Esileht › Pereelu ja suhted › n-m
Kui naine teenib rohkem kui mees, kas teid ei häiri igapäevaeluine majanduslik ebavõrdne panustamine?
Olen ise oma raha eest uuendanud kodusisustust, maksnud kinni mehe osa reisidel. Tunnen, et hoolimata sellest, et raha pole elus peamine, kaob tasapisi respekt ja hakkan mehesse suhtuma nagu lapsesse.
Kuidas sellega toime tulla? Peale lahutuse…
Appi. Raha pärast olete koos? või inimese pärast oled koos?
Tehke mingi ühine konto, kuhu mõlemad kannavad…no näiteks 80% oma sissetulekust (sõltub sissetulekute suurusest, aga protsent võiks olla võrdne). See on nn perekonto ja kõik kulud (eluase, toit, reisid) lähevad sealt. Siis on äkki vähem tunnet, et “mina maksin” ja rohkem tunne, et “pere eelarvest” läks raha.
Tehke mingi ühine konto, kuhu mõlemad kannavad…no näiteks 80% oma sissetulekust (sõltub sissetulekute suurusest, aga protsent võiks olla võrdne). See on nn perekonto ja kõik kulud (eluase, toit, reisid) lähevad sealt. Siis on äkki vähem tunnet, et “mina maksin” ja rohkem tunne, et “pere eelarvest” läks raha.
Eluaseme kulud lähevadki nö ühiskontolt (mõlemad kanname võrdse summa). Toidu osas jälgin mina eelarvet ja ostan toiduaineid, millest saaks valmistada sooja toitu. Mees ostab võileivakraami (kallis!), tellib hooti lõunapakkumisi kohvikust (kiire, polnud aega süüa teha…). Kulutab toidule oluliselt rohkem kui mina, mistõttu oleksime ühise toidukontoga juba poole kuu pealt nullis.
No ja perereisid tulevad 80% minu arvelt, sest ma ei taha olla lõunamaal 2- tärni hotellis basseini veerel ja selletõttu olen nõus enamuse maksma – kallim hotell, autorent. Tunnen end muidugi kehvasti, sest unistustes viib mees mind reisile, mitte vastupidi.
Tehke mingi ühine konto, kuhu mõlemad kannavad…no näiteks 80% oma sissetulekust (sõltub sissetulekute suurusest, aga protsent võiks olla võrdne). See on nn perekonto ja kõik kulud (eluase, toit, reisid) lähevad sealt. Siis on äkki vähem tunnet, et “mina maksin” ja rohkem tunne, et “pere eelarvest” läks raha.
Eluaseme kulud lähevadki nö ühiskontolt (mõlemad kanname võrdse summa). Toidu osas jälgin mina eelarvet ja ostan toiduaineid, millest saaks valmistada sooja toitu. Mees ostab võileivakraami (kallis!), tellib hooti lõunapakkumisi kohvikust (kiire, polnud aega süüa teha…). Kulutab toidule oluliselt rohkem kui mina, mistõttu oleksime ühise toidukontoga juba poole kuu pealt nullis.
No ja perereisid tulevad 80% minu arvelt, sest ma ei taha olla lõunamaal 2- tärni hotellis basseini veerel ja selletõttu olen nõus enamuse maksma – kallim hotell, autorent. Tunnen end muidugi kehvasti, sest unistustes viib mees mind reisile, mitte vastupidi.
Siis ongi nullis ja järgmine kuu juba kokkuhoidlikum.
Tehke mingi ühine konto, kuhu mõlemad kannavad…no näiteks 80% oma sissetulekust (sõltub sissetulekute suurusest, aga protsent võiks olla võrdne). See on nn perekonto ja kõik kulud (eluase, toit, reisid) lähevad sealt. Siis on äkki vähem tunnet, et “mina maksin” ja rohkem tunne, et “pere eelarvest” läks raha.
