekspertiisi järele ning asjaolu, et ehitusekspertiis ei saa teha järeldusi, kui nad omal käel seal lammutanud on.
Võtke sama hinna eest tagasi ja müüge teistele. See jama sellistega ei tasu ära.
Nad on ju juba pool maja ära lammutanud.
Ma oleks ka muidu pakkunud, et las müüvad tagasi või tühistage tehing, aga kui nad on korteri segi peksnud, siis võite pakkuda, et ostate korteri tagasi sama hinnaga kui nad taastavad esialgse olukorra. Või siis võtate hinnapakkumise, mis maksaks müügieelse olukorra taastamine ja teete ettepaneku, et ostate tagasi remondi hinna võrra odavamalt. Mingit hüvitist küll ei maksaks. Tegemist on siiski suht uue korteriga, mida te pole ise ehitanud. Seega ei saa teilt nõuda, et oleksite täpselt kursis mis on seina sisse pandud või panemata jäetud.
Küsi http://www.vastused.ee/ lepinguõiguse või korteriomandiõiguse alt, seal juristid vastavad. Ja saada vastus nahaalidele edasi. Ilmselegelt õngitsevad praegu, et äkki hakkad kartma ja maksadki mingi osa tagasi. Kui oled tugeva närviga, saada sõna otseses mõttes p…se. Sina pole seda maja ehitanud, et peaksid teadma, mis seina sees või põranda all on! Ükski korterimüüja ei tea, mis seina sees on!
See, mis on põrand all või seina sees, ei puutu kuidagi teisse. Varjatud puudus on hallitus kapi taga nurgas, mida korterit ostes kapi tõttu näha ei olnud. Varjatud puudus on käepäraste vahenditega lapitud vannialune lekkiv toru, millest ostjale ei räägitud jne. Varjatud puudus on seinatagune majavamm, mille olemasolu peale tubaste viljakehade eemaldamist ja toa hoolikat tuulutamist ja lõhnastamist ostja eest varjati. Varjatud puudus ei ole asi, mida seinakonstruktsioone avamata ei saa müüja kuidagi teada.
Lase mõnel juristil neile kirjutada vastus varjatud puuduste teemal. Kindladti lase märkida vajadus sõltumatu ehitusekspertiisi järele ning asjaolu, et ehitusekspertiis ei saa teha järeldusi, kui nad omal käel seal lammutanud on.[/quote
Meie ostsime otse arendajalt jah, alguses oli garantii, aga see on möödas. Meie majal ei olnud 5 aastat garantiid, oli vist 2, kui ma ei eksi. Igatahes on garantii läbi.
Ostja ütleb, et värv on lahti ja pahtel kobrutab ja ilmselgelt ei ole me ventilatsiooni kasutanud ja oleme ka ise korteri ära rikkunud. No ei olnud midagi kusagilt lahti, kui meie seal elasime. Hirm tuleb peale, et kas tal tõesti on reaalselt alus midagi nõuda, kuna me oleme juba raha uude kinnisvarasse investeerinud ja ei olekski talle midagi anda. Ja ega ei tahakski, kuna mainisime ära kõik meile teadaolevad vead, mitte midagi ei varjanud ja seda ei usu ma siiani, et pahtel kusagilt kobrutab, kuna elasime seal ju 4 aastat sama viimistlusega.
Notaris kinnitasime, et ei ole meile teadaolevaid varjatud vigu, mis oli ka tõsi. No ei teadnud me, et kusagil seina sees võib mingi defekt olla.
Tõepoolest, ära lase ennast ostjate lollustest segada. Enne kinnisasja ostmist on ostjal kohustus objektiga tutvuda, see on kirjas igas tüüplepingus ja kindlasti küsis notar ostjatelt, et kas nad on müüdava objekti üle vaadanud. Pretensioone esitada ja hinna alandamist saab nõuda enne lepingu sõlmimist, pärast seda saab nõuda hüvitist ainult siis, kui te teadlikult peitsite vigu: a´la pesite hallitanud seina puhtaks ja ei rääkinud, et on probleeme niiskusega või lükkasite katkisele põrandale vaiba peale. Kobrutav sein oli kohe näha ka ostjatele ja ei lähe arvesse, sest neil oli valida, kas osta kobrutava seinaga korter või mitte. Ammugi ei lähe arvesse ehitusvead. St need läheksid arvesse, kui te oleksite müügikuulutuses reklaaminud, et müüte just äsjavalminud korraliku remondiga korterit, aga seda te ju ei teinud.
