Uurin, kas annab midagi teha, aga vist mitte, sest kõik on seaduslik, kuigi põhjustab mõnele perele ebamugavust. Nimelt elame poolringikujulise tee ääres, mille mõlemad otsad jõuavad suurele teele välja. Google’i kaartidel on mõlemad teeotsad autoteena märgitud, tegelikkuses sõidetakse autoga ainult ühelt poolt, teist poolt kasutati vaid jalgsi käimiseks. Nüüd selgus, et see jalgraja pool asus eramaal, keegi ostis selle maa ära ja pani aia ette. Meie jaoks on mure selles, et koolilaste tee bussi peale pikenes niimoodi terve kilomeetri võrra. Elame ise selle kinni pandud teeotsa läheduses ja sealt on suuremale teele vaid paarsada meetrit, teiselt poolt peavad aga lapsed tegema kilomeetrise ringi. Mu noorem laps läheb alles esimesse klassi ja tema jaoks on suur vahe, kas jalutada iga päev bussile 600 meetrit või 1600 meetrit. Ka sõprade juurde ei saa lapsed enam otse minna. Sõprade majad paistavad, aga aiad on ees ja mine jälle pika ringiga; suvel rattaga käies pole probleemi, kuid pimedale talvele mõeldes on kahju, kui lapsel on 200 m kaugusel asuva sõbra majani üle kilomeetri kõndimist.
Kui tee läheks uue elaniku krundi keskelt, oleks arusaadav, et ta sinna jalutajaid ei soovi, tee läheb aga krundi piiri mööda, nii et oleks ta aia pool meetrit kaugemale teinud, oleks lapsed läbi mahtunud. Kuna aga ka see pool meetrit on tema eramaa, ei saa ma midagi paluma minna. Lihtsalt selline loll olukord. Ka teistes majades on lapsi, aga meile pikeneb tee kõige rohkem.
Teema: Naaber pani koolilaste tee kinni
Kahjuks pole midagi parata, kui see rada oli eramaal ja omanik soovib seda maad ise kasutada.
Kas sa ise oma aeda nihutakisd, kui keegi sooviks sealt kuhugi otse käima hakata.
Minu krundilt käisid samuti inimesed otse oma garaazide ja poe juurde. Oldid samuti pahased, kui sinna majd ehitatai ja aiad ümber pandi. Nii mõnigi käis riidlemas, et tal on nüüd palju pikem maa garaazini igapäevaselt. Et eelmine maaomanik ei teinud takistusi.
Mis parata, kui eelmine maaomanik oma suure maalapi mitmeks jagas ja maha müüs ning sinna majad ehitati. Meie puhul oleks läbipääsu lubamine tähendanud lausa seda, et diagonaali üle hoovi oleks jalgrada kulgenud nagu vanasti. No tõesti ei soovi seda.
Kui meilt oodata veel samalaadset lahkust nagu vanalt omanikult, siis toimuksid kortermajade grillimised ka meie hoovis, sest vana omanik lubas seda oma maalapi osas, mida ta ise ei kasutanud. Või noh vaevalt keegi talt luba küsimas käiski ja seda platsi ja võsa lihtsalt kasutati selleks.
Aga sa võid ju minna ja teha juttu sellest – uus omanik võibolla ei teagi, et see jalgrada aktiivses kasutuses on. Võibolla teete ühisel jõul näiteks väravad sinna aeda. Aga kui omanik pole sellest mõttest vaimustuses, siis polegi midagi teha – tuleb ringi käia.
Meie ostsime ka paar aastat tagasi kinnistu, kus krundid on aedadega piiratud. Aedades on aga väravad – nii pääsevad naabrid kiiresti ühelt kinnistult teisele. Ka meie krundil kulgeb selline jalgtee. Seni kuni väravad ilusti kinni pannakse (mul on väikesed lapsed, ei soovi, et nad lahtisest väravast välja pääseksid) – mul ei ole selle vastu midagi kui naabrid läbi mu aia lähevad (nad on muidugi viisakad – ei loobi prahti maha, ei tallu taimi ära). Aga kõik omanikud muidugi ei taha seda.
Ühesõnaga – mine küsi. Kui vastus on eitav, siis nii ongi. Aga vähemalt küsisid.
