Meil ehitas ka maale üks võrdsetest-võrdsem maja mere äärde, natuke kohalikus lehes kisati, et kuidas on see võimalik, aga näe on. Arvab ka, et see rand tema krundi ulatuses on tema omand.
Mida Kägu 06.06.2018 15:01 kirjutas, on kõige õigem jutt ja ainus võimalik lahendus oma senise mugavama tee säilitamiseks.
Kes siin halvustab, et mis nõrgukesed need on, kes 600 meetri asemel 1,6 kilomeetrit käia ei suuda, need on ilmselt linnakividel kasvanud ega saa üldse aru, mis toimub maapiirkondades talvel lumetuisuga, kui lumevallid on kõrged ja väikestele lastele rinnuni. Ega suurtelgi neist läbisumpamine lihtsalt lähe.
Või kas on vahet paduvihma või külma tormise ilmaga bussipeatusse jõudmiseks mingil “tühisel kilomeetril”.
(Lisa)kilomeeter on pikk maa, selle läbimine igasugustes ilmaoludes pole ainult ajakulust ja jalgade liigutamisest sõltuv.
Ja on ikka vahe küll, kas vihmasel sügisõhtul korraks naabri poole lippamiseks ja kojutulekuks on vaja sörkida 1+ või 3+ kilomeetrit.
Kes siin halvustab, et mis nõrgukesed need on, kes 600 meetri asemel 1,6 kilomeetrit käia ei suuda, need on ilmselt linnakividel kasvanud ega saa üldse aru, mis toimub maapiirkondades talvel lumetuisuga, kui lumevallid on kõrged ja väikestele lastele rinnuni. Ega suurtelgi neist läbisumpamine lihtsalt lähe.
Või kas on vahet paduvihma või külma tormise ilmaga bussipeatusse jõudmiseks mingil “tühisel kilomeetril”.
(Lisa)kilomeeter on pikk maa, selle läbimine igasugustes ilmaoludes pole ainult ajakulust ja jalgade liigutamisest sõltuv.
Ja on ikka vahe küll, kas vihmasel sügisõhtul korraks naabri poole lippamiseks ja kojutulekuks on vaja sörkida 1+ või 3+ kilomeetrit.
Ongi ju nõrgukesed, ja täitsa maal olen kasvanud, mul oli omal ajal 2-3 korda pikem tee bussipeatusesse, seetõttu mingi 1 km ja käia ei suudeta, ajab muigama päris tõsiselt. Teiseks tundub, et sa ei tea ise maa elust midagi – kui lumehanged lastele rinnuni, siis ei sõidaks ka ükski buss seal kui teed lahti ajamata. Kui juba buss seal läheduses käib, siis ju päris võpsik või pärapõrgu pole, seega teed on ilusasti ka lahti aetud, rinnuni lumest võid vaid unistada. Kolmandaks on Eestis peaaegu olematu lumega talved, mõni üksik natuke rohkema lumega satub ka sekka, aga..ei mingit rinnuni asja. See üks lisakilomeeter on igati tervitatav ja lausa hämmastama paneb, kuidas enamus ei suuda 1 km käia! Kõigest 10-15 mintsa tee ju, mida on vinguda üldse..arusaamatu!
Teiseks tundub, et sa ei tea ise maa elust midagi – kui lumehanged lastele rinnuni, siis ei sõidaks ka ükski buss seal kui teed lahti ajamata. Kui juba buss seal läheduses käib, siis ju päris võpsik või pärapõrgu pole, seega teed on ilusasti ka lahti aetud, rinnuni lumest võid vaid unistada.
Kirjutatud oli, et tee viib selle teeni, kus buss käib. Looda sa, et kõik pisikesed teekesed aetakse lahti varahommikuti. Meil hea, kui lõunaks.
Asi pole ju suutmises ometi, saad ise ka aru. Ei ole vaja sel teemal jahuda, justkui keegi ei suudaks.
Meil on naabri majani külateed pidi 800 m. Aga kui mu lapsed peaks selleks, et naabrilastega mängima minna, läbima veel ka lisaks kilomeetri suuremal maanteel, siis ma neid pimedal ajal (2/3 aastast) sinna õhtuti ei lubaks. Ei jalgsi ega rattaga.
Kirjutatud oli, et tee viib selle teeni, kus buss käib. Looda sa, et kõik pisikesed teekesed aetakse lahti varahommikuti. Meil hea, kui lõunaks.
Asi pole ju suutmises ometi, saad ise ka aru. Ei ole vaja sel teemal jahuda, justkui keegi ei suudaks.
Meil on naabri majani külateed pidi 800 m. Aga kui mu lapsed peaks selleks, et naabrilastega mängima minna, läbima veel ka lisaks kilomeetri suuremal maanteel, siis ma neid pimedal ajal (2/3 aastast) sinna õhtuti ei lubaks. Ei jalgsi ega rattaga.
Teemaalgataja lapsel ei tule see kilomeeter ju käia tiheda liiklusega maantee ääres.
Teiseks tundub, et sa ei tea ise maa elust midagi – kui lumehanged lastele rinnuni, siis ei sõidaks ka ükski buss seal kui teed lahti ajamata. Kui juba buss seal läheduses käib, siis ju päris võpsik või pärapõrgu pole, seega teed on ilusasti ka lahti aetud, rinnuni lumest võid vaid unistada.
Kirjutatud oli, et tee viib selle teeni, kus buss käib. Looda sa, et kõik pisikesed teekesed aetakse lahti varahommikuti. Meil hea, kui lõunaks.
