Teema: .

On õigus keelata. Ja päris hea õigus on. Olen isegi naabri projekti nii seisma pannud, sest varjas päikese. Midagi pole teha, päris nii me ei ela, et minu kinnistu ja teen mis tahan, teised tahavad ka.
Sa võid teha uue maja, aga see, kui teed suurema-kõrgema vms. siis võib keelduda, kui tema õigusi rikub. Kõik peab ikkagi põhjendatud olema.

igas omavalitsuses on olemas planeerimisosakond ja tööl planeeringuspetsialist.

Päris nii ikka pole et varjab minu päikese ära kasvuhoones ja teine peab elama kuudis sellepärast. Olgem normaalsed ikka.
Mingid ehitusnormid on mitu meetrit naabri krundist eemal, hoone kõrgus on paika pandud antud piirkonna detailplaneeringuga jne.
Tean juhust, et leiti naabriga kompromiss just sellele et krundi piirist peavad olema rajatised teatud kaugusel ei mäleta palju see oli vist 2 meetrit. Naaber lubas ehitada aga tingimus oli et aknaid tema krundi suunas poleks.
Endal oli kuuri ehitamisega naabriga kompromiss, et katusele paneksime lumetõkke, et meie kuuri katuselt ei tuhiseks lumi nende krundile. Kuur on alla meetri kaugusel krundi piirist.

#3098154:

Kas naabril ongi õigus niimoodi keelata?

Jah on.
Aga see käib nii, et ehitad teise korruse kahe päevaga peale ja pärast lased naabril asja kohtusse anda.
Vaevalt üks memm seda teha viitsib või oskab.

#3098154:

Eramajade piirkond. Kõigil ümberringi kahekorruselised majad. Aga nt üks naaber (majatagune krunt) ütles, et tema keelas eelmisel omanikul maja suuremaks tegemise, et maja teiselepoole ei tohi teha teist korrust (et muidu see varjavat tema kasvuhoone eest päikese ära).

Kas naabril ongi õigus niimoodi keelata?

Et kui tahaks vana maja maha võtta ja uue ehitada, siis omanikul mingit õigust polegi? Et naaber tuleb ja keelab-käseb-poob-ja-laseb?

Kui ümberringi on kõik kahekorruselised, siis reeglina kehtib õigusaktide järgi ka uue maja ehitajale vastav kõrguspiirang ehk tetgelikult tohib ehitada kuni kahekorruselise maja. Madalam võib olla, aga kõrgem ei tohi. Kui ümbruskonnas on siiski mõni veel kõrgem maja, see ei pea olema vahetus läheduses, vaid nt 100 m raadiuses, siis on naabril õigus valida kõrgus selle kõige kõrgema maja järgi. Naabrid saava maja ehitamisel ametlikult arvamusi esitada algatatud detailplaneeringu avalikustamise järel. Avalikustamise kohta peab ilmuma teade ajalehes, samuti saab selle kohta infot KOVist. Päikesevalguse varjamine ei pruugi olla alati piisav põhjus maja ehituse keelamiseks., eriti kui varjab osaliselt päikese. Õigusaktides sisalduvate insolatsiooninõuete kohaselt peab korterisse jõudma päikesevalgust suhteliselt vähe.

#3098254:

Mis puudutab päikesevalgust eluruumides, siis selleks on vastavates õigusaktides vastavad nõuded. Uusehitiste rajamisel ei tohi insolatsioon ehk otsene päikesekiirgus olemasolevas eluruumis nii oma- kui naaberkinnistutel väheneda rohkem kui poole võrra. Kui maja ehitus takistab päikesevalguse jõudmist naabri eluruumidesse rohkem kui poole võrra, siis seda saab keelata. Kui vähem, siis naabril kahekorruselise maja ehitamist õigus keelata ei ole.

Uus hoone oleks vbl piiranud valgust tema kasvuhoonesse osaliselt.

Tädi enda maja asub eemal ja on tunduvalt suurem.

Kasvuhoonele need nõuded küll ei kehti – see puudutab ainult eluruume, seega mingit takistust ilmselt olema ei saa.