Eluaseme kulud lähevadki nö ühiskontolt (mõlemad kanname võrdse summa). Toidu osas jälgin mina eelarvet ja ostan toiduaineid, millest saaks valmistada sooja toitu. Mees ostab võileivakraami (kallis!), tellib hooti lõunapakkumisi kohvikust (kiire, polnud aega süüa teha…). Kulutab toidule oluliselt rohkem kui mina, mistõttu oleksime ühise toidukontoga juba poole kuu pealt nullis.
No ja perereisid tulevad 80% minu arvelt, sest ma ei taha olla lõunamaal 2- tärni hotellis basseini veerel ja selletõttu olen nõus enamuse maksma – kallim hotell, autorent. Tunnen end muidugi kehvasti, sest unistustes viib mees mind reisile, mitte vastupidi.
Siis ongi nullis ja järgmine kuu juba kokkuhoidlikum.
Ei saa lastele öelda, et kaks nädalat midagi ei söö, pole toiduraha.
Rääkida mehega sellest?? Meil pole mingeid ühiskontosid, jooksvalt maksame nii et üks midagi ja teine teist asja. Arutame läbi ka reisidel nt kes mille maksab, mees kütuse, mina puhkuse osa, söögid kordamööda jne. Kõik ju läbirääkimise küsimus.
Rääkisime just sellest. Nii ongi, temal raha pole ja minul raha on. Temal on raha nö igapäevakuludeks. Mina spa-taks, reisiks suvel ringi, sest talvel teen palju tööd. Temal raha pole, et reisida.
Kuidas leppida sellega, et mina pean peret üleval? Kui tahan restorani, kutsun mehe kaasa ja maksan arve, mitte vastupidi. Kui tahan reisile, maksan 80% ise. Kui tahan spa-sse, maksan kõigi kulud.
Tahaks ka olla õrn naisuke, keda mees restorani viib, roosikimpe kingib ja reisile kutsub.
Kui naine teenib rohkem kui mees, kas teid ei häiri igapäevaeluine majanduslik ebavõrdne panustamine?
Olen ise oma raha eest uuendanud kodusisustust, maksnud kinni mehe osa reisidel. Tunnen, et hoolimata sellest, et raha pole elus peamine, kaob tasapisi respekt ja hakkan mehesse suhtuma nagu lapsesse.
Kuidas sellega toime tulla? Peale lahutuse…
See on ju tavaline looduse käik, kui naine hakkab mehest rohkem teenima, siis tal kaob mehe vastu tunded ja naine üritab leida meest kes temast rohkem teenib. Seepärast islamimaades naistel tööl käia ei lubata või soosista, sest see toodaks katkiseid peresid.
Aga kui peaksid töötuks jääma ja eluga alla käima, siis jälle on mehe vastu suur armastus, nii et naine ei ole loodud rahulolevaks olendiks, vaid rahulolematuks lõhkujaks.
Kuidas mehed sellega rahul on, et teenivad rohkem ja teevad välja. Algul teevad välja, hiljem elab pere mehe teenitud raha eest. Kuidas nad on rahul sellise eluga? Mul ka mees räägib, et jää koju. Tema teenib. Kahekesi pole mõtet tööl käia, tal nii hea palk. Mina küll nii ei räägiks. Ei võimaldaks enda kulul elada.
Kuidas mehed sellega rahul on, et teenivad rohkem ja teevad välja. Algul teevad välja, hiljem elab pere mehe teenitud raha eest. Kuidas nad on rahul sellise eluga? Mul ka mees räägib, et jää koju. Tema teenib. Kahekesi pole mõtet tööl käia, tal nii hea palk. Mina küll nii ei räägiks. Ei võimaldaks enda kulul elada.
Sest see on aegade jooksul kujunenud uhkuseks. Mees on uhke kui toidab pere ära ja naine saab lastega olla kodus. Aga naine on rahulolematu, sest ta tahaks ka olla nagu mees, teenida, aga ta ei taha oma teenitut jagada mehega. Siis hakkab naine pidama ennast ja oma lapsi pereks, aga mees mingu ära, sest ta enam ei teeni.