Mida rohkem te osjatega vaidlete, seda hullemaks laheb. Neil pole mingit oigust midagi n6uda. Las viivad asja kohtusse ja siis peavad nemad t6estama, et teie tegite midagi valesti.
Las viivad asja kohtusse. Enne ei pea te isegi e-maili vastu saatma.
Kui nad ostsid pangalaenuga, siis olemas ka hindamisakt ja seal kirjeldus viimistluse kohta+pildid. Kohus saab selle ka välja nõuda kui asi peaks õldse sinnani minema.
Üldises plaanis vastutab müüja asja puuduste eest (ja reeglina pole vahet, kas puudus on nähtav või mitte). Samas see, mis on puudus ja mis mitte, peaks olema kirjas lepingus. Müüja kohustus on anda üle lepingutingimustele vastav asi. Mis teil seal lepingus kirjas on, seda meie ei tea. Aga just see on kogu asja võti. Iga sarnase vaidluse korral tuleb esimese asjana selgeks teha, milles pooled kokku leppisid. Ilma seda teadmata pole tõsikindlate järelduste tegemine võimalik. Kui mingites tingimustes/kvaliteedis kokkuleppe puudub (nii enamasti on), siis tuleb hinnata, kas korter vastab vähemalt keskmisele ehituskvaliteedile.
Kas te üleandmisakti ei teinud, kus kõik fikseeritud? Lisaks nagu soovitati,kui korter osteti laenuga,tehti sellele hindamisakt ja seal ka üht-teist kirjas + pildid
Minu järgnev jutt ei puuduta otseselt seda juhtumit, vaid kirjutan oma 5 aastat kestnud kohtusaaga põhjal, mida loetakse varjatud puudusteks. Mina olin omal ajal ostja rollis ja tegin endale asjad igasugustest seadustest (Ehitusseadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Asjaõigusseadus) kuni kohtulahenditeni võimalikult selgeks, et ma saaksin aru, mida räägivad mulle vastava ala spetsid. Olgu kohe öeldud, et niisama ma kohtuteed jalge alla ei võtnud, vaid asjalood olidki tõsised.
Niisiis. See ei loe, kas sa müüjana teadsid müügi hetkel, et põranda all on majavamm või sadas katus kuskil varjatud kohas läbi jne jne jne. Ei loe kahjuks, ärge pange pahaks. Läheb varjatud puuduse alla, ja ei loe ka notarilepingu klausel, et oled objekti üle vaadanud. Sel puhul ei tasu võtta asjast sõna-sõnalt kinni, et “aga mina ei ole spetsiaalselt varjanud ja mina üldse ei teadnud”. Kohtus tõlgendatakse sellist klauslit teisiti ehk siis müüja vastutab. Teadis või ei teadnud. Oli ta nendes asjades ise süüdi või ei.
Teate, on isegi kohtuasi, kus puuduolevad akna vihmaveeplekid luges kohtunik varjatud puuduseks, sest ostja “ei tegutsenud asja üle vaadates oma kutse- ja majandustegevuse raames (ehituseksperdina)” ega pidanudki teadma, et majal peavad vihmaveeplekid olema. Nii et uskuge mind – kui asi peaks minema kohtusse, kaitseb seadus ja olemasolevad kohtulahendid päris tublisti ostja huve.
