Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Naabrilaps ei kutsunud sünnipäevale

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 113 )

Teema: Naabrilaps ei kutsunud sünnipäevale

Postitas:
Kägu

Mul on lapsevanemana kogemust ligi 30 aastat. Kõik need aastad on meie kodu uksed olnud laste sõprade jaoks valla, kaasa arvatud naabrilaste jaoks, kellega nad niiehknaa hommikust õhtuni koos mängivad. Ei ole küll kunagi olnud sellist olukorda, et igapäevased mängukaaslased oleksid sünnipäevapeo listist välja jäänud.

Meie uksed on samuti kõigi laste  jaoks valla olnud iga päev ja see Bullerby toimis igapäevaselt väga hästi. Kõik võisid tulla ja olla ja pakuti ka süüa või näkse kõigile, kes kohal juhtusid olema. Said ka ööbida, kui tuju tuli. Aga kui nii laps kui ka meie tahtsime korraldada väikese sünnipäeva vaid koos oma sugulaste, vanavanemate ja sõprade lastega, keda nii tihti ei näinud, siis seda ka tegime. See polnud mingi avalik üritus. Täiesti omavaheline olemine. Õnneks polnud meil ühtki naabrimutti, kes oleks pärast tulnud selgitust nõudma, miks me oma koju vaid oma lähedased inimesed kutsusime.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui teema oleks vastupidine. Lapsel tuleb sünnipäev. Kutsub klassist sõbrad. Kas peaks kutsuma ka naabrilapse, kellega ta muidu tihti mängib ja keda võib sõbraks pidada. Kas oleks arusaadav, et naabrilaps ei mahu. Naabrilaps läheb eelarvest üle. Et naabrilaps pole sõber, vaid lihtsalt laps kes elab kõrval korteris ja kuna pole kellegi teisega mängida, siis mängivadki koos, aga ta pole sõber. Või siis hoopis naabrilapse tunnete peale mõtlemine, pigem ülemõtlemine. Et ta ju ei tunne kedagi, tal on ebamugav! Kas on? Saab hoopis endale ka sealt sünnipäevalt tuttavaid lapsi.

Tead, meil oma majad, vahetu naaber, kelle peres samal aastal sündinud laps. Nad on sisuliselt titest saati tuttavad ja sõbrad. Keegi ei mõtle üle, aga on ennekuulmatu, kui nad vastastikku teineteist peole ei kutsu. Kõik aeg ninapidi koos ja lahutamatud ja siis pidu on suvalistele lastele? Väga kummaline.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pange tähele, et TA tegelikult ei maini poole sõnagagi, et tema laps oleks tundnud end kõrvalejäetuna, kurvana või solvatuna, sest ei saanud kutset sünnipäevale. Laps on kurb, sest ema keelas sõpruse ära. Seega pole mõtet väita, et ema valib lapse poole või kaitseb last või võimestab tema tundeid. Ikka omaenda solvumist elatakse välja praegu.

Ausalt, ma tunneks ka end kehvasti, et kas minu laps siis ei kõlba või on mingi teisejärguline sõber jne. Ja ma leian, et on ka oluline õpetada lastele seda osa sotsiaalsest suhtlusest, kuidas tunda ära, kui sind ei taheta ja sellega arvestada ja mitte jääda emotsionaalselt rippuma inimeste külge, kes samaga ei vasta. Aga ma ei arva, et 1. klassi lapsel peaks seetõttu naabriga mängimise ära keelama. See on päris raske taak ellu viia ka, kuidas sa pidevalt hoiad neid lahus? Kohe varsti on suvevaheaeg ka ju. Laps näeb aknast, et teine on õues, sa siis keelad samal ajal õue minna? Laps läheb õue, teine tuleb ka, käsutad enda oma kohe tuppa? Pigem jälgiks ja vaataks ja õpetaks last märkama selliseid suhtluse nüansse, et ta oskaks aru saada, mis sorti suhe tal selle teise lapsega on. Nt et on küll vabal ajal mängukaaslane, aga parimaks sõbraks ei maksa vist tõesti pidada.

Väga huvitav ka, et kui laps sünnipäeval ei käinud, siis kust ema teab, et kutsutud olid sugulased, lasteaiakaaslased ja klassikaaslased. Ja koguni, et paar klassikaaslast jne. Kuidas sa tead võõra pere külaliste arvu ja kes nad pere jaoks on? Kõlab kahtlaselt. TA on kas selle perega lähemalt seotud, kui tunnistab või obsessib ja nuhib nende elus mingit moodi.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

äkki ei kutsutud last sellepärast, et lapse ema ei meeldi…

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks selline olukord on solvav muidugi, aga mina ei sekkuks nii jõuliselt laste sõprusesse. Las klaarivad ise omavahel.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kutsud kõiki, aga siis on setskonnnas liialt palj uüksteisele võõramaid.