Minu meelest ei peaks sellistel segastel puhkudel üldse naabriga(või kellegagi, kellele see ehitus ette jääb) väga ise tegelema. KOV-l on ju nõue nigunii, et ta naabreid teavitab. Kui need lõugama hakkavad, siis KOV suhtleb nendega ise. Ja võtab vastavalt otsused vastu, olenevalt argumentidest. Ja need peavad ikka väga põhjendatud olema.
Isiklikult, ma ei usu, et vanamuti kasvuhoone saab takistuseks. Iseäranis, kui seal juba tihedalt kahekorruselisi täis on. Takistuseks võivad saada mingitel juhtudel hoopis hoonetevahelised kaugused, mis siis erandjuhtudel võivad tulemüüri-nõude tekitada.
Sellist sulnist ussitamist ma aga usun täiesti, sest ka minul on selline tore naaber, kes lihtsalt niisama präuksus omavalitsuses, et temale igatahes ei sobi, et minu ehitis temale nii lähedal on. Ei ole inimeseke sellelegi pihta saanud, et mul on maja koos majaaluse pinnaga seal kogu aeg asunud. Ma ei laiene ega kõrgene. Osad lähevad lihtsalt nii pingesse, kui keegi midagi täiesti uut hakkab ehitama. Siis sõidab mõistus minema. Kaebaks ja protsessiks, kuidas aga jõuaks. Eks KOV peab sellistel puhkudel niisuguste ullikestega dialooge ja selgitab neile asja.

Soovitan soojalt ka kaebajate saagasid ehitusregistrist uurida. On neil asjad korras? Kõik juurdeehitused ja muutused, nii väiksemad ehitusteatised kui ka suuremate tööde puhul(mille alla ka lammutamine kuulub) ehitusload? Tihtipeale juhtub, et ühed on mustalt omale naabri poole midagi välja ehitanud, ja kui nüüd naaber ametlikult oma asja ajab, siis selguvad uued majadevahelised kaugused.

#3098283:

Minu meelest ei peaks sellistel segastel puhkudel üldse naabriga(või kellegagi, kellele see ehitus ette jääb) väga ise tegelema. KOV-l on ju nõue nigunii, et ta naabreid teavitab. Kui need lõugama hakkavad, siis KOV suhtleb nendega ise. Ja võtab vastavalt otsused vastu, olenevalt argumentidest. Ja need peavad ikka väga põhjendatud olema.

Isiklikult, ma ei usu, et vanamuti kasvuhoone saab takistuseks. Iseäranis, kui seal juba tihedalt kahekorruselisi täis on. Takistuseks võivad saada mingitel juhtudel hoopis hoonetevahelised kaugused, mis siis erandjuhtudel võivad tulemüüri-nõude tekitada.

Sellist sulnist ussitamist ma aga usun täiesti, sest ka minul on selline tore naaber, kes lihtsalt niisama präuksus omavalitsuses, et temale igatahes ei sobi, et minu ehitis temale nii lähedal on. Ei ole inimeseke sellelegi pihta saanud, et mul on maja koos majaaluse pinnaga seal kogu aeg asunud. Ma ei laiene ega kõrgene. Osad lähevad lihtsalt nii pingesse, kui keegi midagi täiesti uut hakkab ehitama. Siis sõidab mõistus minema. Kaebaks ja protsessiks, kuidas aga jõuaks. Eks KOV peab sellistel puhkudel niisuguste ullikestega dialooge ja selgitab neile asja.

Soovitan soojalt ka kaebajate saagasid ehitusregistrist uurida. On neil asjad korras? Kõik juurdeehitused ja muutused, nii väiksemad ehitusteatised kui ka suuremate tööde puhul(mille alla ka lammutamine kuulub) ehitusload? Tihtipeale juhtub, et ühed on mustalt omale naabri poole midagi välja ehitanud, ja kui nüüd naaber ametlikult oma asja ajab, siis selguvad uued majadevahelised kaugused.

Tõsi on. Ja kahjuks läheb suur hulk KOV ametnike tööajast just nende ullikestega tegelemisele, sest tegelemata ei saa jätta. Neid, kes iga asja vastu protestivad, omamata vähimaidki teadmisi, on tegelikult jube palju. Ja siis rahvas imestab, kuidas mõni asjaajamine nii kaua aega võtab.

Pärnus lõhuti hotellil 3. korrus maha, sest 1 naaber ei andnud nõusolekut ja seepärast ehitusluba ei saadud. Päike oleks tema õuenurka 3 min vähem hakanud paistma.