Kui minna ehituseksperdiga objekti ostueelselt üle vaatama, saab müüja sellele viidata, et “kutsetegevuse raames tegutsev isik” oli kaasas, vaatas üle ja kui on pretensioone, esitagu ostja need temale. Mis ongi õige. Ehk siis sisuliselt ja naljaga pooleks öelduna – ära võta spetsialisti kaasa, on pärast lihtsam protsessida. Mitte et keegi plaaniks sellist asja ostes ette. Loodetavasti mitte. Küll aga on kohtuasjad kallid, eriti tänapäeval, ja võtavad ka aastaid aega – võidavad sellest advokaadid ning ka riik, sest lõivud on suured. Nii et küsimus on, kas sinu puhul, teemaalgataja, on ostjad valmis kohtusse minema ja vead on selleks piisavalt tõsised. Vastasel juhul maksavad nad lihtsalt peale, mis pole otstarbekas.
Pigem tundub, et antud olukorras püütakse ehk mängida müüja teadmatusele ja loodetakse pigem kohtuväliselt mingisugust kompensatsiooni saada. Oluline on leida hea ehitusvaldkonna asjadega kokku puutunud jurist ja ehituseksperti, teemaalgataja, kellega ses osas konsulteerida.
Loomulik kulumine ja siseviimistluse kobrutamine ei ole protsessimise aluseks. Täitmata vahe? Sõnaga oleks hea, kui saaks rohkem aimu, mis need suured ja jubedad vead on, mis nad välja toovad.
Kui müüja selle nn “kutsetegevuse raames tegutseva isiku” üleandmise juurde kutsub, kas siis tema vastu protsessimine on välistatud?
Kui müüja selle nn “kutsetegevuse raames tegutseva isiku” üleandmise juurde kutsub, kas siis tema vastu protsessimine on välistatud? Kas selleks sobib maakler või kust sellist leida?
Kui müüja selle nn “kutsetegevuse raames tegutseva isiku” üleandmise juurde kutsub, kas siis tema vastu protsessimine on välistatud? Kas selleks sobib maakler või kust sellist leida?
Maakler ei ole mingi ehitusspetsialist, tema on tavaline müügimees.
Kui minna ehituseksperdiga objekti ostueelselt üle vaatama, saab müüja sellele viidata, et “kutsetegevuse raames tegutsev isik” oli kaasas, vaatas üle ja kui on pretensioone, esitagu ostja need temale. Mis ongi õige.
Mis mõttes kui on pretensioone, siis esitagu ostja need temale? Asja eest vastutab ikkagi omanik, mitte suvaline ehitusekspert, kes on protsessi lihtsalt kaasatud kui arvamuse avaldaja, spetsialist. Ja see spetsialist ei pea üldse olema kutsetegevuse raames tegutsev isik. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsema peab MÜÜJA, siis saame rääkida tarbijale müügist ning nagu teada tarbija kui selline on alati lepingu nõrgem osapool..Aga ekspert vahet pole, kes ta on, peaasi et ikka ekspert on, oma asja tunneks jne. Selles suhtes muidugi õige, et kohtus oleks see argument..et ekspert vaatas üle näiteks asja..tehti enne ostu ekspertiis..vms..mis annab rohkem aimu, et inimene teadis, mida ostis ja ostiski selle teadmise pinnalt..
Ehitusspetsialisti kutsumine ostueelse ülevaatuse juurde pole kohustuslik ja see on nagunii ostja erahuvi, so sellise teenuse tellib ostja. Kui võtad kaasa tavalise onu Juhani, kes on “oma kätega maja ehitanud”, siis tema pole paberitega spetsialist – nt kohtuasja korral ei lähe tema “kutse- ja majandustegevuses tegutseva isiku” alla. Selle terminiga mõeldakse kutselist ehitusvaldkonnas tegutsevat spetsialisti, kelle töö ongi (ehitus)ekspertiiside tegemine.
Arvestage, et ehitusekspertiis maksab tänapäevalgi seal 1000+ euro kanti. Jah, kui hakkad ostma mitmemiljonilist häärberit, on mõistlik selline näpuliigutus teha, sest kaalul on palju. Korteri puhul ei ole väga rentaabel, ja nii pannaksegi standardse klauslina notarilepingusse lihtsalt kirja, et ostja vaatas üle. Ja vaat siin tulebki mängu see, et vaatas küll, aga ei pidanud omama ehitusspetsiifilisi teadmisi, millega arvestab kohus.