Ma ei saa aru, miks see selles vanuses probleem peaks olema. Ei tunne üksteist, siis ei tunne, ega see koos mängimist sega ju. Lastel pigem ongi põnevam kui saavad uute lastega mängida.

.

Ma pidasin oma lapsel vanuses 4-8 aastat just selliseid sünnipäevasid ja üks erand ka põhikooli ajal, kus erinevad lapse sõbrad erienevatest seltskondadest (kusjuures alguses  aastate lõikes samad külalised) ja pean ütlema, et igal sünnipäeval ei mänginud/tegutsenud kõik koos ning  käis ikkagi minu suunamise all, et  seltskond  sel hetkel ühtlustuks ja/või vähemalt sünnipäevalaps oleks sünnipäeva ajal kõigiga ka suhelnud(mänginud), kui ka sünnipäev ajal tekksid oma väiksemad seltskonnad ning kõiki tegevusi/mänge ei tehtud ühiselt. Ja olen olnud mitmeid kordi  oma lapse saatjana ka nö ühiste/suurematel lasteaiakaaslaste/algklasside laste sünnipäevadel (osade lapsevanematega suhtlesime ise tihedamalt ning ja viibisime laste sünnipäevadel) ning ei mänginud kõik koos ühiselt alati ka kõik lasteaiakaaslased või klassikaaslased omavahel.  Seega mõistan täiesti inimesi, kes ei taha ise sellist üritust korraldada ja /või tunneb hooopius, et sellisel üritusel võib ehk mõni külaline tunda samamoodi häirituna vms.

Ja ausaltöelda oleme me pidanud tegema ka lapse sõprade sünnipäevale kutsumisel omi kaalumis. Laps ise sai kõigi hästi läbi (nii lasteaias, kui koolis on seda alati toonitatud) ning suhtles erinevate klassipuntidega ka ning enda jaoks sõpru oli nö erinevatest “puntidest”. Paar aastat oli (tüdrukutel) erinevate puntide vahel “hõõrumisi” ja oligi keeruline – kutusud mõlemad, siis tuleku korral tekkis jama, kutsud ühe, üteine solvunud, kutud teise, siis esimene solvunud, jätad mõlemad kutsumata, jälle “probleem”.  Vanemana juba taas sobis läbikäimine omavahel. Ja olemagi sünnipäeva olemusest (ka lasteaiaealise lapsega) arutanud, kas ja mis võimalused  on. Ning näiteks 8-aastse sünnipäevad olidki rohkem nö lasteaiakaaslastest sõprade kokkusaamine (nii lapse sõprade puhul, kui oma lapse puhul), sest erinevatesse koolidesse läksid nad laiali (ja igapäevast suhtlust vähem) ja esimeses klassis klassikaaslaste sõprus polnud alguses  veel nii kinnistunud ning need sünnipäevad olidki lastele kui kindla sõpuskonna harvemad kokkusaamised. Samas mõistan, kui laps oleks soovinud esimeses klassis just “uute” klassisõpradega  väiksemat sünnipäeva, et väiksemas seltskonnas nö kinnistada klassikaaslastest sõprussuhteid, mitte panna talle sünnipäevaks nö erinevate seltskondade liitja “tööd”.

Mu lapse kogu sõpruskond peaks olema juba eos solvunud ja lõpetanud temaga suhted, sest sel aastal otsustas, et ta ei pea sõpruskonnaga, sest sünnipäev langeb eksamiajale (enamus gümnaasiumilõpetajad) ning sealkandis meil ka lähedaste sünnipäevasid ( meil kokku 5 tk ja lapse sõpruskonnas lisaks  talle endale ka mitu sünnipäeva)  järgemööda ehk sugulastega (ka samaeliste sugulastest sõpradega) “tähistamine” küll ilmselt ekprompt tuleb. Kuna meil see aeg igal aastal tihe, siis ühel hetkel ongi nii, et vahel jääb kellegi sünnipäeva tähistamine “justkui ära” ja kui sõbrad kõik oleks solvujad, siis oleks ikka keeruline küll.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on ju sama nagu see, et vahel ei taha ühe lapsega (olgugi et sõber) koos mängida, vaid kellegi teisega, vahel tahaks üldse üksi jne. Ei hakka ju sundima, et alati peate koos mängima. Sünnipäev (ja pulmad jm üritused) võis olla sõpruse taseme näitaja mingile põlvkonnale, aga ajad on muutunud ja enam see nii ei ole. Kutsutakse vastavalt olukorrale, hetkesuhtlusele, tundele, peole jne. Lihtsalt selle hetke järgi, kes mahub, kelle osas tunne on jne. Ise ka ju ei tee alati terve sõpruskonna pidu, kus on välja hinnatud, millised on ikka täpselt need kõige olulisemad sõbrad ja siis kõik korraga kutsutud. Ma teen vahel nt suurema peo, vahel paari sõbraga, vahel seotud sõpradega, vahel kutsun paar tükki, kes on omavahel üldse võõrad (ja samal ajal võib ka mõni parim sõbranna kutsumata jääda, kui neid rohkem on!). Lihtsalt vastavalt olukorrale ja hetkesuhtlusele. Ei näita see mingit suhtumist neisse sõpradesse, lihtsalt tahtsin hetkel nendega olla, keda kutsusin, rahulikult jutustada ja nalja teha. Liiga suur pidu tahab niikuinii teistsugust korraldust ja suhelda ka kõigiga ei saa.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