Enne lõhkumist käidi uurimas ka veel: kas teatud erakonna rahaline toetamine tuleks kõne alla. Hoone omanik oli nii sirge mõtlemsega, et ei saanud esiotsa arugi, mida temalt küsiti ja mis toetamise tulemuseks oleks olnud. Ilma jäi oma kolmandast korrusest.

Ära aja jama!

“Hotelli omanik Mare Aavamägi väitel oleks ta planeeringuta võinud ehitada 33% hoone mahust, ehituse maht läks aga üle lubatu. “
https://www.err.ee/463223/osa-parnu-hotellist-delfine-voidakse-lammutada

see õigus on siiski piiratud. Et päris nii ei ole, et käsin-poon-keelan naaberkrundil asju. Aga teatud õigused on tõesti naaberkrundi omanikul, kuid mitte piiramatud. Näiteks ei saa täielikult ehitustegevust keelata vaid vastuväide peab siiski olema põhjendatud – et kui tõesti varjab päikese peenralapilt. teise krundi omanikul on võimlaus vaidlustada ja vajadusel tõestada, et päike paistab hoopis teiselt pool (kus ilmakaares miski asub?) või et ainult 2 h päevas õhtusel ajal langeb vari kasvuhoonele jne. Või teeb projekti ümber ja ehitab madalama juurdeehitise või teise maja otsa.

Lisaks kui soovid ehitada midagi lähemale kui 3 m krundi piir (arvesse läheb ka terrass!), siis on vaja naabri luba. Meie näiteks ei sanaud oma väliköögile aiaäärde ehitamiseks naabri luba ja ehitasime siis 3 m kaugemale – nüüd tekkiski seina ja aia vahele mugav koht, kus hoida silma alt ära kompostikastid jm träni 😀 Naaber vist seda ette ei näinud, oleks aia äärde lasknud ehitada, ei peaks meie kompostikaste vaatama 😀 Eks paneb heki ette…

#3098436:

Lisaks kui soovid ehitada midagi lähemale kui 3 m krundi piir (arvesse läheb ka terrass!), siis on vaja naabri luba. Meie näiteks ei sanaud oma väliköögile aiaäärde ehitamiseks naabri luba ja ehitasime siis 3 m kaugemale – nüüd tekkiski seina ja aia vahele mugav koht, kus hoida silma alt ära kompostikastid jm träni ???? Naaber vist seda ette ei näinud, oleks aia äärde lasknud ehitada, ei peaks meie kompostikaste vaatama ???? Eks paneb heki ette…

Et siis, kuna naaber ei soovinud täpselt aia kõrvale teie välikööki, siis kiusu pärast tegite väliköögi ja aia vahele kolahunniku? Ma ei saa hästi aru teistele selga trügimisest, et kasutada ära kõik aiaääred, paigutada kohe aiavõrgu või aiapostide kõrvale igasugused grillinurgad, väliköögid, istumiskohad, liivakastid, viljapuud ja põõsad, et endale jääks keskele rohkem ruumi ja mõnus plats? 3 meetrit ongi piisav kaugus. Ega naaber ei tea, kui palju te välikööki plaanite kasutada. Võibolla teete avatud köögi, vaatega otse tema aeda, istute suvel tundide viisi seal, panete raadio mängima, kutsute tihti külalisi või jutustate õhtute kaupa. Keegi ei taha, kui teised näevad igat nende sammu ja liikumist pealt. Kui naaber oleks tulnud ettepanekuga, et teeb WC otse teie väliköögi kõrvale, siis vaevalt te nõus oleksite olnud.

#3098503:

Keegi Ester Palm või misnimeline ta oligi, keelas ju terve Kunstiakadeemia ära! Keelas seni, kuni krundile saabus keegi teine pakkuja … Selle pakkuja kõrghoone proua päikest enam ei varjutanud, oli lihtsalt selline hoone noh.

Ussisugu.

See oli natuke teine keiss. Seal käis võitlus kinnisvarahaide vahel, kes selle magusa krundi, kuhu eka pidi tulema endale saab ja kas sinna lähedusse saab veel mingi suurema hoone püsitada. Lõpuks läks vist võitlus lausa poliitikasse ehk erakondadeni välja, kus igaüks hakkas oma potentsiaalset toetajat kaitsma. Need ärihaid siis leidsidki ühe memme, kes oli nõus tankistiks hakkama (ilmselt soodsa summa eest). Praegu pidavat memm olema vastupidisel seisukohal, et tema maja seina äärde võib selle kõrghooone ehitada küll. Ainult ekat ei tohtinud sinna ehitada, sest siis poleks ärimeestel enam mingit lootust olnud see maatükk ise täis ehitada.