Teenin ka mehest rohkem, aga vahe selles, et ei ole huvitatud postkaardi unistustesr, spaadest, reisidest ja viietärnihotellidest – ning ei kuluta ka sellele. Oleks mul ka see “standardilatt” nõnda kõrgelee aetud, oleks head meest vast päris raske leida. Vb selline paks vana somm suudaks seda lubada.
Tehke mingi ühine konto, kuhu mõlemad kannavad…no näiteks 80% oma sissetulekust (sõltub sissetulekute suurusest, aga protsent võiks olla võrdne). See on nn perekonto ja kõik kulud (eluase, toit, reisid) lähevad sealt. Siis on äkki vähem tunnet, et “mina maksin” ja rohkem tunne, et “pere eelarvest” läks raha.
Eluaseme kulud lähevadki nö ühiskontolt (mõlemad kanname võrdse summa). Toidu osas jälgin mina eelarvet ja ostan toiduaineid, millest saaks valmistada sooja toitu. Mees ostab võileivakraami (kallis!), tellib hooti lõunapakkumisi kohvikust (kiire, polnud aega süüa teha…). Kulutab toidule oluliselt rohkem kui mina, mistõttu oleksime ühise toidukontoga juba poole kuu pealt nullis.
No ja perereisid tulevad 80% minu arvelt, sest ma ei taha olla lõunamaal 2- tärni hotellis basseini veerel ja selletõttu olen nõus enamuse maksma – kallim hotell, autorent. Tunnen end muidugi kehvasti, sest unistustes viib mees mind reisile, mitte vastupidi.
Miks sa sellise rotiga pere lõid ja lapsed said? Puhtalt sinu oma süü ju.
Kuidas leppida sellega, et mina pean peret üleval?
Mis seal siis imelikku on? Kes rohkem teenib, see rohkem panustab, igas normaalses peres on see nii. Paljud naised teenivad meestest vähem ja on sama diil. Kui protsentuaalselt panustavad mõlemad oma sissetulekust võrdselt, ongi asi võrdne. Teenin samuti oma mehest rohkem ja meil ongi umbes nii, et ta ei panusta vähem protsentuaalselt oma sissetulekust. See ongi okei. Kui sul see mingi au või uhkuse küsimus, et ei suuda lugu pidada mehest, kes sinust vähem teenib, on see sinu probleem ja otsi siis mingi teine mees endale.
Kui sul see mingi au või uhkuse küsimus, et ei suuda lugu pidada mehest, kes sinust vähem teenib, on see sinu probleem ja otsi siis mingi teine mees endale.
Seda tuleb ka teisele inimesele öelda, et armastan sind täpselt nii kaua kui sul raha on.
Meil on kooselu jooksul olnud kord nii kord naa. Alguses teenisin mina rohkem, hiljem mees. Mõlemad oleme tööd rabanud ja oma kohustusi täitnud. Lapsed suureks saanud ja tagasivaates oleme võrdsed olnud kokkuvõttes. Praegu teeme ühiselt asju ja tööd. Kergelt ei ole eriti midagi tulnud. Nii raha, kui asjade paikasaamised ikka oma töö ja vaevaga, ega suhteski asjad ise ei suju. Mehele lõi korra pähe, kui hakkas minust rohkem teenima, mina olen alati olnud see, kes ei kamanda ega nääguta, küll aga vaatan, et üle ei pingutaks abikaasa.
Rohkem teeniv mees ei tähenda, et kohe reisile viib ja lillesülemeid kingib ja restodesse tirib. On täiesti tavaline, et rohkem teenides muututakse ka ihnemaks just, kogutakse pangakontole või investeeritakse (kel läheb hästi sel vallas, kel ei). See kui rohkem teeniks ei tähenda, et ta tuleks kaasa tehnika ja mööbli uuendamisega, reisimisega jne. Seega ole õnnelik, et saad seda rahaliselt mõlema eest lubada ja mees kaasa teeb su “hullusi”.