äkki ei kutsutud last sellepärast, et lapse ema ei meeldi…

See on nüüd küll väga jabur põhjus last karistada ja mitte kutsuda selle eest, et tema ema ei meeldi. Normaalarenguga täislasvanu nii ei käitu kindlasti.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pange tähele, et TA tegelikult ei maini poole sõnagagi, et tema laps oleks tundnud end kõrvalejäetuna, kurvana või solvatuna, sest ei saanud kutset sünnipäevale. Laps on kurb, sest ema keelas sõpruse ära. Seega pole mõtet väita, et ema valib lapse poole või kaitseb last või võimestab tema tundeid. Ikka omaenda solvumist elatakse välja praegu.

Ausalt, ma tunneks ka end kehvasti, et kas minu laps siis ei kõlba või on mingi teisejärguline sõber jne. Ja ma leian, et on ka oluline õpetada lastele seda osa sotsiaalsest suhtlusest, kuidas tunda ära, kui sind ei taheta ja sellega arvestada ja mitte jääda emotsionaalselt rippuma inimeste külge, kes samaga ei vasta. Aga ma ei arva, et 1. klassi lapsel peaks seetõttu naabriga mängimise ära keelama. See on päris raske taak ellu viia ka, kuidas sa pidevalt hoiad neid lahus? Kohe varsti on suvevaheaeg ka ju. Laps näeb aknast, et teine on õues, sa siis keelad samal ajal õue minna? Laps läheb õue, teine tuleb ka, käsutad enda oma kohe tuppa? Pigem jälgiks ja vaataks ja õpetaks last märkama selliseid suhtluse nüansse, et ta oskaks aru saada, mis sorti suhe tal selle teise lapsega on. Nt et on küll vabal ajal mängukaaslane, aga parimaks sõbraks ei maksa vist tõesti pidada.

<!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-nonexxxclearxxxblock –> Väga huvitav ka, et kui laps sünnipäeval ei käinud, siis kust ema teab, et kutsutud olid sugulased, lasteaiakaaslased ja klassikaaslased. Ja koguni, et paar klassikaaslast jne. Kuidas sa tead võõra pere külaliste arvu ja kes nad pere jaoks on? Kõlab kahtlaselt. TA on kas selle perega lähemalt seotud, kui tunnistab või obsessib ja nuhib nende elus mingit moodi.

TA teab seda, sest nad on naabrid ja näeb isegi, kui naabrite juures käivad külalised ja teiseks, ilmselgelt on teine laps seda rääkinud TA lapsele, kes tal sünnipäeval käisid.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on ju sama nagu see, et vahel ei taha ühe lapsega (olgugi et sõber) koos mängida, vaid kellegi teisega, vahel tahaks üldse üksi jne. Ei hakka ju sundima, et alati peate koos mängima. Sünnipäev (ja pulmad jm üritused) võis olla sõpruse taseme näitaja mingile põlvkonnale, aga ajad on muutunud ja enam see nii ei ole. Kutsutakse vastavalt olukorrale, hetkesuhtlusele, tundele, peole jne. Lihtsalt selle hetke järgi, kes mahub, kelle osas tunne on jne. Ise ka ju ei tee alati terve sõpruskonna pidu, kus on välja hinnatud, millised on ikka täpselt need kõige olulisemad sõbrad ja siis kõik korraga kutsutud. Ma teen vahel nt suurema peo, vahel paari sõbraga, vahel seotud sõpradega, vahel kutsun paar tükki, kes on omavahel üldse võõrad (ja samal ajal võib ka mõni parim sõbranna kutsumata jääda, kui neid rohkem on!). Lihtsalt vastavalt olukorrale ja hetkesuhtlusele. Ei näita see mingit suhtumist neisse sõpradesse, lihtsalt tahtsin hetkel nendega olla, keda kutsusin, rahulikult jutustada ja nalja teha. Liiga suur pidu tahab niikuinii teistsugust korraldust ja suhelda ka kõigiga ei saa.