Kui nüüd ostueelse ekspertiisi käigus tulevadki vead välja, saab ostja ostmisest loobuda, aga 1000 eurot on ka raha, kas pole? Teine variant on hinda alla kaubelda. Pretensioonide esitamine spetsialistile, mida mainisin, tähendab aga küll seda, et kui tema ei tee oma tööd ostueelselt ostja jaoks hoolsalt ja mingid vead jäävad avastamata, siis iseenesest fakt, et kutseline spets on objekti üle vaadanud, annab trumbi nüüd juba müüja kätte. Ehk siis kohtu silmis käis ostja paberitega spetsiga asja üle vaatamas ja sellele enam tugineda ei saa, et ta ise ei omanud vastavaid teadmisi. KUI hoolsalt seda ekspertiisi tehti, on iseasi ega puutu enam müüjasse. Ja siis pole ju tõesti midagi muud, kui et kes muusika tellis, see muusikuga klattigu.
Teeme ühe asja veel selgeks – kinnisvara puhul ei kehti Tarbijakaitseseadus, see ei ole müük tarbijale antud seaduse raames. Kinnisvaratehingud lähevad ainult ja ainult Asjaõigusseaduse alla ning rakendub müügigarantii, mis on 5 aastat (mitte 2 aastat nagu tarbijalemüügi puhul). Antud juhul oli müüjaks eraisik. Mitte majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik ehk kinnisvarafirma, aga ka sel puhul ei läheks juhtum Tarbijakaitseseaduse alla.
Mis puutub sellesse, et kui müüja kutsub spetsi üleandmise juurde, siis see ei anna kahjuks asja juures midagi. Päris tavatu on seegi (antud juhtumi puhul), et üleandmise AJAL hakatakse müüja ees juba seinu lahti võtma ja vigu otsima. Eeldusel, et üleandmine toimus pärast notaritehingut ja raha laekumist. Aga igal juhul ei vabasta üleandmise juures viibiv müüja esindaja-ehitusekspert müüjat kuidagi vastutamisest.
Oluline on muidugi ka see, et kui ostjad tahavad asja seaduslikult ajada, peavad nad esitama ametliku kirjaliku pretensiooni kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis, so allkirja vastu müüjale üle andma või tähitult saatma koos piisava tähtajaga vastamiseks. Selline pretensioon peab sisaldama vigade loetelu ja müüjal on mõistagi võimalus kutsuda oma spetsialist, kes siis need vead üle vaatab ja arvamust avaldab, kas need on põhjendatud või ei. Lisan veel seda, et lasta lihtsalt spetsialistil või “spetsialistil” kokku kirjutada, et midagi polegi viga, ei ole mõistlik – minu vastaspool läkski sellega alt, et nii väitis, ja vastu pükse tema kohtuniku otsusel sai. Vabandust väljenduse eest. Nii et ärge seda teed minge.
Kui pretensioonist edasi rääkida, siis kohtuvälisele kokkuleppele mittejõudmisel on ostjal õigus pöörduda ametliku instantsi poole, aga nagu ma ütlesin, peab selleks kõva raha taga olema ja vead sellised, et kohtutee ära tasuks. Kas ametlik pretensioon on esitatud ja nõude suurusjärkudest juba ka juttu olnud?
Teeme ühe asja veel selgeks – kinnisvara puhul ei kehti Tarbijakaitseseadus, see ei ole müük tarbijale antud seaduse raames.
No kui konkreetsest teemaalgatusest räägid, siis loomulikult eraisikust eraisikule müües pole kumbki neist tarbija aga kui väidad, et kinnisvarale üldse Tarbijakaitseseadus ei kehti, siis see on vale.