On olnud kogemus sarnase juhtumiga (siiski tegemist oli ainsa juurdepääsuteega), vaidluste lahendamisel oli abiks vallavalitsus.
Kõigepealt küsimus, kas oled naabriga RÄÄKINUD? Ei ole, ikka perekool ligem.
Alusta ikka sellest. Ta võib-olla ei teagi asja tagamaid.
Kui tõesti on küsimus pooles meetris, siis võib ju lahendus leiduda. Võib-olla ka teine naaber, kelle krunt on piinev nihutaks ka oma aeda? Saaks kahe aia vahelt läbi käia.
miks peaks naaber tahtma täies krundipiiri pikkuses uut aeda tegema hakata ainult selleks, et naabrilapsed saaksid otse käia? tead, kui palju aia ehitamine maksab? praegu ta lihtsalt ühendas oma aia olemasoleva külge ning säästis sellega ühe küljepikkuse hinna.
miks ta peaks tahtma sinna väravat teha, et võõrad saaksid läbi tema aia käia? kas sa ise tahaks, et su hoov oleks läbikäidav?
uskumatu ülbus ikka teemaalgatajal
Võib olla see inimene tüdines lihtsalt lahke olemast.
Tean ise juhust, kus inimesel läks samamoodi tee läbi krundi ja lõpuks pani aia ette, kuna lihtsalt ei jaksanud enam seda läga koristada, mida inimesed maha jätsid, lisaks nõuti lumekoristust jne temalt, kuna tema maal. Inimene ei jaksanud sellega enam tegeleda ja ehitas lihtsalt aia. Ametliku teed sealt nagunii ei läinud lihtsalt nö ka lühem tee bussini, mida inimesed olid aastaid kasutanud. Omarahvaga polnudki kunagi probleeme, aga kui uusarendused sinna tulid hakkas üks prügi maha loopimine ja kiunumine pihta, seega usun, et igal asjal kakspoolt.
vald peab garanteerima sinu krundilt juurdepääsu avalikule teele.
naaber EI pea garanteerima sinule läbipääsu oma krundist.
kuidas sulle omale meeldiks, kui nt sinust mitu maja edasi elav asotsiaal leiab samamoodi nagu sina, et tal on õigus otseteele?
ja see otsetee läheb läbi sinu hoovi ja võibolla ka läbi maja? (terrassiuksest sisse, läbi elutoa ja köögi esikusse ning eesuksest välja. nii iga päev, mitu korda.
kui kodunt ära lähed või öösel magama, siis jätad ka uksed igaksjuhuks lahti, sest äkki naaber peab muidu öösel mõned meetrid pikema tee käima, kui sa niiiiii häbematu oled naabrite suhtes.
Kas buss on koolibuss? Võib-olla annab hoopis bussipeatust nihutada teie tee teise otsa, sinna, kuhu kõik koolilapsed teie tänavast nüüd ju lähevad (muidu peavad ehk mitusada meetrit mööda maanteeäärt ka käima, kui ma situatsioonist õigesti aru sain). Või kui on tavaline buss, siis annab ehk teha uue bussipeatuse, näiteks ma elan asula piirimail, põhimõtteliselt on meil kahe umbtänava ümber oma väike kogukond, ja me taotlesime mitu aastat tagasi, et tehtaks lisaks bussipeatus meie maanteele väljasõidu juurde.
Ehk et, naabri osas ei pruugi sul tõesti midagi teha olla, aga kui asi on bussis, siis võib saada seda koolilastele sobivaks nihutada – võimalik, et sõltub koolilaste arvust.
vald peab garanteerima sinu krundilt juurdepääsu avalikule teele.
naaber EI pea garanteerima sinule läbipääsu oma krundist.
kuidas sulle omale meeldiks, kui nt sinust mitu maja edasi elav asotsiaal leiab samamoodi nagu sina, et tal on õigus otseteele?
ja see otsetee läheb läbi sinu hoovi ja võibolla ka läbi maja? (terrassiuksest sisse, läbi elutoa ja köögi esikusse ning eesuksest välja. nii iga päev, mitu korda.
kui kodunt ära lähed või öösel magama, siis jätad ka uksed igaksjuhuks lahti, sest äkki naaber peab muidu öösel mõned meetrid pikema tee käima, kui sa niiiiii häbematu oled naabrite suhtes.