Liiga suurt pidu ei taha, aga ühe külalise veel kutsumisega ei lähe ju pidu oluliselt suuremaks. Ja teiseks, kuidas pidi TA teadma, et see teine laps hindab kõrgemalt nende teiste laste sõprust, kui tema lapse oma, kui käitumisest paistab hoopis nii, et TA lapsega tahab pidevalt mängida ja teisi sõpru pole üldse eriti näha? Ehk et oma käitumisega on naabri laps jätnud mulje nii TA lapsele, kui TA-le, et tegu on tema lapse näol lahutamatute sõpradega?

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pange tähele, et TA tegelikult ei maini poole sõnagagi, et tema laps oleks tundnud end kõrvalejäetuna, kurvana või solvatuna, sest ei saanud kutset sünnipäevale. Laps on kurb, sest ema keelas sõpruse ära. Seega pole mõtet väita, et ema valib lapse poole või kaitseb last või võimestab tema tundeid. Ikka omaenda solvumist elatakse välja praegu.

Ausalt, ma tunneks ka end kehvasti, et kas minu laps siis ei kõlba või on mingi teisejärguline sõber jne. Ja ma leian, et on ka oluline õpetada lastele seda osa sotsiaalsest suhtlusest, kuidas tunda ära, kui sind ei taheta ja sellega arvestada ja mitte jääda emotsionaalselt rippuma inimeste külge, kes samaga ei vasta. Aga ma ei arva, et 1. klassi lapsel peaks seetõttu naabriga mängimise ära keelama. See on päris raske taak ellu viia ka, kuidas sa pidevalt hoiad neid lahus? Kohe varsti on suvevaheaeg ka ju. Laps näeb aknast, et teine on õues, sa siis keelad samal ajal õue minna? Laps läheb õue, teine tuleb ka, käsutad enda oma kohe tuppa? Pigem jälgiks ja vaataks ja õpetaks last märkama selliseid suhtluse nüansse, et ta oskaks aru saada, mis sorti suhe tal selle teise lapsega on. Nt et on küll vabal ajal mängukaaslane, aga parimaks sõbraks ei maksa vist tõesti pidada.

<!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-nonexxxclearxxxblock –> Väga huvitav ka, et kui laps sünnipäeval ei käinud, siis kust ema teab, et kutsutud olid sugulased, lasteaiakaaslased ja klassikaaslased. Ja koguni, et paar klassikaaslast jne. Kuidas sa tead võõra pere külaliste arvu ja kes nad pere jaoks on? Kõlab kahtlaselt. TA on kas selle perega lähemalt seotud, kui tunnistab või obsessib ja nuhib nende elus mingit moodi.

Tundub, et naaber nuhib TA elus, muudkui saadab oma last tema lapsega mängima, muidu aga teeb nägu, et ei teagi teda. Tuleks ikka rääkida selle lapsega, et mis see kutsumata jätmise põhjus oli, ja miks see naabrilaps nii käitus ja miks käib TA ukse taga, kuigi keegi pole teda enne sinna kutsunud ega öelnud, et tahab mängida. Lihtsalt lambist vajub ukse taha pühapäeval, et mängime. Väga imelik.

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

TA teab seda, sest nad on naabrid ja näeb isegi, kui naabrite juures käivad külalised ja teiseks, ilmselgelt on teine laps seda rääkinud TA lapsele, kes tal sünnipäeval käisid.

See pole ju võimalik. Lihtsalt nähes, et naabrile tuli x arv külalisi, ei saa ta teada, kas need olid sugulased, lasteaiakaaslased, klassikaaslased või kõik need kokku või kui palju oli millise koosluse esindajaid. Samuti ei saanud naabrilaps lapsele jutustada, kes käisid, sest pärast sünnipäeva TA ju kohe ei lubanud neil enam suhelda ja saatis naabrilapse ukse tagant minema.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks selline olukord on solvav muidugi, aga mina ei sekkuks nii jõuliselt laste sõprusesse. Las klaarivad ise omavahel.

<!– ezoic_video_placeholder-long_content-288×162-999995-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-long_content-288×162-999995-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-long_content-240×135-999995-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-long_content-240×135-999995-nonexxxclearxxxblock –>

Asi pole klaarimises. Asi on selles, et see naabri laps käitub natuke siiski mõistetamatult. Käib muudkui ise TA ukse taha ilma eelneva kutsumiseta või kokkuleppeta TA last mängima kutsuma, aga enda sünnipäevale jätab kutsumata TA lapse ja midagi ei põhjenda ka. Pere samamoodi teeb nägu, et kõik on korras. See kõik ei tundu päris niisugune olukord, mida TA peaks eirama vaid sellele lapsele tuleb siiski selgitada, kuidas inimesed tegelikult käituvad. On siiski olemas mingid viisakusnormid, mida teavad kõik inimesed. Ilma kutsumata ja ette teatamata kellelegi külla ei minda, kui ei ole võimalik kutsuda kedagi peole, teatatakse seda ette, et kahjuks jääb pidu sel aastal ära jne. Ikka mingi viisakus võiks olla.