Ja kui vaadata “eluaeg oleme koos”, siis üldiselt meeste panus jääb vähemaks seal 60 eluaasta kandis. Kui selleks ajaks pole suutnud end elu lõpuni kindlustada, siis võib arvestada, et varsti on see mees ülalpeetav. Kui see ei sobi, lase varem jalga.
Rääkisime just sellest. Nii ongi, temal raha pole ja minul raha on. Temal on raha nö igapäevakuludeks. Mina spa-taks, reisiks suvel ringi, sest talvel teen palju tööd. Temal raha pole, et reisida.
Kuidas leppida sellega, et mina pean peret üleval? Kui tahan restorani, kutsun mehe kaasa ja maksan arve, mitte vastupidi. Kui tahan reisile, maksan 80% ise. Kui tahan spa-sse, maksan kõigi kulud.
Tahaks ka olla õrn naisuke, keda mees restorani viib, roosikimpe kingib ja reisile kutsub.
No aga mida sa tahad mehest päriselt lõpuks saada siis? Kui ta teenib niipalju vähem, et tal pole võimalik neid asju võimaldada, mida sina teha tahad, siis mis nagu tegema peaks? Võta siis uus mees, kui see mees ei sobi. Või kui tahad ringi käia, maksagi siis ise, kui sinu rahakotile see raske pol. Tahad puhata, aga samas ei taha ise maksta, aga mees ei ole võimeline maksma, sina samas oled.. Misasja nagu. Täiesti arusaamatu case
Kui naine teenib rohkem kui mees, kas teid ei häiri igapäevaeluine majanduslik ebavõrdne panustamine?
Olen ise oma raha eest uuendanud kodusisustust, maksnud kinni mehe osa reisidel. Tunnen, et hoolimata sellest, et raha pole elus peamine, kaob tasapisi respekt ja hakkan mehesse suhtuma nagu lapsesse.
Kuidas sellega toime tulla? Peale lahutuse…
Muuda oma suhtumist ja vaatenurka. Kodusisustuse uuendamine ja reisimine on hobid. Oma hobide eest peabki igaüks ise tasuma. Kui koduses elus vajalikud kulutused on võrdselt kaetud, siis on sul ju väga hea kaaslane. Sinu hobide ja huvide eest aga teine ei peagi maksma, see ongi sinu kulu.
Rääkisime just sellest. Nii ongi, temal raha pole ja minul raha on. Temal on raha nö igapäevakuludeks. Mina spa-taks, reisiks suvel ringi, sest talvel teen palju tööd. Temal raha pole, et reisida.
Kuidas leppida sellega, et mina pean peret üleval? Kui tahan restorani, kutsun mehe kaasa ja maksan arve, mitte vastupidi. Kui tahan reisile, maksan 80% ise. Kui tahan spa-sse, maksan kõigi kulud.
Tahaks ka olla õrn naisuke, keda mees restorani viib, roosikimpe kingib ja reisile kutsub.
No aga taha siis midagi muud, jummel küll. Ise mõtled end õnnetuks.
Su välja toodud kitsaskohad on niivõrd erinevad, et kõige selle sügavam põhjus on ilmselt hoopis muus kui rahasummas.
Me oleme 20+ aastat koos elanud ning ei mõista, mida mõeldakse selle all, et “mees kutsub mind reisile”. Sellel võib olla mingi point siis, kui just ollakse tuttavaks saanud. Kuid kooselus? Nii-ehk-naa on ju kõik kulutused ühisest potist.
Roosikimbu kinkimine on ilmselt vaid tahtmises kinni, mitte aga rahas. Ilmselt ta lihtsalt ei tule selle peale, et kinkida. Ja et sina seda tahaksid.
Rääkisime just sellest. Nii ongi, temal raha pole ja minul raha on. Temal on raha nö igapäevakuludeks. Mina spa-taks, reisiks suvel ringi, sest talvel teen palju tööd. Temal raha pole, et reisida.
