Meil keedeti naadisuppi alati singiga, suitsukoot leotatud kruupidega keema, vaht ära riisuda, siis lisas vanaema kartuli ja porgandi. Kui kôik pehme, vôeti suitsukont vàlja, puhastati, naat lisati supile, lasti uuesti keema, siis pandi puhastatud liha supisse ja kui supp taldrikutes, lisati veel purustatud keedumuna. Maitse jàrgi soola, aga ûldiselt oli suitsuliha niigi soolane.
Vanaema on küll juba üle 20 aasta mulla all, aga esimeste naatide ilmudes teen tema suppi vâhemalt ühe korra.
Màletan, et meil oli alumiiniumist kopsik, kuhu neid naate pidin lapsena korjama. Kevade ja mulla lõhn, talumaja punane krohvitud sein, mis pàikese kàes kuumaks tômbunud, seal oli alati palju mesilasi, kes seinaaukudesse ronisid ja mina muidugi kartsin neid. 😀 Kôik tuli praegu niimoodi meelde, nagu oleks see alles eile olnud!