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsevanemana mõistan täiesti teemaalgataja pettumust. Kolme lapse emana on meilgi igasuguseid situatsioone seoses sünnipäevadega olnud. Kõige kurvemad on olnud olukorrad, kus kutsutud lapsed pole oma mittetulekust teada andnud ja sünnipäeva laps on asjatult külalisi oodanud. Kord ei saanud parim sõber haigestumise tõttu peole tulla, tegime siis tagantjärele veel koos ühe keeglis käigu.

On täiesti loogiline eeldada, et igapäevane mängukaaslane kutsub oma naabrilapsest sõbra ka sünnipäevale. No kuidas teisiti üldse võimalik saaks olla. Tõesti ei mõista!

Mõistan täiesti teemaalgataja meelehärmi, kuid lahendaksin olukorra teisiti. Räägiksin avatud kaartidega nii naabrilapse kui tema vanematega. Et mis tundeid ja mõtteid selline ignoreerimine sinu lapses tekitas. Eelkõige kurbust, arusaamatust, pettumust, ilmajäetust … Paluksin ausat selgitust, põhjendust, miks naabrilaps kutsutute hulka ei kuulunud. Kui arusaamad maailma asjadest on tõesti nii erinevad, siis tõesti ehk ei ole mõtet sõprussuhet kunstlikult edasi punnitada.

Ikka tuleb elus ette erinevaid lahendamist vajavaid olukordi. Kõigile õppetund ja arenemiskoht. Solvununa nüüd kõik suhted katkestada ehk ei ole kõige parem lahendus eelkõige laste huve arvestades.

Kuule, ole nüüd normaalne. Lähed aru nõudma, miks võõras laps ei kutsunud enda sünnipäevale sinu last??? See on selle lapse sünnipäev, tema ja ta vanemad otsustavad, mida teevad. Kas on mõni koht või asi või sündmus, kuhu lollakad maailmaparandajad oma nina ei topi. Elage ometi natuke vabamalt, ei pea igasuguseid asju kogu aeg põhjendama. Mu kolm last on kutsunud oma sünnipäevadele täpselt neid, keda on soovinud ja ma oleks ikka päris jahmunud, kui mõni ema oleks tulnud aru nõudma, et miks tema last ei kutsutud. Kuulge, tehke aiatöid või midagi füüsilist, liiga palju aega on igasuguseid ajuvabadusi genereerida.

Lollakas maailmaparandaja? Millest selline õelus, kurjus, ülbus? Niimoodi ütledki täiesti võõrale inimesele?

Mul on lapsevanemana kogemust ligi 30 aastat. Kõik need aastad on meie kodu uksed olnud laste sõprade jaoks valla, kaasa arvatud naabrilaste jaoks, kellega nad niiehknaa hommikust õhtuni koos mängivad. Ei ole küll kunagi olnud sellist olukorda, et igapäevased mängukaaslased oleksid sünnipäevapeo listist välja jäänud.

Antud loo puhul (misiganes see mittekutsumise põhjus ka ei olnud) sai haiget väike laps, keda millegipärast ei peetud peole kutsumise vääriliseks. Ja selgitust ei mingisugust …

Mis see parem variant siis oleks? Lapsed kaotavad teineteisele olulised sõbrad ja vanemad nohistavad trepil vastu tulles kaelad kanged ja pilk vastu koridori seina naelutatult üksteisest mööduda. Ja nii jäägugi igavesest ajaks igavesti?

Ma ei ole õel, kuri ega ülbe. Aga see situatsioon on nii ülepaisutatud, et paremini ka ei saa öelda. Laps kutsub sünnipäevale, keda tahab ja pole teiste asi minna õigust nõudma ja veel midagi lapsele ütlema ka. Elage ise ja laske teistel ka elada. Seletanud lapsele ilusti ära, et mõnikord on mingi asjaolu,mmils ei saa kutsuda, ka meil võib tulla, kunagi ei tea ette. Elus tuleb kõike ette ja austame siis teise otsust. Sünnipäev ei ole maailmalõpp, homme mängime jälle edasi. Minu arust tootis teemaalgataja kurjust ja halvasti ütlemist. Aga tegelikult ma arvan, et seda lugu ei ole päriselt olemas, ei kujuta ühtegi täiskasvanut selliselt halamas.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Segane tunne tekib küll, kui igapäevane mängusõber õhinal kutseid joonistab-kirjutab, peo ettevalmistustest lobiseb ja peopäeval naabermaja värav ja aed õhupallidega kaunistatud on… ning igapäevane mängukaaslane seda lusti siis n-ö aknast kaeda saab. Ebamugav olukord.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ei kujuta ühtegi täiskasvanut selliselt halamas.