Kuidas leppida sellega, et mina pean peret üleval? Kui tahan restorani, kutsun mehe kaasa ja maksan arve, mitte vastupidi. Kui tahan reisile, maksan 80% ise. Kui tahan spa-sse, maksan kõigi kulud.
Tahaks ka olla õrn naisuke, keda mees restorani viib, roosikimpe kingib ja reisile kutsub.
Siis pead ikka rikka armukese leidma.
Kas mees on alati vähem teeninud?
Rohkem teeniv mees ei tähenda, et kohe reisile viib ja lillesülemeid kingib ja restodesse tirib. On täiesti tavaline, et rohkem teenides muututakse ka ihnemaks just, kogutakse pangakontole või investeeritakse (kel läheb hästi sel vallas, kel ei). See kui rohkem teeniks ei tähenda, et ta tuleks kaasa tehnika ja mööbli uuendamisega, reisimisega jne. Seega ole õnnelik, et saad seda rahaliselt mõlema eest lubada ja mees kaasa teeb su “hullusi”.
ojaaa….mul sõbranna mees on perekooli mõistes megarikas (tegelikus mõistes on ta päris jõukas küll, jah, võibolla isegi rikas). sõbranna rebib end mitme töökoha vahel lõhki, et kuidagigi võrdne olla, sest mees ei anna talle punast senti ka ilma mõnitamata.
Kui naine teenib rohkem kui mees, kas teid ei häiri igapäevaeluine majanduslik ebavõrdne panustamine?
Olen ise oma raha eest uuendanud kodusisustust, maksnud kinni mehe osa reisidel. Tunnen, et hoolimata sellest, et raha pole elus peamine, kaob tasapisi respekt ja hakkan mehesse suhtuma nagu lapsesse.
Kuidas sellega toime tulla? Peale lahutuse…
Nu ja mõtleme nüüd, et analoogse postituse teeb mees, millised oleks siis reaktsioonid?
Jah, mina mehena olen maksnud kinni kõik meie reisid ja restoraniarved ja andnud naisele raha riiete ja muu nodi ostmiseks ja lihtsalt niisama laristamiseks, aga ma olen seda teinud seepärast, et ma armastan teda, ma ei pea arvet kas, kuna ja kui palju ma olen andnud ja mida ma siis selle raha eest olen tagasi saanud. Kui sellised mõtted tulevad pähe, siis on targem üksi elada, saad kõik enda peale kulutada ja sul ei tekki seda muret, et äkki oled andnud kellelegi midagi rohkem kui oled ise tagasi saanud.
Rääkisime just sellest. Nii ongi, temal raha pole ja minul raha on. Temal on raha nö igapäevakuludeks. Mina spa-taks, reisiks suvel ringi, sest talvel teen palju tööd. Temal raha pole, et reisida.
Kuidas leppida sellega, et mina pean peret üleval? Kui tahan restorani, kutsun mehe kaasa ja maksan arve, mitte vastupidi. Kui tahan reisile, maksan 80% ise. Kui tahan spa-sse, maksan kõigi kulud.
Tahaks ka olla õrn naisuke, keda mees restorani viib, roosikimpe kingib ja reisile kutsub.
No aga mida sa tahad mehest päriselt lõpuks saada siis? Kui ta teenib niipalju vähem, et tal pole võimalik neid asju võimaldada, mida sina teha tahad, siis mis nagu tegema peaks? Võta siis uus mees, kui see mees ei sobi. Või kui tahad ringi käia, maksagi siis ise, kui sinu rahakotile see raske pol. Tahad puhata, aga samas ei taha ise maksta, aga mees ei ole võimeline maksma, sina samas oled.. Misasja nagu. Täiesti arusaamatu case
Kuidas arusaamatu? Naine ei tee mehele ju välja, mees naisele teeb. Seepärast ollaksegi olemuse lõksus, sealt välja saamiseks tuleb leida rohkem teeniv mees kes viib naise jälle välja, teeb välja.