Mis asotsiaalid ja ööseks uksed lahti!? Mis soga sa ajad?
Kus küll selline olukord asub? Google kaartide alusel midagi otsustada on küll väga vale, esmalt vaataks ikka maa-ametist ja siis täpsustaks Kinnistusraamatust. Pole harvad juhud, kus keegi samuti vaatab mingit google kaarti ja paneb tee kinni ja siis hiljem selgub, et plegi alust teed kinni panna. Ega maa-ameti kaart kuvarilt vaadates väga täpne pole.
Räägi inimesega ja pakkuge, et kogukond aitab aia tegemisel. Tuttav päris ühe vana maja ning selgus, et sealt kaudu läbi hoovi käis kõrval tänava rahvas otse poodi. Oli ikka üllatunud küll, kui seal toimetama hakkas ning mingi hetk võõras hoovist läbi marssis. Esimese asjana tegigi aia ette, et käige mööda kõnniteed, aga mitte teiste hoovide.
1600 meetrit ei ole väga pikk maa kui tee on korralik ja ohutu.
Väga nahaalne on leida, et keegi peaks oma aia seetõttu teise kohta tegema. Või äkki tahab naaber koera võtta ja lausa peab aia ümber ehitama. Miks ta peaks siis oma maast loobuma? Sest justnimelt loobumine see oleks kui ta aia teeb kaugemale ja oma maad kasutada ei saa…
Võib ka olla, et lapsed viskavad nt ühtlasi krõpsupaki pabereid maha.Ise tahaksid, et Sinu aed oleks läbikäiguhoov?
Pakud naabrile, et maksad talle tema maa kasutamise eest renti.
Eks ta ise otsustab, kas soovib seda või mitte.
Mu noorem laps läheb alles esimesse klassi ja tema jaoks on suur vahe, kas jalutada iga päev bussile 600 meetrit või 1600 meetrit.
See 1 km lisaks kõndida ei tapa mitte kedagi, seda enam, et tänapäeva lapsed istuvad toas oma nutiseadmetes ja füüsiline aktiivsus on pea olematu. Probleem oleks vast siis kui laps peaks selle tõttu 10 või 30 km jalgsi vantsima..aga 1 km pole ju mingi probleemgi. Kuidagi imelik on lugeda, et mõne jaoks on 1 km jalgsi käimine nii suur ületamatu probleem, kas tõesti tänapäeval inimesed nii väetid, et ei suudeta paari kilomeetrit kõndida?
Räägi inimesega ja pakkuge, et kogukond aitab aia tegemisel. Tuttav päris ühe vana maja ning selgus, et sealt kaudu läbi hoovi käis kõrval tänava rahvas otse poodi. Oli ikka üllatunud küll, kui seal toimetama hakkas ning mingi hetk võõras hoovist läbi marssis. Esimese asjana tegigi aia ette, et käige mööda kõnniteed, aga mitte teiste hoovide.
See ongi vist selliste söödis olnud maade probleem, et kõik on harjunud seda üldkasutatavaks pidama. Kas polnud kunagi perekooliski lugu sellest, kuidas keegi ostis vana krundi küla keskel, tegi aia ümber, ja ümberkaudsed elanikud olid vihased, et kuidas me nüüd seal omi koeri pissitame?
Mu noorem laps läheb alles esimesse klassi ja tema jaoks on suur vahe, kas jalutada iga päev bussile 600 meetrit või 1600 meetrit.
See 1 km lisaks kõndida ei tapa mitte kedagi, seda enam, et tänapäeva lapsed istuvad toas oma nutiseadmetes ja füüsiline aktiivsus on pea olematu. Probleem oleks vast siis kui laps peaks selle tõttu 10 või 30 km jalgsi vantsima..aga 1 km pole ju mingi probleemgi. Kuidagi imelik on lugeda, et mõne jaoks on 1 km jalgsi käimine nii suur ületamatu probleem, kas tõesti tänapäeval inimesed nii väetid, et ei suudeta paari kilomeetrit kõndida?