Miks sa ei kujuta? Ma olen paljusid teemasid lugenud sellest kuidas lapsed lapsi tõrjuvad. Ei räägi koolis temaga, ei kutsuta sünnipäevadele. See on tihti eraldi välja toodud. Emad siiski peavad seda tõrjumise märgiks.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ei kujuta ühtegi täiskasvanut selliselt halamas.

Miks sa ei kujuta? Ma olen paljusid teemasid lugenud sellest kuidas lapsed lapsi tõrjuvad. Ei räägi koolis temaga, ei kutsuta sünnipäevadele. See on tihti eraldi välja toodud. Emad siiski peavad seda tõrjumise märgiks.

See on natuke midagi muud. Aga teemasse. Kas lapsed varasematel on läinud teineteise sünnipäevadel, kolm aastat seal elanud, teoreetiliselt siis oleks võinud kuus sünnipäeva selja taga olla. Kas see laps, keda ei kutsutud, on ise kõik kolm aastat kutsunud ja naabrilaps on ka käinud?

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

TA teab seda, sest nad on naabrid ja näeb isegi, kui naabrite juures käivad külalised ja teiseks, ilmselgelt on teine laps seda rääkinud TA lapsele, kes tal sünnipäeval käisid.

See pole ju võimalik. Lihtsalt nähes, et naabrile tuli x arv külalisi, ei saa ta teada, kas need olid sugulased, lasteaiakaaslased, klassikaaslased või kõik need kokku või kui palju oli millise koosluse esindajaid. Samuti ei saanud naabrilaps lapsele jutustada, kes käisid, sest pärast sünnipäeva TA ju kohe ei lubanud neil enam suhelda ja saatis naabrilapse ukse tagant minema.

See sünnipäevalaps võis TA lapsele ju mainida, et tal sünnipäev tulemas ja kes kõik kutsutud on tema peole juba enne pidu. Lapsed tavaliselt kiitlevadki sellega. Sellest TA laps ju ka järeldas, et ka tema on oodatud, ainult et teda ei kutsutudki.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ei kujuta ühtegi täiskasvanut selliselt halamas.

Miks sa ei kujuta? Ma olen paljusid teemasid lugenud sellest kuidas lapsed lapsi tõrjuvad. Ei räägi koolis temaga, ei kutsuta sünnipäevadele. See on tihti eraldi välja toodud. Emad siiski peavad seda tõrjumise märgiks.

Ja kui sinu laps aegajalt mingi tuju ajel isegi tõrjub mingit last, aga sa tead, et nad tavaliselt suhtlevad siiski, kas siis sina emana/isana ei näeks, et sinu lapse sünnipäeval pole kohal seda last, äkki tuleks selle peale, et ise minna naabri juurest läbi vaatama, et äkki see laps tahab ka ikka peole tulla? Minu arust on kummaline, et terve pere ära kadus sünnipäeval ja siis kaks päeva hiljem oma lapse naabri ukse taha saatsid mängima kutsuma.

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ei kujuta ühtegi täiskasvanut selliselt halamas.

Miks sa ei kujuta? Ma olen paljusid teemasid lugenud sellest kuidas lapsed lapsi tõrjuvad. Ei räägi koolis temaga, ei kutsuta sünnipäevadele. See on tihti eraldi välja toodud. Emad siiski peavad seda tõrjumise märgiks.

Siin ongi siis emade töö segitada lastele, et elus ei hakkagi kõik kõigiga mängima. Muidu kasvavadki need lumehelbekesed, kes vanuses 22 ja rohkem solvuvad, kui töökaaslane neid pulma ei kutsu. Aga kutsub sama osakonna kümnest inimesest viis. Mõistlik lapsevanem teeb oma lapsele selgeks, et maailm ei keerle ümber tema ega kunagi hakkagi. Kõik pulmad, juubelid, sünnipäevad, jaanipäevad, peaod üleõüldse on kutsuja otsus. Ega me keegi ise ka ei tea, kes tuttavatest, sõpradest oleks südamesopis soovinud kutset meie jaanipäevale või uusaastapeole. On lapsel endal pärast lihtsam. Milleks teadlikult kasvatada oma lastes tõrjutuse tunnet. Keegi ei tõrju. Lihtsalt sel peol eelistatakse seda seltskonda, teisel teist ja kolmandate inimestega käiakse üldse kõige salajasemaid jutte rääkimas ja, laste puhul, kõige salajasemaid mänge mängimas.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui teema oleks vastupidine. Lapsel tuleb sünnipäev. Kutsub klassist sõbrad. Kas peaks kutsuma ka naabrilapse, kellega ta muidu tihti mängib ja keda võib sõbraks pidada. Kas oleks arusaadav, et naabrilaps ei mahu. Naabrilaps läheb eelarvest üle. Et naabrilaps pole sõber, vaid lihtsalt laps kes elab kõrval korteris ja kuna pole kellegi teisega mängida, siis mängivadki koos, aga ta pole sõber. Või siis hoopis naabrilapse tunnete peale mõtlemine, pigem ülemõtlemine. Et ta ju ei tunne kedagi, tal on ebamugav! Kas on? Saab hoopis endale ka sealt sünnipäevalt tuttavaid lapsi.