Asi pole ju suutmises ometi, saad ise ka aru. Ei ole vaja sel teemal jahuda, justkui keegi ei suudaks.
Meil on naabri majani külateed pidi 800 m. Aga kui mu lapsed peaks selleks, et naabrilastega mängima minna, läbima veel ka lisaks kilomeetri suuremal maanteel, siis ma neid pimedal ajal (2/3 aastast) sinna õhtuti ei lubaks. Ei jalgsi ega rattaga.
Kas naaber peab lisaks oma maast tasuta loobumisele ja aia ehitamisele veel ka teelt lund koristama hakkama, et kellegi laps kooli ja külla saaks?
Teemaalgataja lapsel ei tule see kilomeeter ju käia tiheda liiklusega maantee ääres.
seda enam ei ole ju loota puhtakslükatud teed!
seda enam ei ole ju loota puhtakslükatud teed!
Issand küll, ega siis talvel ainult maanteid ei puhastata lumest:)
Kes siin halvustab, et mis nõrgukesed need on, kes 600 meetri asemel 1,6 kilomeetrit käia ei suuda, need on ilmselt linnakividel kasvanud ega saa üldse aru, mis toimub maapiirkondades talvel lumetuisuga, kui lumevallid on kõrged ja väikestele lastele rinnuni. Ega suurtelgi neist läbisumpamine lihtsalt lähe.
Hale kuulata jah, aga paraku ei ole meil enam sellist talve, et muudkui tuiskab ja lumi on rinnuni. Nii oli mitukümmend aastat tagasi. Ja ma olen märganud, et kui tuisakb, siis nii linnas kui maal – või sinu arvates on maal tuisk kuidagi teistmoodi ja linnakividele lumi külge ei hakka?
Ja kui see kilomeetrine “sumpamine” ikka nii hirmus on, siis saab ainult linnas elada, maale asja ei ole.
miks peaks naaber tahtma täies krundipiiri pikkuses uut aeda tegema hakata ainult selleks, et naabrilapsed saaksid otse käia? tead, kui palju aia ehitamine maksab? praegu ta lihtsalt ühendas oma aia olemasoleva külge ning säästis sellega ühe küljepikkuse hinna.
miks ta peaks tahtma sinna väravat teha, et võõrad saaksid läbi tema aia käia? kas sa ise tahaks, et su hoov oleks läbikäidav?
uskumatu ülbus ikka teemaalgatajal
Olen elanud teises riigis, kus erinevalt Eestist ei olnud vahepealset okupatsiooniperioodi ja tänu sellele on eraomandisse sh eramaasse suhtumine paljuski teistsugune kui siin kohati veel. Eestis kohtab ikka veel nõukaaegset mentaliteeti – vsjo naše. Praeguses ühiskonnakorralduses, mis on seadustega hästi reguleeritud, on igal asjal omanik ja iga omandi ning õigusega käib kaasas kohustus ja vastutus. Maaomaniku õigus on kasutada maad tema valitud ja talle sobival sihtotstarbel, tema kohustus on maksta maamaksu (mis laekub 100% kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja mis on üks põhiline tuluallikas, mida omavalitsus saab kasutada näiteks koolibussi käimapanekuks, et algklasside lastel ei oleks ebamõistlikult pikk koolitee). Samuti on maaomanik kohustatud hoidma oma maad heaperemehelikult – kui möödakäijad sinna hamburgeripabereid loobivad, siis näidatakse näpuga maaomanikule, kui need seal vedelevad, kui tee on auklik, siis seal auto lõhkunu vaatab jälle tee omaniku suunas ja eeldab, et omanik maksab kahjutasu. Seega ootus, nagu oleks maaomanik riigi seaduse taga oleva kogukondliku kokkuleppe põhjal veel moraalselt kohustatud eelistama naabrite huve oma huvidele, ei ole põhjendatud. Demokraatlikus riigis, kus me elame – kui miski on seaduslik, siis see ongi inimeste parimais huvides nii kokku lepitud ja tõsta sellest ülimaks “aga me oleme nii harjunud”, “aga me varem kõndisime üle tema maa”, “aga tal peaks mu lapsest kahju olema, kui see pimedas kahe kilomeetri kaugusele bussile kõnnib” ei ole õige.
Kodanikuühiskonnas on üks väga lihtne põhimõte: sul on õigus teha kõike mida sa tahad, aga sa pead arvestama teise inimese samasuguse õigusega. Kui pead normaalseks, et su lapsed tohivad naabri kinnistust igal ajal läbi käia, pead olema valmis, et naabripere sinu majja või õuele igal hetkel kutsumata saabub, arvestamata seda, millega sina parasjagu tegeled, võibolla topless päevitad näiteks. Küsimus on privaatsuse kaitses, vsjo naše aeg on möödas.
Viimasele – Eestis tehti maade tagastamisel ja erastamisel mitu suurt viga sh. mõõdeti eramaade sisse ajaloolised külateed. Näiteks vanemate maakodus juures on külatee tegelikult sisemõõdetud erinevate kinnistutele – kinnistud erastati nii, et nad n.ö. jooksevad üle tee. Enamik maaomanikke on normaalsed, saavad aru, et neil kõigil on seda teed vaja, muidu ei pääseks koju – aga ikka on üks maaomanik, kes topib mingeid väravaid, silte üles – kusjuures seda teed eriti võõrad ei kasutagi. Enamik inimesi on seal elanud terve elu, isegi suvitajad on pikaajalised, uued omanikud aktsepteerivad sellist tee kasutust jne.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