Varahommikusel ajal on kilomeeter lisaks ikka maa küll – ma viin isegi oma juba põhikoolis käivad lapsed 1600m kaugusele raudteejaama autoga, 600m kaugusele ei viiks. Tagasi tulevad muidugi jala, aga praegusel kellaajal (kohe lähengi viima) on iga lisaks magatud 10 minutit kulla väärtusega.
Õhtul muidugi ei saa 10 min varem magama minna. Pealegi see 10 min hommikul ei päästa midagi.
Kasutab ratast või tõukerstast. Vanemad saavad ehk bussipeatusesse teha koha, kus rattaid ohutult hoida.
Varahommikusel ajal on kilomeeter lisaks ikka maa küll – ma viin isegi oma juba põhikoolis käivad lapsed 1600m kaugusele raudteejaama autoga, 600m kaugusele ei viiks. Tagasi tulevad muidugi jala, aga praegusel kellaajal (kohe lähengi viima) on iga lisaks magatud 10 minutit kulla väärtusega.
Miks siis 600m kaugusele ei vii? Saab ju veel ühe kulla väärtusega 5-10 min magada.
äkki ta sellepärast tegigi oma krundile aia ümber, et pääseda sinu kasvatamatutest jõnglastest, nt kiusasid järjepidevalt maaomaniku lapsi, lemmikloomi, trampisid peenardel, murdsid lilli jne
mina ka ei lubaks ühtki võõrast inimest oma krundilt läbi jalutama. ja seadus on maaomaniku poolel. kui võõras ilmub luba küsimata mu krundile, vajutan turvafirma paanikanuppu,
teevad minu eest musta töö ära, vajadusel relva kaasabil.
äkki ta sellepärast tegigi oma krundile aia ümber, et pääseda sinu kasvatamatutest jõnglastest, nt kiusasid järjepidevalt maaomaniku lapsi, lemmikloomi, trampisid peenardel, murdsid lilli jne
mina ka ei lubaks ühtki võõrast inimest oma krundilt läbi jalutama. ja seadus on maaomaniku poolel. kui võõras ilmub luba küsimata mu krundile, vajutan turvafirma paanikanuppu,
teevad minu eest musta töö ära, vajadusel relva kaasabil.
Eestlase “tore” loomus tuleb siin ehedalt esile: naabri lapsed on automaatselt kasvatamatud jõnglased ja paremal juhul vajutatakse naabrit nähes turvafirma paanikanuppu, halvemal juhul seistakse ise relvaga vastas.
Ma ilmselt läheks uuriks omavalitsusest seda asja.
Ehitusseadustik § 94. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine
(1) Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.
(2) Eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab riigil või kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maa omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
(3) Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu andmed kantakse maakatastrisse.
Lumehelbekeste värk, ei saa kilomeetritki kõndida…
Varahommikusel ajal on kilomeeter lisaks ikka maa küll – ma viin isegi oma juba põhikoolis käivad lapsed 1600m kaugusele raudteejaama autoga, 600m kaugusele ei viiks. Tagasi tulevad muidugi jala, aga praegusel kellaajal (kohe lähengi viima) on iga lisaks magatud 10 minutit kulla väärtusega.
Miks siis 600m kaugusele ei vii? Saab ju veel ühe kulla väärtusega 5-10 min magada.
Saab ikka või? Ma viisin üleile oma haige jalaga last kooli. Teine laps hakkas samal ajal jala minema. Kui temast autoga möödusime, oli ta juba kodust ca 500m kaugusel. Autosse istumine ja sõidu alustamine võtavad ka veidi aega, mistõttu ajavõit lühikese maa peale on väiksem.
Saab ikka või? Ma viisin üleile oma haige jalaga last kooli. Teine laps hakkas samal ajal jala minema. Kui temast autoga möödusime, oli ta juba kodust ca 500m kaugusel. Autosse istumine ja sõidu alustamine võtavad ka veidi aega, mistõttu ajavõit lühikese maa peale on väiksem.
Autosse istumine küll nüüd teab mis aega ei võta, alla minuti, kui just jah pole mingit ekstra juhtumit, kus pead näiteks mingi tüübi kanderaamiga autosse vedama maja teiselt korruselt või ratastooli mitmendalt korruselt alla jne..