Tead, meil oma majad, vahetu naaber, kelle peres samal aastal sündinud laps. Nad on sisuliselt titest saati tuttavad ja sõbrad. Keegi ei mõtle üle, aga on ennekuulmatu, kui nad vastastikku teineteist peole ei kutsu. Kõik aeg ninapidi koos ja lahutamatud ja siis pidu on suvalistele lastele? Väga kummaline.
<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-640×360-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-640×360-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-426×240-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-426×240-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-384×216-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-384×216-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Üldse pole kummaline. Mina oma igapäevast suhtluskaaslast naabrilast ja tema õde ka oma sünnadele ei kutsunud, sest seltskonnad olid nii erinevad. Räägin siis vanusest 9 ja üles. Varem me ei tundud. Tema mind ka mitte. Meil oli traditsioon, et järgmisel päeval saime kokku ja pidutsesime siis. Vanemad kraapisid uue salati kokku ja igavesti tore oli. Ükski lapsevanem ei tulnud rusikatega vehkima ja kumbki ei solvunud. Kes ikka tahaks olla seltskonnas, kus kõik teised omavahel tunnevad, neil on omad jutud, omad naljad, omad mängud ja siis istud seal kohmetu nägu peas.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Töökaaslase pulma ei lähekski ju, kui tegu on ainult töökaaslasega, kellega suheldakse ainult töö juures ja tööasjadest. Oleks aga väga imelik seda kutset pulma mitte saada, kui see töökaaslane tuleks muidu pühapäeva hommikuti sinu ukse taha, et sind ka tööst vabal ajal näha.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina seda asja ikka nii ei jätaks, küsiksin ikkagi põhjust. Kasvõi selleks, et oma laps näeks, kuidas tuleks ikkagi käituda, et tema ei arvaks, et nii käituda ongi okei.

+1
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina seda asja ikka nii ei jätaks, küsiksin ikkagi põhjust. Kasvõi selleks, et oma laps näeks, kuidas tuleks ikkagi käituda, et tema ei arvaks, et nii käituda ongi okei.

Ikka raputaks soola haavale? Tahad, et edapsidi su last kutsutaks seepärast, et muidu “see hull naabrieit tuleb jälle nõudma, et tema lapsukest lausa peab kutsuma. Ja kui ei kutsu, siis lööb npud sul sahtli vahele ja nõuab, et miks ei kutsunud. No nii, eks siis tuleb kutsuda”. Võibolla su laps siiski sooviks, et teda kutsutaks, kui tahetakse. Mitte siis, kui ema on kutse naapripoisist verbaalselt välja kloppinud. Naabrinaine räägib oma lapsele, laps sinu omale. Uus trauma jälle. Lõpuks miks ei peaks su laps aru saama, et ka tema ei pea tulevikus kõiki sünnipäevale kutsuma. Ka mitte neid, kelle kõigiga iga päev suhtle.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina seda asja ikka nii ei jätaks, küsiksin ikkagi põhjust. Kasvõi selleks, et oma laps näeks, kuidas tuleks ikkagi käituda, et tema ei arvaks, et nii käituda ongi okei.

Ikka raputaks soola haavale? Tahad, et edapsidi su last kutsutaks seepärast, et muidu “see hull naabrieit tuleb jälle nõudma, et tema lapsukest lausa peab kutsuma. Ja kui ei kutsu, siis lööb npud sul sahtli vahele ja nõuab, et miks ei kutsunud. No nii, eks siis tuleb kutsuda”. Võibolla su laps siiski sooviks, et teda kutsutaks, kui tahetakse. Mitte siis, kui ema on kutse naapripoisist verbaalselt välja kloppinud. Naabrinaine räägib oma lapsele, laps sinu omale. Uus trauma jälle. Lõpuks miks ei peaks su laps aru saama, et ka tema ei pea tulevikus kõiki sünnipäevale kutsuma. Ka mitte neid, kelle kõigiga iga päev suhtle.