Rääkisime just sellest. Nii ongi, temal raha pole ja minul raha on. Temal on raha nö igapäevakuludeks. Mina spa-taks, reisiks suvel ringi, sest talvel teen palju tööd. Temal raha pole, et reisida.
Kuidas leppida sellega, et mina pean peret üleval? Kui tahan restorani, kutsun mehe kaasa ja maksan arve, mitte vastupidi. Kui tahan reisile, maksan 80% ise. Kui tahan spa-sse, maksan kõigi kulud.
Tahaks ka olla õrn naisuke, keda mees restorani viib, roosikimpe kingib ja reisile kutsub.
Oled kindel, et õige mehega koos oled?
Huvitav et kõik TA vastu on. Mind ka häiriks, kui teeniksin mehest rohkem. On olnud aastaid selline suhe ja jah, oli raskusi austusega. See ikka kuskil kuklas häiris alati. Just see, et tahaks reisida ja igal pool käia, aga tema ei saanud. Samas ma polnud nii rikas, et igakord tema pool kinni maksta ja isegi kui olnuks, põhimõtteliselt poleks tahtnud seda teha. Kui mees teeniks must rohkem, ka ei eeldaks et muudkui maksab mu osa kinni. Tundsin lihtsalt ebavõrdsust ja toidu osas ka just. Tema oli valmis väga viletsalt sööma, aga mina tahtsin korralikult. Ja siis pmst maksin ise toidu kinni. Ei sobinud mulle see.
No lohuta ennast sellega, et kui asi oleks vastupidi – sina vaene ja mees teenib hästi, siis suurema tõenäosusega võiksid oma unistuste reisidest suu täiesti puhtaks pühkida! Rikkam mees ütleks, et mis reis, mis remont, kõik paneme aktsiakontole ja möla lõppeda. Vähemalt sul on oma autonoomia oma rahaga ja saad valida, kuhu perega minna, mida teha, ilma et mees sind ringi käsutaks. Enamus mehi ei tee mingeid reise kuigi raha on, ainult naise suurel mangumisel.
Tunnen end muidugi kehvasti, sest unistustes viib mees mind reisile, mitte vastupidi.
Kui probleem on selles “üllatusmomendis”, siis lahendus ju lihtne. Teete veel ühe ühiskonto reisirahadeks ja siis palud mehel selle kontoga teile üks tore reis planeerida ja orgunnida.
Huvitav et kõik TA vastu on. Mind ka häiriks, kui teeniksin mehest rohkem. On olnud aastaid selline suhe ja jah, oli raskusi austusega. See ikka kuskil kuklas häiris alati. Just see, et tahaks reisida ja igal pool käia, aga tema ei saanud. Samas ma polnud nii rikas, et igakord tema pool kinni maksta ja isegi kui olnuks, põhimõtteliselt poleks tahtnud seda teha. Kui mees teeniks must rohkem, ka ei eeldaks et muudkui maksab mu osa kinni. Tundsin lihtsalt ebavõrdsust ja toidu osas ka just. Tema oli valmis väga viletsalt sööma, aga mina tahtsin korralikult. Ja siis pmst maksin ise toidu kinni. Ei sobinud mulle see.
Aga siis minegi lahku inimesest, kui ei sobi sulle asjad. Mitte ära käi bitchimas foorumis. Andeks, aga ma ei saa aru, kuidas saab see närvi ajada, kui palju teine teenib, kas rohkem või vähem. Tõesti tekib küsimus, et mida need enamus mehi siis tundma peavad. Ajuvabad naised olete ikka sellised.
Aga siis minegi lahku inimesest, kui ei sobi sulle asjad. Mitte ära käi bitchimas foorumis. Andeks, aga ma ei saa aru, kuidas saab see närvi ajada, kui palju teine teenib, kas rohkem või vähem. Tõesti tekib küsimus, et mida need enamus mehi siis tundma peavad. Ajuvabad naised olete ikka sellised.
Tal pole paremat võtta. Parem varblane peos, kui tuvi katusel ja üksi reisida ta ju ei soovi.
Esileht › Pereelu ja suhted › n-m