Saab ikka või? Ma viisin üleile oma haige jalaga last kooli. Teine laps hakkas samal ajal jala minema. Kui temast autoga möödusime, oli ta juba kodust ca 500m kaugusel. Autosse istumine ja sõidu alustamine võtavad ka veidi aega, mistõttu ajavõit lühikese maa peale on väiksem.
Autosse istumine küll nüüd teab mis aega ei võta, alla minuti, kui just jah pole mingit ekstra juhtumit, kus pead näiteks mingi tüübi kanderaamiga autosse vedama maja teiselt korruselt või ratastooli mitmendalt korruselt alla jne..
No talvele läheb ikka kindlasti kauem, kui lumi/jää tuleb autolt puhastada.
Ehitusseadustik § 94. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine
(1) Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.
(2) Eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab riigil või kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maa omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
(3) Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu andmed kantakse maakatastrisse.
Mina sain aru, et see ei olnud tee, vaid lihtsalt jalgrada.
Arvan, et taolisi juhtumeid on peale erastamiste ja uusarenduste tekkimist palju ette tulnud. Ja ega väga midagi teha olegi, kui minna rääkima ja kuidagi paluda mingit erandit. Samas, elus ongi tihti nii, et 1 lolli pärast kannatavad paljud. Meiegi ehitasime maja ning rajasime loomade aediku maadele, kus inimesed olid harjunud marjul-seenel käima ja sellega polnudki meil probleemi. Jutud, et aedikus on toredad loomad, levisid aga ruttu ning seal hakati nagu loomaaias käima. Järgmisel hetkel hakkasime oma maalt kokku korjama jäätise- ja kommipabereid, taarat ning isegi jogurtitopse! Viimane piisk karikasse sai siis, kui tabasime ühed noorukid loomi kividega loopimast. Panime valdustele traataia ümber ja sildid välja, et sisenemine keelatud. Ega seegi paljusid takistanud, isegi siis tuldi, kui nähti meid seal tegutsemas. Nii et jah, võib ikkagi olla, et millegagi on naabrit need möödakäijad pahandanud ja kannatavadki süütud.
Aaa, tuleb ka vanaisa maja meelde. Seal kulgeb ka vana rada kohe vanaisa maja tagant ja veel nii, et iga möödakäija vaatab suurest aknast sisse elutuppa. Ja just lapsed vaatavad häbenemata. Seal tekitaks ka selle raja kinnipanek paksu pahandust, aga naabrite õnneks pole selleks finantse jätkunud.
Jummel küll, selle ühe kilomeetri pärast niisugune nutulaul?!
Päris normaalne, et ma ei taha mingeid lapsi oma maa peale jalutama – ei aeda sisse, ega täpselt aia taha.
Jajah, ma tean, et justnimelt teemaalgataja lapsed ja siis selle ja tolle ja nonde jne. kägude omad ka on viksid ja viisakad, aga kust tulevad siis murtud oksad ja lõhutud lilled? vedelevad krõpsupaberikotid ja limpsipudelid? ka sabastsikutatud kassid ja jalagalöödud koerad on paraku reaalsus – kust see õudus tuleb?
Seega minu meelest väga õige on enda maad ja varandust kaitsta. Kes seda sovjetiaja “vsjo naša!” mentaliteeti ikka igatseb?
Meie elame kena rannagaribaga jõe ääres. See rannariba ja teatud suuruses krunt oma ostetud ja vastavad tähised üleval. Aga ikka leidub neid, kes “oih, ma ei näinud!” katsetavad külje alla ujuma tulla ja on kole vihased, et meie kolm suurt koera “inimesi hirmutavad”.
Muidugi oleme ka ülbed pursuid, kes vaeselt töölisrahvalt hea ujumis- ja peesutamiskoha ära võtnud (seda pea 40 aastat tagasi juba).
Eks needki kirujad pigem arva, et ” aga mis tal siis on – me ju ainult natuke ujume-päevitame”? No aga ei saa, leppige!
Teie leppige ka, et terve kohutav üks kilomeeter tuleb oma jalakesi rohkem liigutada, ja nii ongi. Ning pole mõtet maalida haledat pilti väikelapsest tuisus ja tormis pimedal talveööl – kui need lapsed ka nii nannipunnideks kasvatada, siis vedage teda ise autoga või las käivad sõbrad teil.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