#3098599:

#3098429:

ega jätku neil ka heanaaberlikku suhtumist.

Inimesi on erinevaid, kuid liiga palju on egoismi, teistega mitte arvestamist või teiste ärakasutamist. Toon näite, krundil olevat aastaid seisnud kompostihunnik kahe naabri kõige kaugemas punktis. Uued omanikud mõtlesid hakata kasutama kompostrit ja likvideerisid vana platsi ära, arvestades teistega, et äkki liiga inetu ja aroomid levivad suvepäeval naabrile ja mis juhtus? Naabrite noored pärijad panid vana kompostihunniku kõrvale püsti grilli, laua, raadio mängima ja tegid ettepaneku, et äkki saavad naaberkrundi uut ja ilusat platsi kasutada suviti telkimiseks. Kui oleks hunnik alles olnud, poleks keegi taibanud kõrvale trügida, aga kui tekkis ilus plats, siis hakkas mõte jooksma, et äkki saaks veel tükikese naabrite maast ka enda kasutusse. ????

novot. sageli ongi nii, et kuni on laga, ei märka seda keegi korrastada, aga nii kui tuleb keegi, kes korda teeb, siis kohe teised vaatavad, et saaks aga küüned taha või muul moel sisse sõita. siis ollakse kohe mees kasutama. paraku.

#3098599:

Kui oleks hunnik alles olnud, poleks keegi taibanud kõrvale trügida, aga kui tekkis ilus plats, siis hakkas mõte jooksma, et äkki saaks veel tükikese naabrite maast ka enda kasutusse. ????

Mis see näide siia puutub?
Loomulikult on vastus sellisele küsimusele EI j mingit probleemi ei ole.

Või kui naaber tahab SINU KRUNDIL sinu ukse ees telkida, siis isegi kaalud seda küsimust, et mida talle nüüd vastata?

#3099229:

Enne plaanide teostamist, tasuks alati läbi mõelda, kas teile meeldiks, kui naaber otsustaks väiksemal krundil teha midagi helidega, aroomidega häirivat, meetri kaugusele aiast, olgu selleks kas väliköök, grillinurk, wc vms.

Meil on suur krunt ja kõrval sama suur krunt, ikka hektareid. Krunte eraldab selline tavaline kitsas külavahetee. Naaberkrunt oli aastakümneid tühi, õigemini oli seal mets. Tegime sinna aianurka kompostihunniku ja ladustame seal ka hunnikut põllukive, et äkki läheb vaja. See värk on umbes 10 m meie krundi piirist sissepoole.

Siis see naaberkrunt müüdi mitu korda edasi ja lõpuks uus omanik ehitas oma maja otse oma üle 10-hektarilise krundi nurka, vastu meie krunti. Krundi piirist silma järgi umbes 4 meetrit sissepoole. Pole teada, mis toimus selle meistri peas, aga nüüd ta nõuab, et me kompostihunniku ja kivid ära viiks. Üks rikub silmailu, teises elavad nastikud ja rästikud.

Kui sul on hektareid täpselt sama ligipääsetavat ja sama tasast, sama kõrget maad, siis mis pagana pärast sa ehitad oma maja nii, et põhimõtteliselt ma saaksin 8 meetrit tema elutoa aknast püsti panna suitsuahju või peotelgi. Või käia seal tekida bikiinides päevitamas.

Ehita oma maja teed mööda 150 meetrit eemale ja kõigil parem olla. Kanalisatsiooni ehitad niikuinii lokaalse ja elektripostist on praegusesse kohta pikem tee elektrit edada, kui krundil 100-200 meetrit eemale. Puurkaevu mõttes pole ka see asukoht ainus võimalik kaugeltki – lasime seda krunti kunagi korralikult uurida ehituslikus mõttes, sest kaalusime selle ostu lastele maja(de) ehitamiseks.

Teisel pool temast on riigimets, aga mis pagana himu on ehitada oma maja aga teise maja krundi piirile nii lähedale, on arusaamatu. Ju tahtis lihtsalt kiselda. Pearu andis endale võimaluse ilmselt.