Kinnisvaratehingud lähevad ainult ja ainult Asjaõigusseaduse alla ning rakendub müügigarantii, mis on 5 aastat (mitte 2 aastat nagu tarbijalemüügi puhul).
Vale! Asjaõigusseadus küll mingit müügigarantiid ei kehtesta, puhas võlaõiguslik instituut..
Soovida võivad nad igasugu asju. Andku siis kohtusse. Seni ignoreeri.
Mul oli kunagi sama juhus. Äkki olidki samad ostjad ???? Peale ostu hakkasid põrandaid ja seinu lammutama ja siis hakkasid sõimukõned, et kuidas me ei rääkinud mis on põranda all ja seina sees. Nõudsid osa raha tagasi, lubasid kohtusse anda. Saatsin pikalt sellised jobud. Mingit õigust pole neil midagi nõuda.
Soovida võivad nad igasugu asju. Andku siis kohtusse. Seni ignoreeri.
Julgelt paugute. Teate ka asjast midagi või niisama targutate?
Kohtus jääb müüja suure tõenäosusega süüdi. Nagu siin juba öeldud, ei loe, et müüja ei teadnud (või “ei teadnud”), mis on seina sees. Kalliks läheb see ignoreerimine talle.
Mulle tundub, et ostjad hakkasid korteris hoopis siseviimistlust endale sobivaks muutma, seest ega sa muidu ju ei hakka seinadesse auke uuristama või seinu eemaldama, et näha mis seal all on. Tahavad ilmselt hoopis, et osa remondirahast kinni maksaksid.
Juhul kui seinte seest ilmus tõesti suuri ehituskonstruktsioonilisi vigu (mida mingi täitmata vahe kindlasti ei ole), siis suunaksin nad vaatamata garantiiaja möödumisele selle ehitaja juurde, kellelt 4 aastat tagasi uue korteri ostsite. Sellisel juhul olete petta saanud juba teie ning tuleks ostjaga seljad kokku panna ning parandused ehitusfirmalt välja nõuda. Kui sa sellise jutuga virisevate ostjate juurde lähed, võiks oletada, et tõmbavad virinal volüümi vähemaks, sest oled võimalikus (kohtu)vaidluses neile kasulik.
Mul oli kunagi sama juhus. Äkki olidki samad ostjad ???? Peale ostu hakkasid põrandaid ja seinu lammutama ja siis hakkasid sõimukõned, et kuidas me ei rääkinud mis on põranda all ja seina sees. Nõudsid osa raha tagasi, lubasid kohtusse anda. Saatsin pikalt sellised jobud. Mingit õigust pole neil midagi nõuda.
Soovida võivad nad igasugu asju. Andku siis kohtusse. Seni ignoreeri.
Julgelt paugute. Teate ka asjast midagi või niisama targutate?
Kohtus jääb müüja suure tõenäosusega süüdi. Nagu siin juba öeldud, ei loe, et müüja ei teadnud (või “ei teadnud”), mis on seina sees. Kalliks läheb see ignoreerimine talle.
Mängid lolli ja trollid või oledki nii loll?
Mitte mingil juhul ei lähe need ostjad kohtusse, sest nad teavad, et nad ei saa punast sentigi. Lihtsalt kompavad, kui kaugele oma santaažiga minna saavad.
Üldises plaanis vastutab müüja asja puuduste eest (ja reeglina pole vahet, kas puudus on nähtav või mitte). Samas see, mis on puudus ja mis mitte, peaks olema kirjas lepingus. Müüja kohustus on anda üle lepingutingimustele vastav asi. Mis teil seal lepingus kirjas on, seda meie ei tea. Aga just see on kogu asja võti. Iga sarnase vaidluse korral tuleb esimese asjana selgeks teha, milles pooled kokku leppisid. Ilma seda teadmata pole tõsikindlate järelduste tegemine võimalik. Kui mingites tingimustes/kvaliteedis kokkuleppe puudub (nii enamasti on), siis tuleb hinnata, kas korter vastab vähemalt keskmisele ehituskvaliteedile.
Sellist loba on kiidetud? Päriselt?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