Tahad, et laps jääks veel teiste laste kutsetest ka ilma, sest see naabripoiss räägib teistele lastele ka, et ma teda ei kutsunud, aga polnud hullu, tema ega tema ema midagi ei küsinud ka, kergelt läks seega.  Või tahad, et su laps ei kutsuks samuti mõnda teist last, et sel lapsel siis oleks sama kehv tunne nagu sinu lapsel praegu oli?

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tahad, et laps jääks veel teiste laste kutsetest ka ilma, sest see naabripoiss räägib teistele lastele ka, et ma teda ei kutsunud, aga polnud hullu, tema ega tema ema midagi ei küsinud ka, kergelt läks seega.  Või tahad, et su laps ei kutsuks samuti mõnda teist last, et sel lapsel siis oleks sama kehv tunne nagu sinu lapsel praegu oli?

Miks sa arvad, et naabripoiss seda teeb. Olen ise laps olnud, mul on 4 õde venda ja 4 last, olen vähemalt 20 inimese sünnipäevadel kinud, pole elus kuulnud, et SÜNNIPÄEVAL arutataks, et nii, Inderkut ma ei kutsunud. Ja ta ei nõudnud ka!

Ja siis kõik teised lapse ütlevad…aaaa, ta ei nõudnud? Mulle ta muidu meeldiks, kutsuksin, aga kui ta ei nõua, siis ei kutsu ma ka. Teised (kooris): me siis ka ei kutsu, kui ta ema ei nõua.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Töökaaslase pulma ei lähekski ju, kui tegu on ainult töökaaslasega, kellega suheldakse ainult töö juures ja tööasjadest. Oleks aga väga imelik seda kutset pulma mitte saada, kui see töökaaslane tuleks muidu pühapäeva hommikuti sinu ukse taha, et sind ka tööst vabal ajal näha.

Oleks või? Minu töökaaslane, kellega me aastaid käime tema initsiatiivis mitu korda kuus õhtuti jooksmas ja ka sageli kinos, mind pulma ei kutsunud. Ei tulnud selle pealegi, et solvuda. Hmmmm….eee…miks ta oleks pidanud? Mina teda ka juubelile ei kutsunud, sest kuigi me oleme semud, siis ma peaksin mitusada nägu laua taha mahutama, kelle kõigiga ma enda või nende algatusel suhtlen. Kõige sagedamini kutsub mind välja üldse minu juuksur. Helistab iga 15-20 päeva tagant. Seda alates sellest, kui olin 17. Teame teineteise meesseiklustest, menüüst, pereseisudest ja maailmavaatest vsit kõike. Ku*a*, ma talle alles ütlen, ta pole mind kunagi sünnipäevale kutsunud!

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tahad, et laps jääks veel teiste laste kutsetest ka ilma, sest see naabripoiss räägib teistele lastele ka, et ma teda ei kutsunud, aga polnud hullu, tema ega tema ema midagi ei küsinud ka, kergelt läks seega. Või tahad, et su laps ei kutsuks samuti mõnda teist last, et sel lapsel siis oleks sama kehv tunne nagu sinu lapsel praegu oli?

Miks sa arvad, et naabripoiss seda teeb. Olen ise laps olnud, mul on 4 õde venda ja 4 last, olen vähemalt 20 inimese sünnipäevadel kinud, pole elus kuulnud, et SÜNNIPÄEVAL arutataks, et nii, Inderkut ma ei kutsunud. Ja ta ei nõudnud ka!

Ja siis kõik teised lapse ütlevad…aaaa, ta ei nõudnud? Mulle ta muidu meeldiks, kutsuksin, aga kui ta ei nõua, siis ei kutsu ma ka. Teised (kooris): me siis ka ei kutsu, kui ta ema ei nõua.

See oli vastuseks sellele käole, kes arvas, et vanemad käivad lastelt oma lastele sünnipäevakutseid välja kloppimas ja emadelt nõudmas kutsumist.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See oli vastuseks sellele käole, kes arvas, et vanemad käivad lastelt oma lastele sünnipäevakutseid välja kloppimas ja emadelt nõudmas kutsumist.

Ja see oli sellesama kä ehk minu irooniline vastus sulle.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See oli vastuseks sellele käole, kes arvas, et vanemad käivad lastelt oma lastele sünnipäevakutseid välja kloppimas ja emadelt nõudmas kutsumist.

Ja see oli sellesama kä ehk minu irooniline vastus sulle.

Aga lapsed võivad üksteist matkida küll, et jätavad ühe lapse kutsumata. Lõpuks see üks laps kutseid ei saagi enam.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 113 )


Esileht Koolilaps Naabrilaps ei kutsunud sünnipäevale